lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-6416/7

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-6416/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1533
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 179 lg 1, 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksKooskõlas § 174 lg 1PkS § 61 lg 1PkS § 72 lg 1TSM § 221 lg 1TsMS § 125Tuvastushagi hindTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-6416/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.01.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiiu Hiiuväin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.juuni 2011 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-6416

Tsiviilasi

I I hagi O I tunnistamiseks

vastu sundtäitmise lubamatuks

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I I (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: O I (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Ene Mõtte (Advokaadibüroo Maqs Law Firm, Rotermanni 8, 10111 Tallinn; [email protected])

Asja läbivaatamine

19.05.2011 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Hageja I I Mõtte

Juures viibisid

Sekretär Teele Timofejeva

ja kostja esindaja vandeadvokaat Ene Roosimägi

ja

tõlk

Nadežda

Resolutsioon

1.Jätta I I hagi O I vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Välja mõista I I lt menetluskuluna riigilõiv 1 597,79 (üks tuhat viissada üheksakümmend seitse eur ja 79 s) eurot riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-is, või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002, kõigil viitenumber 2900078444).
3.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kooskõlas TsMS § 179 lg 9 peab hageja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
4.Jätta kostja O I menetluskulud hageja I I kanda.
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 22.12.1999 kohtuotsus. Poolte abielu lahutati, tütar elas pärast lahutust koos kostjaga. Hagejalt mõisteti ülalmärgitud kohtuotsusega välja elatis.
2.Abielu kestel omandasid pooled korteriomandi, mis oli ühisvaraks. 23.11.2004 palus kostja hageja nõusolekut korteri müümiseks. Pooled leppisid suuliselt kokku, et kostja loobub elatise nõudest, hageja annab nõusoleku korteri müümiseks ja loobub müügitulust. Nõusolek vormistati Tallinna notari Sirje Rõõmu büroos. 21.02.2005 müüs kostja korteri 615 000 krooni eest. Hageja toetas tütart rahaliselt, millest kostja oli teadlik ja ei esitanud kuue aasta jooksul hagejale mingeid nõudeid.
3.14.10.2010 esitas kostja kohtutäiturile avalduse elatise võlgnevuse kohta 237 300 krooni suuruses perioodi 01.01.2000-13.10.2010 eest. Kohtutäitur arestis hageja vara. Kostjaga hageja ühendust ei saa. TSM § 221 lg 1 alusel taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna nõue on rahuldatud ning kohtutäituri tasu 2 471,58 krooni ja täitekulu 46,90 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Hageja taotles enda arveldusarve vabastamist ning võlgu oleva summa ajatamist (alates 2005 juuli kuu) tulenevalt olukorrast, kus hageja asus Iirimaale tööle. Hageja nõustus nimetatud olukorraga, uskudes sinisilmselt hageja lubadusi summad tasuda. Seda tõendab O I 15.09.2004 avaldus kohtutäiturile.
5.väljastas hageja notar Sirje Rõõm poolt koostatud ja tõestatud avalduse, mille kohaselt andis hageja oma endisele abikaasale kostjale poolte ühisvarasse kuulunud korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn müümiseks ja nõusoleku andmiseks hüpoteegiga koormamiseks kostja enda äranägemisel määratud hinnaga ja tingimustel. Samas avalduses kinnitas hageja, et loobub korteriomandi müügist saadavast tulust. Eeltoodud nõusolek oli hageja poolt antud olukorras, kus tegemist oli kostja emalt vallasasjana saadud korteriga. Kostja võõrandas nimetatud avalduse alusel korteriomandi 21.02.2005.
6.Eeltoodud avalduse koostamisele või korteriomandi müügile ei eelnenud ega järgnenud mingeid pooltevahelisi suusõnalisi elatusrahaga seonduvaid kokkuleppeid. Seda tõendab hageja poolt 04.02.2005 kohtutäitur Arvi Pinkile edastatud elektronkiri, mille kohaselt hageja kinnitas, et töötab käesoleval hetkel Iirimaal ning on kostjaga kokku leppinud, et kannab kohtutäituri tasu kostja arveldusarvele ning hakkab edaspidi kandma kostja arveldusarvele igakuiselt 140 eurot (2190 krooni). Kahjuks laekusid summad väga kaootiliselt, kui üldse, mistõttu esitas kostja 14.10.2010 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse jätkamiseks. Hageja esitas 03.12.2010 Harju tööpiirkonna kohtutäitur Arvi Pinkile kaebuse, milles leidis, et ta ei ole kostja rahalise nõudega nõus. Kohtutäitur jättis oma vastusega hageja kaebuse tõendamatuse tõttu rahuldamata.
7.Hageja on olulisel määral moonutanud tegelikke asjaolusid ega ole oma väiteid millegagi tõendanud, mistõttu on hageja nõue alusetu ega kuulu seetõttu rahuldamisele. Hageja tugineb olematule ning ka seadusest tulenevalt tühisele kokkuleppele. Hageja andis nõusoleku korteriomandi müügiks ning loobus müügist saadavast tulust seetõttu, et tegemist oli kostja emalt saadud korteriga ning hageja tundis moraalset kohustust sellest loobumiseks. Hageja poolt väidetud suusõnalist kokkulepet ei ole pooled omavahel kunagi sõlminud. Hageja väite ebaõigsust tõendab hageja 04.02.2005 elektronkiri kohtutäitur Arvi Pinkile.

Hageja elektronkiri on saadetud neli kuud pärast notariaalse nõusoleku andmist ning väidetava kokkuleppe olemasolu. Juhul, kui hageja oleks kostjaga 2004 novembris kokku leppinud, et kostja loobub hageja vastu elatise nõudest, siis ei oleks hageja 2005 veebruaris kinnitanud, et tasub edaspidi elatusraha igakuiselt 140 eurot.

8.Ka oleks selline kokkulepe seadusega vastuolus olev kokkuleppena tühine.
9.Hageja ei ole tõendanud mingil muul viisil kohustuse täitmist kostja ees. Tütrele tehtud ülekanded või mobiilkõnede eest tasumine ei võrdsustu kostja kasuks tütrele väljamõistetud elatusraha tasumisega. Tütrele tehtud ülekanded oli teostatud isa vabast tahtest ning on pigem võrdsustatud tütrele nn taskuraha andmise, kui elatusraha maksmisega emale. Tütrele tehtud kanded ja mobiilkõnede tasud ei ole märkimisväärsed. Samuti ei tõenda head suhted tütrega elatusraha maksmist. Kõik hagejapoolsed kostjale tehtud kanded on kostja kohtutäiturile edastanud, sh pangaväljavõtted, tõendamaks makse laekumisi. Samal ajal ei ole hageja millegagi tõendanud, et ta oleks kostja arveldusarvele vaidlusaluse summa ulatuses raha kandnud või oleks vaidlusaluse summa sularahas tasunud. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, esitatud tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.TMS 221 lg 1, mille alusel hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitas, näeb ette võlgniku õiguse esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja seisukoha järgi on nõue tasaarvestatud ühisvaraks olnud korteriomandi müügist saaduga ja hageja poolt tütrele kostja vahenduseta antud ülalpidamisega. Korteriomandi müüs kostja hageja nõusolekul ja kostja sai kogu müügihinna endale. Kostja tasaarvestamist ei tunnista, ka oleks selline kokkulepe vastuolu tõttu seadusega tühine.
12.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik. Kehtinud PkS (perekonnaseadus) järgi oli elatise saajaks vanem, kelle juures laps elas (PkS § 61 lg 1). Nimetatud vanemal oli õigus otsustada, millisel viisil ta kulutab lapse ülalpidamiseks teiselt vanemalt väljamõistetud elatise. Seadus ega väljakujunenud praktika ei võimaldanud kohtuotsusega väljamõistetud elatise katteks lugeda raha, mida elatise maksmiseks kohustatud isik andis otse lapsele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 tehtud otsuses asunud seisukohale, et elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. Riigikohus on viidatud otsuses märkinud, et õigeks isikuks on vanem, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb ning kohustuse saab lugeda täidetuks, kui raha on antud alaealisele lapsele endale, vaid juhul, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks. Käesoleval juhul ei ole kostja hagejale sellist nõusolekut andnud ega hageja poolt viidatud viisil ülalpidamiskohustuse täitmist hiljem heaks kiitnud.
13.Õige on kostja seisukoht, et isegi juhul, kui pooled oleksid tasaarvestuse vteinud, oleks see seadusest tulenevalt tühine. Nii sätestas kehtinud PkS § 72 lg 1, et elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Märgitud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et tasaarvestada ei saa elatist ka muude elatise saaja ja elatist maksma kohustatud isiku vaheliste kohustustega.
14.Esitatud tõendid ei võimalda teistsugust järeldust teha. notariaalse avaldusega (tlk 3) andis hageja kostjale nõusoleku abielu kestel omandatud ja ühisvaraks oleva Tallinnas XXX asuva korteriomandi müümiseks ja hüpoteegiga koormamiseks kostja äranägemisel määratud hinnaga ja tingimustel. Avalduses märgitu kohaselt loobus hageja korteriomandi müügist saadavast tulust. Avalduse sisu ei võimalda korteri müügist saadud tulu siduda elatisega, mida hageja oli kohustatud kostjale maksma. Ka korteriomandi müügileping ja hüpoteegiga koormamise lepingu (tlk 5-13) sisu ei anna põhjust seostada seda hageja elatise maksmise kohustusest vabastamisega nagu väidab hageja. Tegemist on tavapärase kinnisasja ostu-müügi ja hüpoteegiga koormamise lepinguga, milles on märgitud, et kostja kui müüja lahutatud abikaasa on lepingu sõlmimisega nõus. Kostja nõusolekut kinnitas ülalmärgitud notariaalne avaldus. Kostja 15.09.2004 avaldus kohtutäiturile (tlk 47) tõendab, et kostja soovis hagejapoolset kohustuse täitmist elatise maksmise osas, sh võlgnevuse tasumist. 04.02.2005 hageja poolt kohtutäiturile saadetud e-kirjas kinnitab hageja, et hakkab Iirimaalt kandma kostja arvele igakuiselt elatist 140 euro suuruses. Nimetatud e-kiri kinnitab, et hageja tunnistas elatise maksmise kohustust kostjale ka pärast korteriomandi müümist. Asjaolu, et kohtutäitur täitis Tallinna Linnakohtu 22.12.1999 elatise väljamõistmise otsust, andis kohtutäiturile õiguse vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti (tlk 14) ning rahalise nõude (töötasu) arestimise akti (tlk 15) koostamiseks. Kuna ühegi esitatud tõendi alusel ei ole võimalik teha järeldust, et hagejal puudub Tallinna Linnakohtu 22.12.1999 kohtuotsuse täitmise kohustus tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hagi rahuldamisele ei kuulu, on kohtutäituri poolt tehtud toimingud õiguspärased.
15.Tulenevalt TsMS § 125 on hagihind 15 327,19 eurot (239 818,48 krooni).
16.29.03.2011 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ning vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja juhindudes TsMS § 179 lg 1 tuleb hagejalt menetluskuluna riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud riigi kasuks välja mõista. Väljamõistmisele kuuluva riigilõivu suurus on 1 597,79 krooni. Riigilõiv tuleb hagejal tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-is, või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002, kõigil viitenumber 2900078444). Kooskõlas TsMS § 179 lg 9 peab hageja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
17.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja