Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldusest loobumine on võimalik vastu võtta. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja (avaldaja) hagist (avaldusest) loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku avaldusest loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et kui olukord, mis tingis lähenemiskeelu avalduse esitamise, on lahenenud rahumeelselt, ei ole takistusi menetluse lõpetamiseks. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus kohaldas 24.05.2010.a määrusega esialgset õiguskaitset kohtumenetluse ajaks, mis tuleb lähtudes TsMS § 386 lg 2 tühistada käesoleva määruse jõustumisel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et eetloodust tulenevalt tuleb menetlusosalisete poolt tehtud kulud jätta nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.