lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-74-12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-74-12
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1429
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 335 lg 1, 2, 3Dokumendi esitamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormisTsMS § 336 lg 1, 4Dokumendi esitamine elektrooniliseltTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 3401 lg 1, 2TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (17)

lahend.ee
2-23-138378/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja13.12.20232-20-114528/26Viru Maakohus Narva kohtumaja13.09.20222-14-55002/167Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.05.20212-19-10986/62Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.06.20202-19-9699/34Viru Maakohus Narva kohtumaja20.03.20202-19-104398/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-74-12 Tartu, 29. mai 2012. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Osaühingu Milton Invest hagi Enn Hellati vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja leppetrahvi ning viivise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-60580 Enn Hellati määruskaebus Hageja osaühing Milton Invest (registrikood 10864658), esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja Enn Hellat (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Rein Napa 7. mai 2012. a, kirjalik menetlus

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-1060580 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Arvata määruskaebuselt 7. märtsil 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Enn Hellati kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TsMS § 692 lg 2Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
2-15-14258/22
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
31.07.2018
2-16-125057/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.02.2017
2-14-1176/14Tartu Ringkonnakohus30.05.2014
2-13-35832/9Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja03.01.2014
2-13-20263/16Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja06.12.2013
2-13-30899/15Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja27.11.2013
3-2-1-108-13Riigikohus21.10.2013
2-12-48696/16Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja06.09.2013
3-2-1-65-13Riigikohus03.06.2013
3-2-1-190-12Riigikohus27.02.2013
3-2-1-91-12Riigikohus13.06.2012
1.Osaühing Milton Invest (hageja) esitas 2. detsembril 2010 Harju Maakohtule hagi Enn Hellati (kostja) vastu, milles palus nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja Harjumaal asuv kinnistu ja anda kinnistu valdus üle hagejale. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja leppetrahv 50 000 krooni, viivis 1023 krooni ja alates 3. detsembrist 2010 sissenõutavaks muutuva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
2.Harju Maakohus rahuldas 14. septembri 2011. a otsusega hagi ja nõudis kinnistu kostja valdusest välja. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 3260 eurot 96 senti ja alates
3.detsembrist 2010 kuni põhinõude tasumiseni põhinõudelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
3.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 17. jaanuari 2012. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale. Määruse põhjenduste järgi tegi maakohus 14. septembri 2011. a otsuse samal kuupäeval menetlusosalistele kättesaadavaks kohtute infosüsteemi kaudu. Kuna kostja otsuse kättesaamist kohtule ei kinnitanud, edastas maakohus 26. septembril 2011 ja 7. oktoobril 2011 kostjale

kohtuotsuse kostja poolt kohtule teatavaks tehtud e-posti aadressil [email protected]. 24. oktoobril 2011 kinnitas kostja kohtuotsuse kättesaamist.

23.novembril 2011 edastas kostja Tallinna Ringkonnakohtule elektrooniliselt maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebust ei olnud varustatud saatja digitaalallkirjaga. Allkirjastatud kaebust ei ole seni esitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-test 2 ja 3 ning § 637 lg-st 2 tulenevalt peab apellatsioonkaebus olema esitatud kirjalikus vormis, sealhulgas kaebust esitama õigustatud isiku poolt alla kirjutatud. TsMS § 336 lg 1 kohaselt võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, kohtule esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt tuvastatuks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus. Kostja apellatsioonkaebust ei olnud digitaalallkirjaga varustatud ning sellele ei olnud lisatud kostja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistust. Seega ei vastanud esitatud kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. TsMS § 335 lg 1 kohaselt piisab kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule elektronpostiga tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Sama sätte lg-s 2 aga sätestatakse, et kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul. Seega, kuna kostja edastas allkirjastamata apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule
23.novembril 2011, oleks apellatsioonitähtajast kinnipidamiseks piisanud, kui kostja oleks edastanud kaebuse originaali ringkonnakohtule hiljemalt 5. detsembril 2011. Kostja ei esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebuse originaali ringkonnakohtule ega taotlenud ka menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektronposti teel ilma digitaalallkirjata ja jättis TsMS § 335 lg-s 2 sätestatu kohaselt esitamata kaebuse originaali kümne päeva jooksul, luges ringkonnakohus, et kaebust ei ole kohtule esitatud ning 23. novembril 2011 kohtule laekunud dokumendi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kuna kostja ei järginud seaduses sätestatud menetlustähtaega kaebuse originaali esitamise kohta, siis ei ole kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tähendust ringkonnakohtu 1. detsembril 2011 vormistatud ekslikul määrusel, milles muu hulgas anti kostjale täiendav tähtaeg kaebuse allkirjastamiseks. Tulenevalt TsMS §-st 66 ei saa kohus seaduses sätestatud tähtaega pikendada. Nimetatud tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.

Kaebuse järgi ei ole ringkonnakohus arvestanud TsMS § 336 lg-s 4 sätestatut, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.

6.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel tuleb muuta osaliselt määruse põhjendusi.
8.Kolleegium vastab kõigepealt määruskaebuse väitele TsMS § 336 lg 4 kohaldamata jätmise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 335 ja 336 näevad ette võimaluse esitada kohtule menetlusdokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§ 335) ja elektrooniliselt selleks ettenähtud vormis (§ 336). TsMS § 335 lg 1 sätestab, et kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul. TsMS § 335 lg 3 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut dokumendi edastamise korral elektrooniliselt, kui dokument on esitatud § 336 nõuete kohaselt. TsMS § 336 lg-d 1 ja 3 näevad ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, lg 4 näeb aga ette erandi. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. TsMS § 336 lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Selline norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg-t 4 kohtumenetluses võimalikult laialt rakendada. Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus.
9.Kolleegium on seisukohal, et kohtulahendi peale esitatava kaebuse kohta TsMS § 336 lg-t 4 kohaldada ei saa, kuna kaebuse originaali esitamise kohustuse kohta kehtivad erinormid. Nii näeb TsMS § 335 lg 2 ette, et kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul. TsMS § 335 lg 3 ei tee kaebuse originaali esitamise suhtes sellist erandit, nagu tehakse teiste menetlusdokumentide suhtes viitega TsMS §-le 336, mis hõlmab ka § 336 lg-t 4. Ka TsMS § 637 lg 2 näeb ette, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu

hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei esitanud ringkonnakohtule ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks TsMS § 335 lg-t 2 rikkudes allkirjastatud kaebust, on ringkonnakohus jätnud kostja apellatsioonkaebuse õigesti menetlusse võtmata.

10.Kolleegium peab vajalikuks muuta ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus leidis, et kostjale anti ekslikult puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 335 lg 2 ei tähenda keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud menetlusdokumendil ei ole allkirja. Puuduste kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus TsMS § 3401 lg 2 esimese lause järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kolleegium märgib, et tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel.
11.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
12.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.