Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17. jaanuaril 2011 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-09-31926
Tsiviilasja number
Kohtuasi
OÜ TH(pankrotis) hagi SEB Pank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas
Hagihind
795 621.54 eurot (12 448 772.72 krooni)
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ TH(pankrotis, registrikood: XXX, asukoht: XXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur Toomas Saarma Kostja: SEB Pank AS (registrikood: 10004252, asukoht: Tornimäe tn 2, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]), lepinguline esindaja Ermil M 18.10.2011 Jätta OÜ TH(pankrotis) hagi SEB Pank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas rahuldamata
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Tühistada 08.07.09 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas kuni tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni Jätta poolte menetluskulud OÜ TH(pankrotis) kanda Välja mõista OÜ-lt TH(pankrotis) menetluskulu 17 477.54 eurot (273 464.00 krooni) Eesti Vabariigi kasuks. Välja mõista OÜ-lt TH(pankrotis) viivis menetluskuludelt 17 477.54 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. OÜ-l TH(pankrotis) tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandus-ministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja menetlusosalise nimi. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hagiavalduse asjaolud ja nõue Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas . Hagiavalduse kohaselt kuulutati 05.03.09 välja hageja pankrot. Kostja esitas 04.05.09 nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 20 710 000 krooni lg 1 p 1 märgitud rahuldamisjärgus ja nõuet summas 200 000 krooni lg 1 p 2 märgitud rahuldamisjärgus. 17.06.09 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati kostja nõuet summas 153 lg 1 p 1 märgitud rahuldamisjärgus. 18.06.09 esitas kohtutäitur Veiko Kaasik hagejale täitmisteate täiteasjas , mille kohaselt on kostja poolt hageja suhtes algatatud täitemenetlus vastavalt lg 3. Täitedokumentideks on lg 1 p 19 alusel notari 19.12.06, 27.03.07, 24.01.08, 17.04.07 ja 14.03.07 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr. 6306, 1257, 224, 1590, 1207. Täitmisteate kohaselt tuleneb võlasumma suurus 12 448 772,72 krooni 24.01.08 laenulepingust XXX, 19.04.07 laenulepingust XXX, 14.03.07 laenulepingust XXX, 19.04.07 laenulepingust XXX, 18.05.07 rahvusvahelise krediitkaardi lepingust XXX, 19.04.07 laenulepingust XXX, 06.08.07 arvelduslepingust XXX ja 14.09.07 magnetkrediitkaardi lepingust XXX. Täiteteate kohaselt lisanduvad nõudele täitekulud, kokku 445 442,76 krooni. Nõudeavaldustest nähtuvalt koosnevad need nõuetest kolmandate isikute vastu, mida tagavad hüpoteegid pankrotivarasse kuuluvatel kinnisasjadel. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, kuna see on vastuolus pankrotimenetluse põhimõtetega, mille kohaselt koheldakse võlausaldajaid võrdselt, pankrotimenetlusega paralleelselt ei saa eksisteerida muud menetlust, pankrotivara suhtes saab täitetoiminguid viia läbi vaid pankrotihaldur, pankrotivara suhtes saab täitemenetlust läbi viia vaid massikohustuste täitmiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on täitemenetluse algatamine õiguspärane ja põhjendatud. Kostja ei ole pankrotivõlausaldajaks hageja pankrotimenetluses kolmandate isikute vastu suunatud nõuetega ning lg 3 tulenevalt peab pandipidaja olema sarnases olukorras nagu ta oleks siis, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik ei oleks pankrotis. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja sissenõutavaks muutunud nõuded kolmandate isikute – ML, LO, IP, SM vastu, mis on tagatud pankrotivõlgniku kinnisasjadega, on täidetavad täitemenetluses. Pooltel ei ole vaidlust täitedokumentide aluseks olevate lepingute ega nõuete rahalise arvestuse üle. Kehtiva lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Hageja pankrot kuulutati välja 05.03.09, seega kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2009 kehtinud lg 3, mis sätestas, et pankrotivõlausaldaja ei ole isik, kellel on õigus rahuldada oma kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel. Pankroti väljakuulutamine tema õigusi ei mõjuta. lg 1 sätestas, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. OÜ TH(pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga 17.06.09 ja täitmisteatega täiteasjas on tõendatud, et kostja ei ole täitemenetluses algatatud nõuete osas hageja pankrotimenetluses
võlausaldaja. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja pankrotihaldur ei olegi kostjat tulenevalt PankrS § 44 lg 3 pidanud hageja pankrotimenetluses võlausaldajaks tehes talle ettepaneku kõrvaldada nõudeavalduses sisalduvad ebatäpsused. Asjaolu, et kostja 04.05.09 esitas pankrotimenetluses täitedokumentides kajastuvate nõete osas nõudeavalduse pidades ennast pankrotivõlausaldajaks, ei mõjuta tema staatust. Eelnimetatud sätetest tuleneb, et pankrotivõlausaldaja nõuete täitmine väljaspool pankrotimenetlust ei ole PankrS § 44 lg 1 järgi lubatud, samas ei ole keeldu kostja kui võlausaldajaks mitte oleva isiku nõuete suhtes viia PankrS § 44 lg 3 tulenevalt läbi täitemenetlust paralleelselt pankrotimenetlusega. AÕS § 352 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuivõrd täitemenetluse läbiviimine paralleelselt pankrotimenetlusega ei ole keelatud, siis on täitemenetluse läbiviijaks kohtutäitur. Kostja nõuete puhul ei ole tegemist pankrotimenetluses tekkinud massikohustusega, seega ei ole massikohustustesse puutuv seisukoht hagiavalduses asjakohane. Kuna kostja ei ole pankrotimenetluses võlausaldaja, siis ei kehti tema kohta pankrotimenetluse võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Seega tuleb hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Et hageja vabastati vastavalt Harju Maakohtu 21.09.09 määrusele hagi esitamisel osaliselt 373 464.00 kroonise riigilõivu tasumisest ja teda kohustati tasuma riigilõivu 100 000,00 krooni 25 000 krooniste osamaksetena, siis tuleb TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg 2 ja lg 3 alusel temalt välja mõista riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks 17 477.54 eurot (273 464.00 krooni). TsMS § 179 lg 5, 6, 7 ja 9 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.