Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

väärtus on tühine võrreldes kohustuste mahuga, on selge, et võlgnik ei ole võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama.

MAAKOHTU LAHEND

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Käesoleval hetkel üritab maksuhaldur väita, et võlgnikul on uus võlgnevus 09.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/9167-5 alusel summas 5 868 000 krooni, kuid esindusõiguse taastumisel soovib võlgniku seaduslik esindaja selle maksuotsuse vaidlustada, sest selles toodud alused on ainetud ja absurdsed: maksuhaldur osundab, et võlgnik ja Anti Õigusabi OÜ (kustutatud) tegid omavahel teeseldud tehingu kinnistutega, mille müügihinnale lisandus käibemaks summas 5 868 000 krooni, millise summa maksuhaldur võlgnikule õigusvastaselt tagastas. Anti Õigusabi OÜ (kustutatud) on tänaseks kustutatud, millest tulenevalt on võlgnikul ära kadunud kohustus tasuda Anti Õigusabi OÜ-le (kustutatud) lepinguhind 32 600 000 krooni + KM. Märgitud kohustuse äralangemine on aga muutnud võlgniku bilansi äärmiselt heaks ning rääkida ei saa püsivast maksejõuetusest. Samas isegi juhul, kui vastav nõue peaks olema õiguspärane koos muude maksuhalduri väidetavate nõuetega summas ca 15 000 000 krooni, ületab äriühingu omakapital enam kui kahekordselt maksuhalduri nõutud summad. Ajutine haldur on jätnud asjaolud välja selgitamata ega ole teinud midagi selleks, et raamatupidamisdokumente saada. Ajutine haldur võttis E.L. ühendust alles üks päev enne istungit, s.o 08.12.2010. 08.12.2010 toimetati haldurile leping, mille alusel on võlgnikul õigus saada 42 598 000 krooni. TsÜS § 66 ega ükski muu säte ei välista vara hulgast tulevikus tekkivaid nõudeid, millest tulenevalt on kohus jätnud õigusvastaselt nõudeõiguse summas 42 598 000 krooni arvesse võtmata. Samas ei ole kohus tähele pannud ka 38 468 000 krooni võrra võlgniku kohustuste vähenemist Anti Õigusabi OÜ kustutamise tõttu. Maksuhalduri nõuded ei ole selged, mida kinnitab asjaolu, et maksuhaldur on esitanud nii võlgniku kui viimase äripartneri OÜ Aruküla Arendus vastu ainetuid ja üksteist välistavaid nõudeid, millest on ise hiljem loobunud. Võlgniku, OÜ Aruküla Arendus, ja maksuhalduri vahel oli vaidlus haldusasjas nr 3-08-2319 seoses asjaoluga, et võlgnik müüs OÜ-le Aruküla Arendus Harjumaal Raasiku vallas 26 kinnisasja hinnaga 42 598 000 krooni, sh käibemaks 6 498 000 krooni. Tehingust tekkis võlgnikul kohustus tasuda käibemaksusumma riigile ning OÜ-l Aruküla Arendus tekkis samas summas käibemaksu tagastusnõue. 27.10.2008 maksuotsuses leidis maksuhaldur, et tehing oli maksuõiguslikult näilik ja OÜ-l Aruküla Arendus pole õigust saada tagasi käibemaksu summas 6 517 164 krooni (kinnistute müügitehingu käibemaks 6 498 000 krooni + notarkulude käibemaks 19 164 krooni, maksuotsuse resolutsiooni p 2). Maksuotsuse resolutsiooni p-s 1 leidis maksuhaldur samas, et OÜ Aruküla Arendus peaks sama summa hoopis riigile tasuma. Kui tehing on näilik, siis ei saa üldse mingit maksukohustust tekkida. Vastavat asjaolu selgitas Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2010 lahend. 17.10.2008 esitas maksuhaldur hagi tsiviilasjas nr 2-08-68233, nõudes mh ülalkirjeldatud 26 kinnisasja müügitehingu kehtetuks tunnistamist, kuna sellega olevat kahjustatud maksuhalduri kui võlausaldaja huve – tehinguga viidi võlgniku omandist välja vara ning tal puuduvat seega võimalus tasuda tehingult käibemaksu. Seega 27.10.2008 seisuga olid maksuhalduri seisukohad täiesti vastuolulised ja üksteist välistavad: esiteks leidis maksuhaldur, et tehing on näilik, millest omakorda MKS § 83 lg-st 4 lähtuvalt tuleb järeldada, et see ei kuulu üldse maksustamisele; samas asus maksuhaldur võlgnikult vastavat käibemaksusummat sisse nõudma ja kui see täitemenetluses ei õnnestunud, pöördus kohtu poole tehingute kehtetuks tunnistamiseks, mille tagajärjel oleks kadunud ka käibemaksu nõue võlgniku vastu. Kolmandaks asus maksuhaldur hoolimata sellest, et ta juba nõudis vastava summa tasumist nii võlgnikult kui pidas tehingut samas näilikuks, kõnealust käibemaksusummat nõudma ka OÜ-lt Aruküla Arendus. Maksuhaldur tugineb tsiviilasjas nr 2-08-68233 täpselt samadele täitedokumentidele ning hagi on tsiviilasjas tagatud. Samal ajal on maksuhaldur esitanud hagi A.P. vastu tsiviilasjas nr 2-10-30521, nõudes samadele täitedokumentidele tuginedes mitmete tehingute kehtetuks tunnistamist. Tsiviilasja nr 2-1030521 nõue on täiesti ebaloogiline: nimelt asub maksuhaldur 27.01.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/6479-10 seisukohale (p 1.2.1), et 31.01.2008 A.P. le tehtud väljamakse 5 000 000 krooni ei ole mitte laen, vaid töötasu, millelt tuleb arvestada tulumaksu, sotsiaalmaksu,

