Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-23967
Tsiviilasi
Osaühingu Salar & Ko hagi Osaühingu Vitarsis vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 263.71 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. aprilli 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Salar & Ko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Osaühing Salar & Ko (registrikood: 10427082; asukoht: Kärdla Kooli 1-25), esindaja Peeter Gurejev Vastustaja (kostja): Osaühing Vitarsis (registrikood: 10045707; asukoht: Narva-Jõesuu Kudruküla 10A-10), esindaja Sergei Panitšev
esindajad
Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Salar & Ko kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tähitud kirjaga ning võlgniku esindaja on teatise kättesaamist kinnitanud oma allkirjaga postisaadetise väljastusteate 26.012009. a. Hageja palus kostjalt välja mõista 113 652.40 krooni.
õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja on tasunud arve nr 4 alusel hagejale. Kostja vastuväidete kohaselt kostja tasus 21.12.2007. a, 20.02.2008. a ja 27.02.2008. a hagejale arve nr 3 alusel. Kuna poolte vahel oli tegemist suulise müügilepinguga, siis iga arve osas tuleb hakata eraldi lugema aegumistähtaega. Nagu eelnevalt tuvastatud algas iga arve aegumistähtaeg eraldi 01.01.2007. a kell 00.00. Hageja ei ole põhistanud ja esitanud tõendeid, et arve 4 tasumisega saaks lugeda kätkenuks ka teiste arvete nr 5, 6 ja 10 alusel nõutud summade nõudmine. Kohus leidis, et kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et 20.02.2008. a ja 27.02.2008. a tasus kostja osaliselt hageja arve nr 3 eest vastavalt 20.02.2008. a 5 000 krooni selgitusega arve nr 3 ja 27.02.2008. a 5 000 krooni selgitusega arve nr 3 (tl 83-84). Hageja pangakonto väljavõttega 21.12.2007. a on tõendatud, et kostja tasus hagejale 21.12.2007. a 10 000 krooni selgitusega arve nr 3 (tl 60). Hageja väide, et 21.12.2007. a tasutud 10 000 kroonist osaliselt oli kaetud ka arve nr 3 osa ning ülejäänud osa oli arve nr 4 eest, ei ole tõendatud. Kostja on veenvalt põhjendanud ja kohtule esitatud tõenditega on põhistatud, et kostja 21.12.2007. a, 20.02.2008. a ja 27.02.2008. a tasus hagejale arve nr 3 alusel. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja nõuet tunnustanud ja osaliselt tasunud 07.01.2006. a arve nr 4 alusel 2007. a ja 2008. a. Seega ei ole 07.01.2006. a arve nr 4 alusel ostuhinna nõue katkenud. Samuti ei ole tõendatud, et 08.01.2006. a arve nr 5, 10.01.2006. a arve nr 6 ja 16.01.2006. a arve nr 10 alusel saaks lugeda hageja ostuhinna nõuded kätkenuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et eelnimetatud nõudeid oleks kostja tunnustanud summade osalise tasumisega või muu teoga, millega oleks aegumine katkenud ja uuesti alanud. Lähtudes eeltoodust olid hageja nõuded iga arve: 07.01.2006. a arve nr 4, 08.01.2006. a arve nr 5, 10.01.2006. a arve nr 6 ja 16.01.2006. a arve nr 10 alusel aegunud peale kolmeaastase aegumistähtaja möödumist 0l.01.2010. a. Kuna hagi on kohtusse esitatud 20.05.2010. a s.o peale aegumistähtaja möödumist, siis on põhjendatud kostja taotlus kohaldada hagi suhtes aegumist ja jätta hageja nõue rahuldamata. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu 113 652.40 krooni nõudes on aegunud ja seega tuleb hagi 113 652.40 krooni ehk 7 263.71 euro nõudes jätta rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu.
3) ei arvestanud kohus asjaolu, et apellant on esitanud tõendid aegumistähtaja katkemise ning uuesti algamise kohta saldokinnituse (saldoteade nr 2 - võlgnevused seisuga 31.12.2008. a) vormis, mille on vastustaja esindaja/direktori asetäitja J.P. isikus 26.01.2009. a kätte saanud. Vastustaja on apellandi nõuet tunnustanud põhjendusel, et vastavalt saldoteates nr 2 sätestatule oli saldoteatele vastamise tähtajaks 20 päeva selle kättesaamisest. Tänaseni ei ole vastustaja suuliselt, kirjalikult ega üheski vastuväites vaidlustanud nimetatud saldoteate kättesaamist ega selle sisu. Viru Maakohus eelnimetatud tõendeid arvestanud ei ole. TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Vastavalt TsMS 442 lgle 8 peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Osaühing Salar & Ko esitas 16.03.2012. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) on hagi aegumine katkenud põhjusel, et vastustaja on arvetel 4, 5, 6 ja 10 põhinevaid nõudeid tunnustanud, mis väljendus arve nr 4 osalises tasumises. Apellant on veendunud, et vastustaja raamatupidamine ei kajasta apellandile võlgnetavate summade tegelikku seisu. Apellant esitab pooltevahelise tegeliku arvestuse seisu 05.01.2006. a arvates (lisad nr 1-3). Apellant palub tähelepanu pöörata maksekorraldusele 21.12.2007. a summas 10 000 krooni; 2) oli seisuga 21.12.2007. a vastustaja võlgnevuse jääk arve nr 3 eest vaid 4867.20 krooni, nagu nähtub apellandi raamatupidamise arvevahetuse seisust (lisa nr 3). Kuna vastustajal oli 21.12.2007. a seisuga lisaks tasumata arvete 4, 5, 6 ja 10 eest, kattis apellant enammakstud summaga summas 5132.80 krooni (10 000- 4867.20 = 5132.80) vastustaja võlgnevust arve nr 4 osas. Apellandi raamatupidamine kajastas maksekorraldust 21.12.2007. a arvetevahetuses kahel real (arve nr 3 katteks ja osaliselt arve nr 4 katteks); 3) on vastustaja esindaja ja juhatuse liige S.P. 09.06.2009. a Viru Maakohtule esitatud vastuses Salar & Ko hagiavaldusele punktis 3.2. deklareerinud: „Kinnitan, et minu naine sai 2009. a jaanuaris hagejalt saldoteatise“ (lisa nr 5). Juhul, kui vastustaja vaidleks vastu saldoteatises esitatule, oleks tal kohustus saldokinnituses esinenud negatiivse saldo korral (vastavalt saldokinnitusele oli saldo negatiivne summas 113 352.40 krooni arvete nr 4, 5, 6 ja 10 tasumata jätmine) vaidlustada saldoteade mõistliku tähtaja möödudes. Apellant on seisukohal, et mõistlik tähtaeg on möödunud; 4) on apellandi poolt Viru Maakohtule hagimenetluse käigus esitatud ja vastustaja esindaja poolt allkirjastatud Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonna esmakokkuostu kviitungid (lisa 7). Vastustajale kviitungite 11, 23, 24, 26 alusel üle antud kala kogused ühtivad apellandi poolt esitatud arvetel 4, 5, 6 ja 10 vastustajale müüdud ja üleantud märgitud kala kogustega. Kviitungite seos arvetega ja nendel esitatud kala kogustega ning asjaoluga, et kala ostjaks on märgitud vastustaja, tõendab apellant vastustaja kinnitust arvete aluseks oleva kala kättesaamise, nõuete tekkimise ja tunnustamise kohta.
2) ei ole apellant märkinud, mis sätteid on maakohus rikkunud. Kuna maakohus ei rikkunud materiaalõiguse normi ega menetlusõiguse normi, siis puuduvad alused apellatsioonkaebuse rahuldamiseks; 3) ei võtnud kohus õigesti arvesse fakti, et vastustaja esindaja sai kätte saldoteate nr 2. Nimetatud saldoteade ei tõenda aegumise katkemist.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.