Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-19600
Tsiviilasi
Maire Mõttuse kaebus Tartu kohtutäitur Anne Böckleri 7. mai 2012 otsuse peale täiteasjas nr 182/2012/419
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. detsembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maire Mõttuse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – Maire Mõttus (ik: 45805105718) Puudutatud isik – Tartu kohtutäitur Anne Böckler Puudutatud isik – Condor Inkasso OÜ (rk: 11081243), esindaja Jüri Koger
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
täitemenetluse lõpetamise otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse juhindudes TMS § 48 p-st 3, kuna nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud.
tegemisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Kaebuse lahendamisel tuvastab kohus ka täituri toimingute õiguspärasuse täitemenetluse korraldamisel ning kaebuse rahuldamine võib kaasa tuua võlgniku kahjuhüvitisnõude esitamise võimalikkuse kohtutäituri vastu (3-2-1-113-04; 3-2-3-1-04). Avaldaja on põhjalikult selgitanud täituri tegevuse ebaseaduslikkust ja avaldajale kaasnenud kahju. Kohtupraktika järgi võivad võlgniku võimalikuks kahjuks olla ka mõistlikud kulutused, mida ta kandis seoses täituri tegevuse vaidlustamiseks algatatud kohtumenetlusega. Kaebuse esitamise ajal oli avaldajal õigustatud huvi ja seaduslik alus kõigi kaebuses toodud nõuete rahuldamiseks. Asjaolu, et kohtuasja menetluse vältel on sissenõudja nõue rahuldatud ja seetõttu võlgniku vara aresti alt vabastatud, ei muuda esitatud kaebust perspektiivituks. Avaldajal säilib jätkuvalt õiguslik ja põhjendatud huvi kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks ning õigusvastaste otsustuste ja aktide tühistamiseks.
Maakohtule esitatud kaebuses palus avaldaja kohtul: 1) tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsus täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja pangakontod ja pension aresti alt; 2) tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsus täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja sõidukid (Ford Escort Turner, Audi 80 Avant) ning kinnistu (XXX) aresti alt; 3) tühistada kohtutäituri otsus täiteasjas nr 182/2012/419 täitekulude väljamõistmise kohta. Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus TMS § 218 lg 1 alusel põhjendatult, et maakohtul on alus menetleda avaldaja kaebust üksnes osas, milles avaldaja palub tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsuse täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja pangakontod ja kinnistu aresti alt, kuna nimetatud nõuded oli avaldaja esitanud ka 11. aprillil 2012 kohtutäiturile esitatud kaebuses. Avaldaja teised nõuded jättis kohus tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et kuna võlgnik ei esitanud kohtutäiturile esitatud kaebuses nõuet vabastada võlgniku pension ja sõidukid (Ford Escort Turner, Audi 80 Avant) aresti alt ning tühistada kohtutäituri otsus täiteasjas nr 182/2012/419 täitekulude väljamõistmise kohta, ei olnud maakohtul alust neid nõudeid menetlusse võtta ning maakohus oleks pidanud tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 ja § 371 lg 1 p-st 3 kaebuse menetlusse võtmisest nende nõuete osas määrusega keelduma. Ringkonnakohus leiab aga, et tegemist ei ole sellise olulise menetlusnormi rikkumisega, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ja asja tagasi maakohtule uueks lahendamiseks saatmise.
arestimise akti kohaselt kuulusid pangakontod arestimisele arvestades võlgnevuse suurust (796,05 eurot koos täitekuludega), sealjuures on vastavalt seadusele (TMS § 133 lg 1) märgitud, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Juhul, kui võlgnik siiski leiab, et kohtutäituri tegevus oli ebaseaduslik ja võlgnikule on sellega kahju tekitatud, on tal õigus tulenevalt kohtutäituri seaduse § 9 lg-st 8 esitada maakohtule kohtutäituri vastu hagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Asjaolu, et maakohus ei võtnud antud hagita asja raames seisukohta kohtutäituri tegevuse/toimingute õiguspärasuse osas, ei takista võlgnikul kohtutäituri vastu kahju hüvitamise hagi esitamist ning nimetatud menetluses tõendamast kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, sh ka seda, et kohtutäituri tegevus täiteasja menetluses oli õigusvastane.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.