lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-46576/33

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-46576/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3617
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 86 lg 1Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingPS § 48TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 26Juriidilise isiku õigusvõime

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-46576/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.04.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-46576

Tsiviilasi

MTÜ Eesti Keskerakond hagi Harri Jallajase vastu 4729,46 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5042,03 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

6. november 2012

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja) – MTÜ Eesti Keskerakond (rk: 80053370), esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja (kostja) – Harri Jallajas (ik: 34906262736), esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta osaliselt Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus MTÜ Eesti Keskerakond kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
TsÜS § 85Tehingu ühe osa tühisus
TsÜS § 87Seadusega vastuolus olev tehing
VÕS § 163Leppetrahv lepingu kehtetuse korral
VÕS § 29 lg 1Lepingu tõlgendamine
VÕS § 30Võlatunnistus

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.MTÜ Eesti Keskerakond esitas 23.09.2011 maakohtule Harri Jallajase vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4729,46 eurot, viivis 23.09.2011 seisuga 69,37 eurot ja viivis TsMS § 367 alusel võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja 05.11.2009 Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnaga lepingu, mille p-s 5 võttis kohustuse lahkuda Tartu linnavolikogust juhul, kui ta lahkub hageja liikmeskonnast või Tartu linnavolikogu hageja fraktsioonist; juhul, kui kostja eeltoodud kohustust ei täida, kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi 74 000 krooni (4729,46 eurot), kompenseerimaks 2009. a kohalike omavalitsuste valimise kampaania jm kulusid. Kostja astus hageja liikmeskonnast välja 05.05.2011. Kostja ei ole täitnud lepingu p-s 5 sätestatud kohustusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. 05.03.2012 esitatud seisukohas leidis hageja, et poolte vahel allkirjastatud leping on õiguslikult olemuselt konstitutiivne võlatunnistus, millega loodi iseseisev kohustus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. 05.11.2009 dokumendi teiseks pooleks on Eesti Keskerakonna Tartu piirkond, mis ei ole juriidiline isik, tal puudub õigusvõime ja seetõttu ei ole sõlmitud lepingut, mis annaks hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja allkirjastas dokumendi teadmisega, et ta peab Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna suhtes teatud viisil käituma. Kostjal puudus tahe võtta kohustusi Eesti Keskerakonna ees. Kokkulepped, mille kohaselt oli hagejal erakonnast väljaastumise korral kohustus lahkuda volikogust ning maksta leppetrahvi, kui volikogust lahkumise kohustust rikutakse, on tühised, sest on vastuolus avaliku korraga, s.o põhiseadusest tuleneva vaba mandaadi põhimõttega. Kuivõrd kokkulepe volikogust lahkumise kohta on kehtetu, on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Lisaks ei ole hageja teinud seoses kostjaga kulutusi 4729,46 euro ulatuses ja kostja palus vähendada leppetrahvi 0 euroni.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 10. aprilli 2012 otsusega MTÜ Eesti Keskerakond hagi H. Jallajase vastu 4729,46 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kohus mittetulundusühingute seaduse § 1 lg 1; § 7 lg 1 p 7, lg 4, erakonnaseaduse § 3 lg 1, 2 ja MTÜ Eesti Keskerakond 2009. a kehtinud põhikirja p-de 3.1, 5.1.1 ja 5.1.4 (ka käesoleval ajal kehtiva põhikirja p-de 5.1.1 ja 5.1.4), 5.5.2 ja 5.5.3

alusel seisukohal, et kuna Eesti Keskerakonna Tartu piirkond on vastavalt põhikirjale erakonna struktuuriüksus, siis oli tal ka õigus sõlmida leping erakonna nimel põhikirja alusel, mille MTÜ Eesti Keskerakond on heaks kiitnud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et lepingu p-i 5 tuleb vaadata kui iseseisvat võlatunnistust. Lepingut tuleb vaadata tervikuna ja lepingu p-i 5 ei saa vaadelda lahusolevana p-dest 1-4 või p-de 1-4 täitmiseks võetud lisakohustusena, sellist käsitlust ei võimalda ka lepingu tekst. Lepingut või muud dokumenti selle kohta, mis eeldaks antud juhul konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu, kohtule esitatud ei ole. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Lepingu p-des 1-4 võetud kohustusi: aruandmise kohustust, artiklite kirjutamise kohustust, koosolekutel osalemise kohustust ning teatud makse tasumise kohustust pooled vaidlustanud ei ole. Lepingu p-st 5 nähtuvalt kohustus kostja lahkuma volikogust juhul, kui ta astub erakonnast välja. Kostja liikmelisus MTÜ-s Eesti Keskerakond lõppes 05.05.2011 (tl 46) seoses kostja teise erakonda astumisega. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tema tahe oli sõlmida leping, mille järgi ta kohustus maksma 10% sissetulekutest vastavalt lepingu p-le 4. Kostja kinnitas, et tahet volikogust lahkuda tal ei olnud. Tunnistaja E.K. ütlustest nähtuvalt lisati p 5 lepingusse eesmärgiga hoida liikmeid erakonnas. MTÜ Eesti Keskerakond põhikirja p 2.3.14 järgi on keskerakonna liikmel õigus astuda erakonnast välja. Keskerakonnast väljaastumise kord on sätestatud põhikirja p-des 2.5.2.1 kuni 2.5.2.3, mille kohaselt keskerakonnast väljaastumise alus on erakonna osakonna juhatusele esitatud kirjalik avaldus, mis on individuaalne ja allkirjastatud. Väljaastumine registreeritakse erakonna osakonna juhatuses, piirkonna juhatuses ja erakonna juhatuses. Põhikirja järgi erakonnast väljaastunud isikule sisseastumismaksu ega liikmemakse ei tagastata, mingeid muid tagajärgi põhikirjas sätestatud ei ole. Seega oli lepingusse p 5 lisamine vastuolus kehtinud põhikirjaga. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Avaliku korraga vastuolevaks loetakse ka tehing, mis on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 1 ja 10 tuleneb esindusdemokraatia põhimõte, mille järgi kehtib vaba mandaadi põhimõte sarnaselt Riigikogu liikmega ka volikogu liikme suhtes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg 2 sätestab, et volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Lisaks sellele tähendab vaba mandaadi põhimõte, et volikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei teda valinud hääleõiguslikud valla- või linnaelanikud ega erakond või valimisliit, kelle nimekirjas ta on volikokku valitud. Volikogu liige teostab avalikku võimu kohaliku omavalitsuse üksuse hääleõiguslike elanike esindajana, mitte ei esinda volikogus üksnes oma valijate huve. Samuti tuleneb vaba mandaadi põhimõttest volikogu liikme vabadus muuta oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke või valimisliiduga seonduvaid eelistusi ilma ohuta saada seetõttu omavalitsuse esinduskogust eemaldatud. Õigus vabale mandaadile hoiab ka volikogu liikme vaba valijate, erakonna ja valimisliidu õiguslikult siduvatest juhistest. Eeltoodust tulenevalt on lepingu p-s 5 sätestatud kohustus erakonnast lahkumisel kohaliku omavalitsuse volikogust lahkuda vastuolus ühiskonnas välja kujunenud õiguse üldpõhimõtetega ning põhiseadusest tuleneva vaba mandaadi põhimõttega. Seetõttu on lepingu p-s 5 kokkulepitu vastuolus avaliku korra ja heade kommetega ning sellest tulenevalt tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna põhikohustust ei eksisteeri, siis on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.MTÜ Eesti Keskerakond esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
10.aprilli 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning mõista H. Jallajaselt MTÜ Eesti Keskerakond kasuks välja põhisumma 4729,46 eurot ja seadusjärgne viivis kuni võlgnevuse tasumiseni ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga moodustasid viivised 312,57 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on võlatunnistuse allkirjastanud vaid kostja ja sellest tulenevad kohustused vaid kostjale, mistõttu on dokumendi näol kogu ulatuses tegemist VÕS §-s 30 sätestatud konstitutiivse võlatunnistusega, s.o dokumendiga, milles antud lubadusega loodi iseseisev kohustus. Eeltoodut tõendab ainuüksi asjaolu, et võlatunnistuse p-s 5 on märgitud kostja rahalisi kohustusi hageja ees, mis on seotud 2009. a kohalike omavalitsuste valmimiskampaaniaga. Kuna kostja on allkirjastanud võlatunnistuse, siis on tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-146-05; 3-2-1-21-06; 3-2-1-146-11; 3-2-1-149-11) sellele võimalik esitada vaid võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid (võltsituse, eksimuse vms vastuväide) ja kohustuse olemasolu tuleb eeldada, ning isegi, kui sellist kohustust reaalselt ei olnud, tekkis võlatunnistusega uus abstraktne kohustus, mille täitmist on hagejal õigus nõuda. Kuna kostja ei ole esitanud hagi võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisest vabanemiseks alusetu rikastumise sätete alusel, ei esine alust, millele tuginedes saaks jätta hagi rahuldamata; 2) kohus, kes põhistab tehingu tühisust läbi õigusnormide, ei saa tugineda TsÜS § 86 lg-le 1, kuivõrd seadusandja on kehtestanud TsÜS §-s 87 sätte, mille järgi seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohtuotsus on vastuoluline, kuivõrd tehingu tühisuse alusena on kohus märkinud heade kommete või avaliku korra vastasust (TsÜS § 86 lg 1), kuid faktiliselt on tuginenud põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätetele, millisel juhul pidanuks kohaldama tehingu tühisuse alusena TsÜS § 87, mis on TsÜS § 86 lg 1 suhtes erisäte. TsÜS § 87 kohaldamiseks on Riigikohus andnud selged juhised (3-2-1-113-11, 3-2-1-79-08), millest juhindumisel on antud juhul ainuvõimalik hagi rahuldada, sest nii põhiseaduses kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses puuduvad sätted, mis keelaksid volikogu liikmetel võtta kolmandate isikute ees võlaõiguslikke kohustusi, sh kohustusi valimiskampaania kulude hüvitamiseks teatud tingimuste saabumisel. Kuna sellist keeldu üheski kehtivas õigusaktis otseselt sätestatud ei ole, ei ole võlatunnistus tühine; 3) ei ole kostja poolt võetud kohustus vastuolus esindusdemokraatia või vaba mandaadi põhimõtetega. Faktiliselt on tegemist kostja poolt hageja ees võetud alternatiivsete kohustustega: juhul, kui kostja otsustab, et ta volikogust ei lahku, hüvitab ta erakonnale kampaaniakulud, mistõttu termin leppetrahv on eksitav. Kohustuse tegelik sisu – kampaaniakulude hüvitamine – nähtub võlatunnistuse p 5 viimasest lausest. Kohus ei ole selgitanud, millisel viisil on kampaaniakulude hüvitamise kohustuse võtmine vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Hagejaks on erakond, mis oma sisus on erakonda kuuluvate isikute poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on erakonna programmi elluviimiseks poliitilise võimu taotlemine ja osalemine Eesti riigi poliitikas. Selleks, et erakonnal oleks vahendeid valimistel osalemiseks, kogutakse liikmemaksu ning annetusi, mida kasutatakse valimiskampaaniate korraldamisel. Isik, kes oma kampaaniaks erakonna rahalisi vahendeid kasutades osutub valituks, võib võtta endale kohustuse hüvitada need kulud juhul, kui ta enam erakonna programmi elluviimisel ei osale. Selline kohustuse võtmine on lisaks õiguspärasusele ka moraalselt igati aktsepteeritav, kuivõrd erakonna vahendid, mida kasutatakse erakonna programmi ellu viimiseks, pärinevad suures osas erakonna liikmetelt, kes on need vahendid selleks sihtotstarbeks erakonnale annetanud.
5.H. Jallajas vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus ebaõigesti, et 05.11.2009 dokument on Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna poolt Eesti Keskerakonna nimel sõlmitud leping. Vastustaja palub selles osas muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Tulenevalt TsÜS § 26 lg-test 1 ja 2 on õigusvõime üksnes juriidilisel isikul, mis on kantud seadusega ettenähtud registrisse. Juriidilise isiku struktuuriüksusel või organil õigusvõime puudub. Eesti Keskerakonna Tartu piirkond ei ole kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, ei ole seega juriidiline isik ning ei saa sõlmida kehtivaid lepinguid ja olla esindajaks; 2) on dokument tühine, sest Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnal puudub õigusvõime. Hageja ei ole menetluse vältel olnud järjepidev, väites esmalt, et tegemist on pooltevahelise lepinguga, seejärel aga, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Ebaõige, üllatav ja hagiavaldusega vastuolus on väide, et lepingu p 5 puhul on tegemist kostja poolt hageja ees võetud alternatiivsete kohustustega, mistõttu termin leppetrahv on eksitav. Hageja on dokumendi p-le 5 tuginedes esitanud hagi leppetrahvi väljamõistmiseks. Vastavalt VÕS §-le 163 on lepingu kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Hageja peab tõendama, et leppetrahviga tagatud kohustus on kehtiv ning et kostja on seda rikkunud; 3) ei ole tegemist võlatunnistusega, kuivõrd dokumendi sõlmimise eelselt ega ka lepingu allkirjastamise hetkel ei olnud juttu võlatunnistuse sõlmimisest, millega kostja endale iseseisva kohustuse võtab. Kostja allkirjastas dokumendi teadmisega, et ta peab Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna suhtes teatud viisil käituma. Kostjal puudus tahe võtta endale kohustusi Eesti Keskerakonna ees. Vastustaja leidis, viidates Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-56-11, et kuivõrd kostja mõistis lepingutingimusi tähenduses, et ta peab Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna suhtes teatud viisil käituma, mitte aga, et ta allkirjastab võlatunnistuse, millega võtab endale uue iseseisva kohustuse, ja hageja seda lepingu sõlmimise ajal teadis, siis tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu kostja seda mõistis. Seega pidi hageja tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuste tähendust kostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Riigikohus on väljendanud seisukohta (3-2-1-146-11, 3-2-1-21-06, 3-2-1-63-08, 3-2-1-15-09), et abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks ja et kokkuleppe tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitega; 4) on kohus märkinud, et TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Avaliku korraga vastuolevaks loetakse ka tehing, mis on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Sellist seisukohta toetab ka õigusteooria: Kuna seadusandja ei suuda ette näha kõiki neid juhuseid, mil tehingu kehtivus tuleks välistada, ega nendeks juhtudeks tühisuse aluseid kehtestada, katabki § 86 need situatsioonid, mil seadusest tulenevalt oleks tehing kehtiv, kuid ometi ei saaks kehtivust lubada, kuna tehing on vastuolus ühiskonna liikmete enamuse õiglustunde ja väärtushinnangutega või põhiseadusest tulenevate põhimõtetega. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 271) Isikule põhiseadusega tagatud põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamine lepingu alusel peaks olema piiratud. Põhiseadusega antud õigus vabale eneseteostusele, vabadusele ja isikupuutumatusele, perekonna- ja eraelu puutumatusele, tegevusala, elukutse ja töökoha valikule, südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele jms on võõrandamatud õigused, mida isik enda suhtes ise võib piirata, kuid teine isik ei saa toetuda lepingus antud lubadusele

selliste õiguste piiramise või nendest loobumise kohta. Selliseid lubadusi sisaldavad kokkulepped tuleks lugeda heade kommete vastaseks ja tühisteks. Põhiseaduse normid ei ole otsekohaldatavad tsiviilõiguste ja -kohustuste määramisel, küll aga on tehingud, mis on vastuolus põhiseaduse printsiipidega, eelkõige vastuolus isiku põhiõigustega ja -kohustustega, sh diskrimineerimiskeeluga, tühised seetõttu, et nad on ühtlasi vastuolus heade kommetega. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 274 p 3.3.5) Tehingu sisu puuduste osas tuleb hinnata kõigepealt seda, kas tehing ei ole tühine vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga (§ 87) või heade kommete vastasuse tõttu (§ 86). (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 267) Järelikult võib tehingu kehtivuse kontrollimisel tugineda nii ühele kui teisele sättele ning isegi kui eeldada, et tehing ei ole tühine vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga, siis on võimalik tehingu tühisusele tugineda heade kommete vastasuse tõttu. Avaliku korraga on vastuolus käitumine, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 269) Tsiviilõigusele on põhiseadusel oluline mõju just läbi selle, et tehingute tegemisel tuleb järgida põhiseadusest tulenevaid printsiipe, nendega vastuollu sattudes on tegemist ühtlasi vastuoluga heade kommete ja avaliku korraga. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 270) Antud juhul tuleneb heade kommete või avaliku korraga vastuolu põhiseadusest ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätete olemusest. PS §-dest 1 ja 10 tuleneb esindusdemokraatia põhimõte, mille järgi kehtib vaba mandaadi põhimõte sarnaselt Riigikogu liikmega ka volikogu liikme suhtes, mis viimase puhul tähendab, et: a) volikogu liige ei teosta mandaati mitte üksnes oma valijate, vaid kogu kohaliku elanikkonna huvides, ehk on kõigi kohalike elanike esindajaks kohaliku võimu teostamisel; b) volikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei kohalikud elanikud, kes teda valisid, ega erakond või valimisliit, kelle nimekirjas kandideerimise tulemusel ta volikogus mandaadi sai; c) volikogu liige peab saama teha poliitilisi valikuid, mh muuta oma maailmavaatelisi seisukohti ja seetõttu soovi korral ka erakonnast või valimisliidust välja astuda, oma südametunnistusest lähtuvalt – teisisõnu ei ole volikogu liige seotud ei varasemate valimislubadustega ega ka oma valijate juhistega. Eeltoodust tulenevalt on tehing, millega nähakse ette kohustus erakonnast lahkumisel kohaliku omavalitsuse volikogust lahkuda, vastuolus põhiseadusest tuleneva vaba mandaadi põhimõttega. Tehing on vastuolus nii seadusega kui ka avaliku korraga ja sellest tulenevalt tühine. Seetõttu on VÕS § 163 alusel kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Ebaõige on apellandi seisukoht, et sellise kohustuse võtmine on lisaks õiguspärasusele ka moraalselt igati aktsepteeritav. Kui erakonna vahendid pärinevad suures osas just erakonna liikmetelt, siis seda enam on heade kommetega vastuolus küsida erakonnast lahkumise järgselt endiselt erakonna liikmelt n.ö karistuseks erakonnast lahkumise eest leppetrahvi; 5) juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et leppetrahvi tasumise kohustus on kehtiv, jääb kostja maakohtus esitatud leppetrahvi vähendamise nõude juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
10.aprilli 2012 otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Vaidlusaluse 05.11.2009 lepingu pealkirjast nähtuvalt on lepingu teiseks pooleks Eesti Keskerakonna Tartu piirkond. Maakohus on otsuses leidnud, et kuna Eesti Keskerakonna Tartu piirkond on vastavalt põhikirjale erakonna struktuuriüksus, siis on tal õigus sõlmida leping erakonna nimel põhikirja alusel. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Vastavalt TsÜS § 26 lg-le 2 eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega registrisse kandmisest. Kuna Eesti Keskerakonna Tartu piirkonda ei ole kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, siis puudub tal õigusvõime ning ta ei saa sõlmida kehtivaid lepinguid. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti leidnud, et Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnal oli õigus sõlmida vaidlusalune leping erakonna nimel. Otsustamaks selle üle, kas 05.11.2009 lepingu teiseks pooleks on Eesti Keskerakonna Tartu piirkond või Eesti Keskerakond, ei saa lähtuda üksnes lepingu pealkirjast. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb eelkõige lähtuda vaidlusaluse lepingu tekstist. 05.11.2009 lepingu sissejuhatusest nähtuvalt on H. Jallajas võtnud endale kohustused seoses kuulumisega Eesti Keskerakonda. Lepingu lõpus on H. Jallajas kinnitanud, et ta on teadlik, et lepingu mittetäitmisel on erakonnal õigus rakendada sanktsioone. Tunnistaja E. K. on kinnitanud maakohtu istungil (t.l 102), et leping oli linnavolikogu liikme ja erakonna vahel ning lepingust ei tulnud kohustusi Tartu piirkonnale. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et lepingu teiseks pooleks Eesti Keskerakond, kellel juriidilise isikuna on õigus lepinguid sõlmida.
8.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud MTÜ Eesti Keskerakonna hagi H. Jallajase vastu rahuldamata.
8.1.05.11.2009 lepingu p 5 kohaselt kohustus H. Jallajas lahkudes Eesti Keskerakonnast või Tartu linnavolikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonist lahkuma ka linnavolikogust. Vastupidisel juhul kohustus H. Jallajas tasuma Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnale leppetrahvi 74 000 krooni, kompenseerimaks 2009. a kohalike omavalitsuste valimise kampaania jm kulusid. Maakohus on õigesti leidnud, et lepingut tuleb vaadelda tervikuna ning lepingu p 5 ei saa käsitleda iseseisva võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses. Riigikohus on 17.01.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-146-11 asunud seisukohale, et abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks. 17.03.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09 on Riigikohus märkinud, et võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega ning analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ja eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. Tahet sõlmida abstraktne võlatunnistus peab tõendama pool, kes sellele tugineb.

Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole tõendanud, et pooltel oli tahe sõlmida 05.11.2009 lepingu p-s 5 märgituga iseseisev võlatunnistus. Tunnistaja E. K. ütlustest nähtub, et lepingu sõlmimise eesmärgiks oli volikogu liikmete poolt saadavast tulust 10% maksmise kohustus erakonna kassasse, lisaks oli lepingu eesmärgiks erakonna liikmete hoidmine erakonnas. Kunagi ei olnud juttu sellest, et lepingu puhul oleks tegemist võlatunnistusega. H. Jallajase vande all antud seletusest nähtub samuti, et lepingu sõlmimise eesmärgiks oli 10% erakonna kaudu saadud ametikoha eest laekuvast netotulust tasumise kohustuse fikseerimine. Eelnevast tuleneb, et 05.11.2009 lepingut tuleb vaadelda tervikuna ning välistab võimaluse, et E. Jallajas oleks sõlminud lepingu, kui see oleks sisaldanud ainult p-s 5 sätestatud leppetrahvi tasumise kohustust juhul, kui ta ei lahku linnavolikogust erakonnast lahkumise korral. Seetõttu ei saa 05.11.2009 lepingu p-i 5 käsitleda võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses ning H. Jallajas ei pidanudki esitama hagi võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisest vabanemiseks alusetu rikastumise sätete alusel.

8.2.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et 05.11.2009 lepingu p 5 on tühine TsÜS § 86 p 1 järgi. Apellandi väide, et maakohus on TsÜS § 86 p 1 ebaõigesti kohaldanud, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 05.11.2009 leping on osadeks jagatav ning kostja vande all antud seletuse ja tunnistaja E. K. ütluste põhjal saab eeldada, et leping oleks tehtud ka ilma p-s 5 märgituga. Nimetatud asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud. Apellandi seisukoht, et maakohtu otsus on vastuoluline, kuna kohus on tehingu tühisust põhistanud läbi õigusnormide ning sellisel juhul oleks kohus pidanud tühisuse alusena kohaldama TsÜS §-i 87, on ekslik. Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 1 on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Ringkonnakohus märgib, et avaliku korraga on vastuolus käitumine, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Avaliku korra vastane tehing on ühtlasi heade kommete vastane. Paragrahv 86 on üldnormiks, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine ning nimetatud norm on kohaldatav ka juhul, kui tehing on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtetega. PS § 48 esimese lause järgi igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja-liitudesse. PS §-st 156 tuleneb, et kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks. 05.11.2009 lepingu p-st 5 tulenevalt kohustus H. Jallajas tasuma leppetrahvi juhul, kui ta ei lahku linnavolikogust Eesti Keskerakonnast või Tartu linnavolikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonist lahkumise korral. PS §-dest 1 ja 10 tuleneb esindusdemokraatia põhimõte. Nimetatud põhimõttega on hõlmatud isiku õigus koonduda ning ka lahkuda erakonnast (s.h erakonna fraktsioonist) ning kuna H. Jallajas oli valitud Tartu linnavolikogu liikmeks kolmeks aastaks, siis on lepingu p-s 5 kokkulepitu vastuolus põhiseadusest tuleneva esindusdemokraatia põhimõttega ja sellest tulenevalt ka avaliku korraga, s.t lepingu p 5 on tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi.
8.3.Apellatsioonkaebuses tugineb apellant lisaks sellele, et 05.11.2009 lepingu p 5 puhul pidasid pooled silmas kampaaniakulude hüvitamise kohustust. Esmalt märgib ringkonnakohus, et 05.11.2009 lepingu p-st 5 nähtuvalt ei ole leppetrahv mõeldud kampaania jm kulude kompenseerimiseks. Seetõttu on ekslik apellandi väide, et leppetrahvi kohustuse tegelikuks sisuks on ainult kampaaniakulude hüvitamise kohustus. Ringkonnakohus märgib, et kuna leppetrahvi 74 000 krooni tasumise kohustuse aluseks olnud põhikohustus (lahkuda linnavolikogust Eesti Keskerakonnast või Tartu linnavolikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonist lahkumise korral) on tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi, siis on leppetrahvi aktsessoorsusest tulenevalt tühine ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja