Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-5971
Tsiviilasi
Meelis Karaski hagi KÜ Turu 31 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 1598 eurot (25 000 krooni)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. mai 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Meelis Karaski apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Meelis Karask (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Marina Valge Vastustaja (kostja): KÜ Turu 31 (registrikood: 80139611), esindaja Meelis Leis
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 12. mai 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Meelis Karaski kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tervikuna. Hageja pole ka täpsustanud, millisel moel on kostja ebakohast väärtushinnangust avalikkust informeerinud, mistõttu ei kuulu hagi VÕS § 1046 alusel rahuldamisele.
Isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis ei kahjusta isiku mainet avalikkuse ees. Väärikust kui isiklikku õigust tuleb eristada au mõistest. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis ei kahjusta isiku mainet avalikkuse ees (näiteks solvamine avalikkusele mitteteatavaks saanud viisil, näiteks nelja silma all). Isiku väärikust rikkuda võivate väärtushinnangute hindamisel ja õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 1 kohaselt arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kostjad peavad oma väärtushinnanguid põhjendama. Hageja poolt hagi aluseks olevatest asjaoludest saab pidada väärtushinnanguks asjaolu nr 1 („Karask pangu oma suumulk kinni!“). Kostja ja kostja seaduslik esindaja K. Loos sellist väljaütlemist eitavad. Hageja ei ole sellise väärtushinnangu andmist hageja poolt kirjeldatud viisil kostja juhatuse liikme poolt tõendanud. Kuna väärtushinnangu andmine hageja kohta on tõendamata, ei ole kohtul võimalik kostjalt nõuda ka selle põhjendamist, et võtta seisukoht, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut halvustada. Hageja nõude osas mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses teabeandmise kohustuse rikkumisega, leidis kohus, et MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab mittetulundusühingu juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohus leidis, et MTÜS § 28 lg 5 rikkumise korral ei saa kannatanu esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kohus leidis, et kostja poolt hageja kirjadele mittevastamine ja kostja 21.01.2009 kirja sisu ei ole ka hageja väärikust haavavad. Kohus peab väärikuse alandamiseks eelkõige sellist käitumist või tegevust, mille eesmärk või tegelik toime on luua isiku suhtes häiriv, ähvardav, vaenulik, halvustav, alandav või solvav õhkkond. Hageja nõudes tema väärikuse haavamises tuleb arvestada ka poolte üldisi suhteid ja asjaolu, et hageja kirjad kostja juhatusele lähtusid paljuski ka hageja ekslikust arusaamast, kes võib olla korteriühistu juhatuse liige. Ka hageja kirjade tonaalsus juhatuse liikme K. Loosi suhtes ei olnud väga neutraalne. Ilmselt ka seetõttu ei olnud ka kostja vastuskirjad neutraalsed ja lähtusid hageja kirjade tonaalsusest, kuid hageja väärikuse haavamist vastuskirjade eesmärgina kohus ei tuvastanud. Hageja peab väärikust alandavaks tema väljakutsumist kostja juhatuse liikme K. Loosi poolt 29.12.2008. Kohus leidis, et asjas ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik kindlaks teha, milline oli hageja ja kostja juhatuse liikme K. Loosi telefonivestluse täpne sisu, misjärel otsustas hageja töölt lahkuda töö ajal ja hakata tegelema keldriboksi probleemiga. Hageja väide, et kostja juhatuse liige K. Loos talle telefonis politsei kohaoleku kohta valetas, on tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et politsei kutsus kohale sel päeval hageja ise, mistõttu pikenes ka hageja töölt äraoleku aeg. Tõendamata on hageja väide, et K. Loos irvitas sel päeval tema üle. Hageja ei ole tõendanud, et keldriboksi probleemi ei oleks saanud lahendada muul ajal kui töö ajal ja et tema vara oli 29.12.2008 kostja juhatuse tegevuse tõttu ohus. Hagejal oli valikuvabadus järgida K. Loosi kutset või kokku leppida keldriboksi probleemi lahendamiseks teine aeg. Politsei kutsus hageja kohale omal initsiatiivil. Seega, arvestades hageja kirjeldatud asjaolusid 29.12.2008, ei ole kostja pannud toime hageja väärikuse alandamist. Kuna kohus ei ole tuvastanud hageja isikuõiguste rikkumist, ei ole kostjal tekkinud juba seetõttu mittevaralise kahju hüvitamise kohustust. Kohus selgitas, et isegi kui kohus oleks tuvastanud hageja isikuõiguste rikkumise kostja poolt, ei ole hageja tõendanud neid erilisi asjaolusid, mis põhjendaksid kostjalt mittevaralise kahju hüvise väljamõistmist hageja poolt nõutavas summas. Üksnes hagejal väidetavalt stressi tekkimine ei oleks rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks piisav. Kohus jättis TsMS § 372 lg 1 alusel hagi hagiavalduse p 2 osas - kohustada KÜ Turu 31 juhatust viima vastavusse maakohtu registri keskandmebaasis seaduslikult üldkoosolekul valitud juhatuse
liikmete nimekirjaga - menetlusse võtmata, kuna nõue on kohtule ebaselge ja hageja ei nõua enam selles osas asja menetlemist.
Apellant palub veel kohtul vastu võtta arve nr 170 koopia, millest nähtub, et apellant oli teinud kulutusi keldriboksi remontimiseks ning apellant oli igati õigustatud oma vara kaitsma; 5) ei nõustu apellant maakohtu järeldustega, et kuna kohus ei ole tuvastanud hageja isikuõiguste rikkumist, ei ole kostjal tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise kohustust. Hageja oli nõus ja tegi korduvalt menetluse käigus ettepaneku kostjale lahendada asi kompromissi korras. Hageja ettepanekuks oli, et K. Loos vabandaks tema ees üldkoosolekul ning sellega oleks kogu kohtumenetlus olnud lõppenud. Kostja hageja ettepanekut vastu ei võtnud; 6) on maakohus unustanud hageja esialgse nõude, mida on võimalik lugeda alternatiivseks nõudeks, kus hageja taotles mittevaralise kahu hüvitamist kohu äranägemisel. Apellant palub veel võtta asja materjalide juurde tema tervist iseloomustavad andmed;
pikendades oma töölt eemaloleku aega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema keldriboksis olev vara oleks 29.12.2008 kostja juhatuse tegevuse tõttu ohus olnud. Seega ei ole hageja oma tõendamise kohustust täitnud; 7) 18.04.2008 teatis on esitatud esimese astme kohtus 16.02.2011 hagi täpsustuse lisana nr 13 ning asub toimikus. 8) vastustaja ei nõustu arve nr 170 koopia, millest nähtub, et apellant oli teinud kulutusi keldriboksi remontimiseks ning apellant oli igati õigustatud oma vara kaitsma, lisamiseks asja materjalide juurde. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud seda esimese astme kohtus. Vastustaja palub jätta arve nr 170 tähelepanuta. Lisaks märgib vastustaja, et arvelt ei nähtu, et tööd on seotud keldriboksiga, ning isegi kui tööd oleksid seotud keldriboksiga, ei tähenda 16.07.2008 väljastatud arve seda, et 29.12.2008 oleks hageja vara ohus olnud või et keldriboksi probleemi ei oleks saanud lahendada muul ajal kui töö ajal. Seega ei tõenda antud tõend neid asjaolusid, millele hageja nõuded tuginevad; 9) vastustaja ei näe vajadust võtta asja materjalide juurde apellandi tervist iseloomustavad andmed, kuivõrd need on tsiviilasja toimikus juba olemas.
seatud rikutud sätte kaitse-eesmärgist ning maakohus on õigesti leidnud, et MTÜS § 28 lg 5 rikkumise korral ei saa kannatanu nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja kirjadele mittevastamine ja kostja 21.09.2009 kirja sisu ei ole hageja väärikust alandav. Siinjuures on maakohus põhjendatult märkinud, et arvestada tuleb pooltevahelisi üldisi suhteid ning sellest, et hageja kirjad kostja juhatusele lähtusid paljuski hageja ekslikust arusaamast, kes võib olla korteriühistu juhatuse liige.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.