lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-6709/11

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.07.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-6709/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1480
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 475 lg 1Hagita asjadVÕS § 167 lg 1Tagatiste ja muude õiguste üleminek

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

07. juuli 2011.a. Tallinnas

Tsiviilasi

DOÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 31.01.2011.a. otsusele täiteasjas nr. 027/2011/5.

Tsiviilasja hind

319,56 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: DOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx). Avaldaja lepinguline esindaja Reet Vokk (e-post: [email protected]). Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn; e-post: [email protected]). F OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); lepinguline esindaja advokaat Irina Nossova (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas, Ahtri 6A, 10151 Tallinn; epost: [email protected]).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-11-6709

Resolutsioon

1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 027/2011/5, milles sissenõudja F OÜ (edaspidi sissenõudja) on esitanud 22.12.2010.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Avaldaja esitas 25.01.2011.a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis 31.01.2011.a. otsusega rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
2.Avaldaja leiab, et täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult, kuna kohtutäitur ei ole esitanud DOÜ-le täitedokumenti, millest nähtub, et F OÜ on õigustatud isik täitemenetluse algatamiseks. Algatatud täitemenetluse käigus ei saa DOÜ-lt nõuda 266 430,12 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu 20 000 eurot, sest vastavalt täituri esitatud täitedokumentidele on

seatud SEB Eesti Ühispank kasuks hüpoteek 650 000 krooni (41 560,10 eurot). Alles peale kaebuse esitamist sai avaldaja teada, et 10.12.2010.a. on tema kinnistule seatud hüpoteek F OÜ kasuks 1 650 000 krooni ulatuses, s.o 105 498,72 eurot. Oma otsuses on kohtutäitur jätnud täielikult vastamata DOÜ küsimusele, miks täitedokumentidena oli viimasele saadetud vaid kaks lepingut, millistest ei nähtu, kuidas F OÜ sai võlausaldajaks. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused

3.Sissenõudja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Täitemenetlus täiteasjas nr. 027/2011/5 on õiguspärane ning alused selle tühistamiseks puuduvad. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur palub avalduse jätta rahuldamata. Kohtutäitur jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 027/2011/5 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepp 31.01.2011.a. otsusele täiteasjas nr. 027/2011/5 (t/l 5-9, 221-225). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 25.01.2011.a. kaebuse (t/l 55-56, 218-219).
7.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 25.01.2011.a. kaebusest.
8.Nimetatud 25.01.2011.a. kaebuses vaidlustab avaldaja, et nõuete suurus ja kohtutäituri tasu ei rajane esitatud dokumentidel. Lepingut II ei saa lugeda täitedokumendiks, mille alusel kohtutäitur võib algatada täitemenetluse.
9.TMS § 23 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 352 lg 1 kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Kohtule esitatud 07.05.2009.a. Hüpoteekide kustutamise avalduse hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt on TRC AS ja OÜ D kokkuleppinud hüpoteegi seadmises OÜ-le D kuuluva Tallinnas, Xxxasuva vara suhtes (t/l 112-117). Nimetatud lepingu p. 2.1 järgi seab OÜ D hüpoteegipidaja kasuks lepingu esemele esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga üks miljon (1 000 000) krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Sama lepingu p. 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded TRC AS vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja TRC AS vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kohtule esitatud 06.07.2005.a. sõlmitud Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt on OÜ D ja AS SEB Eesti

Ühispank p. 2.1 kokkuleppinud, et OÜ D seab hüpoteegipidaja kasuks hüpoteegi hüpoteegisummaga 650 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (t/l 118-124). Nimetatud lepingu p. 2.2 on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja TRC AS vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, samuti on tagatud kõik nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ D vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kohtule esitatud täitetoimiku kohaselt on sissenõudja 22.12.2010.a. kohtutäiturile esitanud täitmisavalduse, millise kohaselt on nõude suuruseks 4 011 959,08 krooni (t/l 71-75). Seega on antud juhul täitemenetluse tingimused täidetud (on olemas täitmisavaldus t/l 71-75 ja täitedokument t/l 112-124).

11.Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles osas, et kohtutäiturile esitatud dokumentidest ei tulene, et OÜ F on võlausaldaja ning on ebaselge, millal ning mis tingimustel tekkis nõudeõigus, kuivõrd kohtule esitatud 27.10.2010.a. nõude loovutamise lepingu kohaselt on AS SEB Pank loovutanud oma nõude TRC AS (pankrotis) vastu kogusummas 4 011 959,08 krooni, milline tuleneb laenulepingutest nr. xxx, nr. xxx ja nr. xxx OÜ-le F (t/l 211-214). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 167 lg 1 kohaselt nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Nõude loovutamisest on teavitatud TRC AS (pankrotis) pankrotihaldurit 14.12.2010.a. kirjaga (t/l 129). Ka nähtub kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest, et 26.11.2010.a. on seatud hüpoteek OÜ F kasuks summas 1 650 000 krooni (t/l 125-128). Seega on nõude loovutamine toimunud kooskõlas seadusega ning see on kehtiv.
12.Kohus asub seisukohale, et avaldaja väited selle kohta, et täitmisteade (t/l 25) ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (t/l 7,8) ei rajane esitatud dokumentidel ei ole õiged. Kohtutäituril pole õigust kontrollida täitedokumendi materiaal-õiguslikke asjaolusid, vaid tuleb kontrollida, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Kohus selgitab, et vaidluse tekkimisel on avaldajal tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel õigus esitada kohtule tuvastushagi sissenõudja vastu tal lasuvate õiguse või kohustuse tuvastamiseks või täitedokumendi selgitamiseks.
13.Kohus ei nõustu avaldaja väitega selles, et ei saa alustada täitemenetlust juhul, kui juba on algatatud pankrotimenetlus, mille käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded, kuna asjaolu, et Harju Maakohus on 14.01.2011.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-09-30668 kinnitanud TRC AS (pankrotis) jaotusettepaneku, millise kohaselt moodustab AS SEB Pank tunnustatud nõude summa 256 410,91 eurot, ei tähenda, et pankrotimenetluses selline nõue ka rahuldatakse (t/l 27-30). Kohtute infosüsteemi andmetel on Harju Maakohtu 02.03.2011.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-09-30668 lõpetatud TRC AS (pankrotis) pankrotimenetlus (t/l 269-270). Nimetatud kohtumääruse kohaselt on võlausaldajal OÜ F tunnustatud nõuetest saamata raha summas 182 860,68 eurot. Seega ei ole TRC AS kohustus lõppenud ning võlausaldajal on õigus nõuda nõude rahuldamist tagatise arvel.
14.Kõige eelpooltoodu alusel, asub kohus seisukohale, et avaldaja kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
15.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
16.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.

Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-26-2037/20Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium