2-08-50120/59 - Muud - Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

7.Hageja leiab, et kostja vastutus tuleneb nii lepingulisest suhtest kui kahju õigusvastasest tekitamisest. 7.1 Vastavalt VÕS § 758 lg 1 kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Sama paragrahvi 2.- lõike järgi vastutab tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. 7.2 Vastavalt VÕS § 770 lg 1 vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja arst (VÕS § 758 lg 2 nimetatud isik) üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoL.u saamise kohustuse rikkumise eest. 7.3 Tervishoiuteenuse osutaja ja arsti vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. (VÕS § 770 lg 3). Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et dokumenteerimise kohustust perearst L. L. rikkunud ei ole. Seega lasub tõendamiskoormis hagejal. 7.4 Tulenevalt VÕS § 770 lg 1, on kostja vastutuse aluseks kohustuse süüline rikkumine.Seega vastutab isik oma teo eest üksnes siis, kui ta on kohustuse rikkumises süüdi. Järelikult on vastutuse tekkimiseks vajalik tuvastada nii kohustuse rikkumine kui süü. VÕS § 104 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kostja kinnitab, et ei ole jätnud midagi tegemata ei tahtlikult ega hooletusest. Tõendamiskoormis lasub eelnimetatud sätetest tulenevalt patsiendil ehk hagejal. Ka terviserikkest tulenevat kahju peab tõendama patsient (VÕS § 770 lg 4). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oL.s tahtlikult või raskest hooletusest põhjustanud hagejal nägemise kaotuse. Kostja on nõuetekohaselt täitnud kõiki temale pandud kohustusi. Kostja kirjutas hagejale välja tabletid kõrgvererõhu raviks, kuid kostja ei saa vastutada selle eest, kas patsient, kellele ravim välja on kirjutatud, selle välja ostab ja seda nõuetekohaselt tarvitab. Kohus märgib, et lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud ka seda, kas ja kuidas ta perearsti ravijuhiseid täitis, muuhulgas kas tarvitas kirjutatud ravimeid vastavalt etteantud režiimile. 7.5 Kahju hüvitise väljamõistmiseks hageja kasuks peab patsient tõendama tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumist, süüd, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Hageja M. L. leiab, et kostja dr. L. Lipu kohustuste rikkumine seisneb alljärgnevas: - dr. L. ravis aastatel 2001-2004 hagejat valesti, mistõttu kaotas hageja nägemise; - dr. L. keeldus tegemast vererõhku alandavaid süste; - dr. Lipu väitel ei ole kõrgvererõhk seotud nägemisega; - hageja võttis dr. Lipu kirjutatud vererõhku alandavaid tablette, kuid need ei andnud tulemust;

2005. a sattus hageja Puru haiglasse, selL.s ajaks oli nägemine juba kadunud. Statsionaaris sai tablette, mis alandasid kõrgvererõhu 5 päevaga 280/150-lt 130/70-le. (tl 1-5; 11-18) Hageja leiab, et kostja ebapiisavad ja valed ravivõtted põhjustasid hageja pimedaksjäämise (tl 40, 147) 7.6 Tuvastamaks kas oli tegemist diagnoosi või raviveaga, mida oL.s saanud tavapärase raviga vältida, palus hageja määrata ekspertiis (tl. 41) Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Instituudis teostatud komisjoni ekspertiisiakti nr 1 13.12.2010 on eksperdid andnud arvamuse, et - M. L. põeb nii III staadiumi kõrgvererõhktõbe kui ka mõlema silma terminaalse staadiumi glaukoomi. Nii kõrgvererõhktõve kui ka glaukoomi tüsistusena võib tekkida nägemise häire, mis progresseerudes viib nägemise kaotusele. Profülaktiliste reeglite täitmine (nt ravimite võtmine, vastava dieedi pidamine, elustiili muutus) ning medikamentoosse ravi õigeajaline ning täismahuline määramine annab tavaliselt hea tulemuse. Galukoom on halvasti medikamentoossele ravile alluv haigus, mida ei mõjuta ka dieet ja elustiili muutmine, õigeaegne kirurgiline ravi ei anna sageli või annab vaid lühiajalise tulemuse. Kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmete põhjal ei saa täpselt tuvastada kumb eelmainitud haigustest oli nägemise kaotuse põhjuseks. Komisjon arvab, et perearst L. Lipu poolt olid teostatud kõik vajalikud uuringud, määratud adekvaatne ja õigeaegne kõrgvererõhktõve ravi, patsiendi ravimisel ei esinenud diagnoosi- või ravivigu. (tl 136) Ainus tõend, millega hageja soovis tõendada raviviga ehk kohustuste rikkumise fakti dr. Lipu poolt, väidab vastupidist - hageja ravimisel diagnoosi- või ravivigu ei esinenud. Seega ei ole hageja tõendanud, et kahju (nägemise kaotus) tekkis kostja kohustuse rikkumise (vale ravi ja ebapiisavad ravivõtted) tulemusena. 7.7 Kostja on oma vastuväidete tõendamiseks lisanud Tervishoiuameti järelevalve osakonna vastuse (tl 86), mille kohaselt on vastuseks hageja kaebusele tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle järelevalve teostamiseks ning pärast tervisekaardiga tutvumist jõutud veendumusele, et hagejale on teostatud kõik vajalikud meditsiinilised uuringud ning määratud vastavalt uuringutele ja analüüsidele adekvaatne ravi. 7.8 Kostja deliktilise vastutuse aluseks on kaitstud õigushüve (ehk hageja tervise) õigusvastane kahjustamine. Seega juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tegevuse tulemusena patsiendi tervis halveneb, on tegemist tervishoiuteenuse osutajapoolse õigusvastase käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Eelviidatud ekspertiisiakti ja Tervishoiuameti järelevalve osakonna vastusega on tõendatud, et perearst L.Lipu määratud ravi oli õige ja adekvaatne. Seega kostja tegevuse tulemusena ei saanud hageja tervis halveneda. 7.9 Kuna kostjapoolne kohustuse rikkumine ning hageja tervise õigusvastane kahjustamine tõendatud ei ole, puudub vajadus analüüsida kahju, kostja süüd ja põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse vahel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on tõendamata – kostja vastutuse alused ei ole täidetud ei VÕS § 770 ega § 1044 tulenevalt. Kohus jätab hagi rahuldamata.