kogumispensioni makseid ja töötuskindlustusmakseid. Nõue on tagatud, kuna kohus arestis hagi tagamise korras tsiviilasjas nr 2-10-30521 A.P. le kuuluvaid AS Ilo aktsiaid vastava summa ulatuses. Samas tsiviilasjas nr 2-10-30521 palub maksuhaldur välja mõista A.P. lt 5 000 000 krooni, mis tähendab seda, et pärast märgitud summa tagastamist ei ole A. Päiv töötasu saanud ning kaob ära enamus 27.01.2010 maksuotsusega nr 12.23/6479-10 määratud summadest, kokku 3 705 064 krooni ja intressid. Lisaks maksuhaldur viitab, et täitemenetluse käigus pole tal õnnestunud oma nõudeid rahuldada, samas pankrotiavalduse p-st 1.4 ja avalduse lisast 16 tuleneb, et maksuhaldur on ise keelanud võlgniku kinnisvara müügi.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega ei saa võlgnikule haldusaktidega määratud maksukohustused olla käesolevas menetluses vaidlusobjektiks ning võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudeid käsitlevatele haldusaktidele tuleb jätta tähelepanuta. Võlgnik on maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu ka siis, kui raamatupidamislikult katab võlgniku vara tema kohustusi, kuid likviidsete vahendite puudumise tõttu ei ole võlgnik suuteline rahuldama võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Võlgniku majandusliku olukorra vastavust PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud olukorrale kinnitab võlgniku seaduslik esindaja määruskaebuses, kinnitades, et tegemist on „hetkelise likviidsuskriisiga”. Lähtudes asjaolust, et sundtäitmine on algatatud 18.07.2008 ning täitemenetluste raames on laekunud maksuvõlgade katteks 0 krooni, ei saa rääkida „hetkelisest” likviidsuskriisist, vaid tegemist on püsiva suutmatusega täita võlausaldaja(te) nõudeid. Maakohus on õigesti leidnud, et 26.04.2008 sõlmitud kinnistute müügilepingust tulenev nõudeõigus ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada, mistõttu puudub alus võlgniku pankroti mitte välja kuulutamiseks. Kuna võlgniku seaduslik esindaja on rikkunud pankrotiseadusega pandud teabe ja dokumentide andmise kohustust (26.04.2008 müügileping esitati ajutisele haldurile üks päev enne kohtuistungit 08.12.2010), siis puudus nii ajutisel halduril kui kohtul võimalus põhjalikult analüüsida kõnealuse nõudeõigusega seonduvat. Võlausaldaja leiab, et tegemist on sisuliselt lootusetu nõudeõigusega, mille väärtus on 0 krooni. 27.10.2008 maksuotsuse ja haldusasjas nr 3-08-2319 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2010 otsuse kohaselt on haldus- ja halduskohtu menetlustes tuvastatud 26.04.2008 müügilepingu näilikust – tehingu tegelik eesmärk oli tekitada olukord, kus müügilepingu mõlema poole seadusliku esindajana tegutsev E.L. saaks OÜ Aruküla Arendus poolt esitada riigile sisendkäibemaksu tagastusnõude, jättes kinnistute müügist tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise kohustuse selleks vahendeid mitteomava EQ Ehitab OÜ kanda. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine ning TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on alused väita, et võlgnikul puudub 26.04.2008 tehingust tulenev müügihinna tasumise nõudeõigus OÜ Aruküla Arendus vastu. Omades reaalset nõuet 42 598 000 krooni, ei lase mitte ükski mõistlik ettevõtja ennast äriregistrist kustutada. 26.04.2008 lepingu järgi muutub müügihinna tasumise kohustus sissenõutavaks 24.04.2018 ning seega ei saaks võlausaldajate juba sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldada 26.04.2008 müügilepingust tuleneva nõudeõiguse arvelt. Samas ka siis, kui müügihinna tasumist saaks OÜ-lt Aruküla Arendus koheselt nõuda, ei viiks see võlausaldajate nõuete rahuldamiseni, kuna OÜ Aruküla Arendus on sisuliselt maksejõuetu äriühing, kelle majanduslik olukord ei võimalda täita isegi tema enda maksukohustusi 39 324.10 eurot. Puuduvad asjaolud, mille alusel oleks võimalik väita, et OÜ Aruküla Arendus varaline seisund 24. aprilliks 2018 paraneb. OÜ-l Aruküla Arendus puudub majandustegevus, puuduvad töötajad ja vara, mille abil oleks võimalik majandustegevust arendada. Koos määruskaebusega esitatud allkirjastamata EQ Ehitab OÜ raamatupidamisbilanss seisuga 30.11.2010 ei ole usaldusväärne. Jääb arusaamatuks aktiva artiklis „käibevara” rea „varud” all märgitud 33 257 465 krooni. Maksuhalduril, kohtutäituritel ega ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada võlgnikul mingeid varusid. Tegelikkusele ei vasta ka passiva artiklis „kohustused” rea „maksuvõlad” all märgitud 129 453 krooni. Maksukohustuslaste registri andmetel moodustas 30.11.2010 seisuga võlgniku maksuvõlg koos intressidega ca 15 700 000 krooni. Kui kajastada õigesti ja kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetega võlgniku vara ja kohustuste vahekorda, siis ilmneb, et viimase vara ei kata tema kohustusi, mistõttu on võlgnik maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

isik on ise annulleerinud 25.07.2008 pankrotihoiatuses kirjeldatud nõuded ning täitemenetluses ei ole nõuded jäänud rahuldamata vara puudumise tõttu ja samuti pole täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, oli määruskaebuse esitajal kui juriidilisest isikust võlgnikul võimalik esitada ajutise halduri nimetamiseks toimunud eelistungil, kuid käesolevas menetlusetapis ei ole enam võimalik tagasi pöörduda PankrS § 15 lg 3 aluste juurde. Ringkonnakohus saab pärast pankroti väljakuulutamist üksnes hinnata, kas võlgnik on maksejõuetu, mis on piisav juriidilise isiku pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 31 lg 1 alusel. Kohus on tuvastanud, et määruskaebuse esitaja on maksejõuetu ning seetõttu on lähtuvalt PankrS § 31 lg-st 1 õigesti määruskaebuse esitaja pankrot välja kuulutatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.