lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-60552/2

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-60552/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
977
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 70 lg 1, 4Rahvusvaheline kohtualluvusTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 75 lg 3Kohtualluvuse kontrollimine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määrus 1347/2000/EÜ

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Ann Meriluht

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2010.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-60552

Tsiviilasi

CAKAG avaldus kohtualluvuse määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: CAKAG (välisriigi registrikood XXX); CAKAG L filialas (registrikood XXX, asukoht XXX) kaudu Avaldaja esindaja Aare - Heino Raig (Aare Raigi Advokaadibüroo, Ahtri 10a, Tallinn 10151).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Võtta CAKAG avaldus kohtualluvuse määramiseks menetlusse.
2.Määrata, et CAKAG hagi E OÜ (reg kood XXX, asukoht XXX) vastu võla nõudes allub Harju Maakohtule.
3.Jätta menetluskulud avaldaja CAKAG kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Avalduse asjaolud ja menetluse käik CAKAG esitas 01.12.2010.a. kohtule avalduse kohtualluvuse määramiseks. Avalduse kohaselt soovib CAKAG esitada hagi E OÜ vastu võla nõudes. Avaldaja omandas S AS ja vastustaja vahel 22.10.2008.a sõlmitud lepingust nr. 01-02.04/536-8 tuleneva nõude E OÜ vastu summas 189 105.75 krooni. Avaldaja leiab, et tema suhtes ei kohaldu müügilepingu punkt 9.3, mille kohaselt kuulub müügilepinguga seotud vaidlus lahendamisele Riias asuvas vahekohtus Baltijas Reăionālā Škīrējtìesa. Avaldaja omandas müügilepingust tuleneva nõude Läti kindlustuslepingu seaduse § 40 lg 1 alusel. Nimetatud paragrahv reguleerib juhtusid, kui nõue läheb kindlustatud isikult seaduse alusel automaatselt üle kindlustusandjale, kui viimane hüvitab kindlustatud isikule tekkinud kahju. Avaldaja on seisukohal, et Läti kindlustuslepingu seaduse § 40 lg 1 alusel on ta omandanud tema poolt S AS-ile hüvitatu ulatuses müügilepingust tuleneva nõude, sh nõudega seonduvad kõrvalnõuded.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20263-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 23.09.20262-24-18108/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20263-26-2924/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 21.09.20262-26-15944/8Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14306/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 (3)

Avaldaja leiab, et nõude omandamisega ei kaasne avaldajale kohustust pöörduda nõude väljamõistmiseks müügilepingu alapunktis 9.3. nimetatud vahekohtusse. Nimetatud alapunkti

9.3.puhul on avaldaja arvates tegemist E OÜ ja S AS vahelise kokkuleppega, mis ei laiene avaldajale kui müügilepingust tuleneva nõude seaduse alusel omandanule. Avaldaja ei omandanud kogu S AS lepingulist positsiooni müügilepingus, vaid üksnes müügilepingust tuleneva nõudeõiguse E OÜ vastu. See tähendab ühtlasi, et müügilepingust tuleneva nõude väljamõistmiseks on tal õigus pöörduda kohtusse üldises, õigusaktidega ettenähtud korras. Kuna nii E OÜ kui ka avaldaja on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriikides, tuleb kohaldada kohtualluvuse kindlaksmääramisel määrust 44/2001. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-90-07 rõhutanud, et vahekohtu kokkulepe on kohustuslik üksnes vahekohtu kokkuleppe pooltele. Isikutele, kes ei ole kokkuleppe pooleks, see ei laiene. Kui isik ei ole vahekohtukokkuleppe pooleks, siis temale ei kehti lepingupoolte vahelises lepingus sätestatud arbitraažiklausel. Sellest tulenevalt puudub kohtul sellises olukorras alus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS§ 371 lg 1 p 8 järgi. Läti tsiviilprotsessi seaduse § 490 lg 1 eeldab samuti poolte vahelist vahekohtu kokkulepet. Seega Läti õiguse kohaselt saavad vahekohtusse oma vaidluse lahendamiseks pöörduda vaid isikud, kes on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Antud juhul avaldaja ja vastustaja sellist kokkulepet sõlminud pole ning avaldajal puudub igasugune põhjus eeldada, et E OÜ ei vaidlustaks avaldaja poolt Riias asuvasse vahekohtusse Baltijas Reăionālā Škīrējtìesa hagi esitamist tuginedes vahekohtu kokkuleppe puudumisele. Kui vastustaja peaks vaidlustama nii Eesti kohtusse kui ka Läti vahekohtusse hagi esitamise, siis võib tekkida olukord, kus avaldajal polegi võimalik enda nõuet vastustaja vastu rahuldada, kuna ta ei saa seda teha Eesti kohtus ega ka Läti vahekohtus. Lisaks peab avaldaja vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et vaidluse lahendamine Eesti kohtus on kõige soodsam lahendus ka vastustaja jaoks, kuna vastustaja on Eesti äriühing. Avaldaja leiab, et tekkinud vaidluse kohtualluvuseks peaks olema Harju Maakohus. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 75 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt võib isik taotleda kohtult määruse tegemist selle kohta, kas asi allub sellele kohtule, juba enne avalduse esitamist. Sel juhul tuleb taotlusele lisada kavandatava avalduse projekt ja muud kohtualluvuse määramiseks olulised dokumendid. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega. Kohus leiab, et avaldusele lisatud dokumentide alusel tuleb asuda seisukohale, et asi allub Harju Maakohtule. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et regressikorras nõude omandamisega ei ole S AS ja E OÜ vaheline vaidluse vahekohtus lahendamise kokkulepe

2 (3)

avaldajale üle läinud. Avaldusest ja selle lisadest nähtub, et vaidluse allutamises vahekohtule on kokkulepe sõlmitud üksnes S AS ja E OÜ vahel. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust tuleb hinnata võlaõiguslikust põhikohustisest eraldi. Vahekohtus vaidluse lahendamise kokkuleppe näol on tegemist iseseisva kokkuleppega, mis ei laiene avaldajale müügilepingust tuleneva nõude seaduse alusel omandamisel. Kohus leiab, et E OÜ suhtes tagasinõudeõiguse omandamisega, ei ole avaldajale kohtualluvuse kokkulepe üle läinud. Kuivõrd CAKAG on Austria õigussubjekt ja E OÜ Eesti õigussubjekt ning mõlema riigi puhul on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigiga, tuleb käesoleval juhul kohaldada kohtualluvuse määramisel EL Nõukogu määruses 44/2001 sätestatut. EL Nõukogu määruse 44/2001 artikkel 2 punkt 1 järgi kaevatakse isikud selle liikmesriigi kohtusse, kus on nende alaline elukoht. E OÜ on Eesti Vabariigis registreeritud äriühing, registrijärgse asukohaga XXX Tallinn (kodulehel on aadressiks märgitud XXX Tallinn). Kuna avalduse kohaselt on E OÜ asukoht Eesti Vabariigis ning kohtu hinnangul ei ole avaldajale S AS ja E OÜ vaheline vaidluse vahekohtus lahendamise kokkulepe üle läinud, siis saab eelpool nimetatud avalduse esitada Harju Maakohtule. Kohus märgib, et kohtualluvuse (või selle puudumise) määrusega nimetamine ei ole takistuseks hagi esitamisele mistahes kohtule. Seega jääb menetlusosalistele sõltumata määruse resolutsioonist võimalus väidelda samas küsimuses hagi esitamisel. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Ann Meriluht Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.09.20262-26-14234/8Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja