lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-36-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-36-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1557
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 132 lg 1Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTMS § 115 lg 3Sissenõude pööramine võlgniku kontoleTMS § 131Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetTMS § 133Sissetuleku aresti alt vabastamineTMS § 9Kohtutäituri taandamine ja manukatele esitatavad nõudedTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 17 lg 1Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamiselTsMS § 173

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (14)

lahend.ee
2-17-15740/108Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.11.20192-18-10646/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.05.20192-18-2936/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.02.20192-18-13885/28Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja14.01.20192-18-4211/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.09.20182-17-18923/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.08.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-36-10 Tartu, 21. aprill 2010. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Helve Annoki kaebus Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva

9.märtsi 2009. a otsuse peale Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-16041 Kohtutäitur Jane Rumjantseva määruskaebus Avaldaja Helve Annok (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtutäitur Jane Rumjantseva, esindaja vandeadvokaat Gaabriel Tavits 19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-16041 ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada kohtutäitur Jane Rumjantsevale määruskaebuselt 10. märtsil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 669 lg 1Menetlusõiguse normi oluline rikkumine
TsMS § 692 lg 4Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
2-18-3577/22
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
01.06.2018
2-17-14307/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.2018
2-17-17651/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus09.04.2018
2-17-4455/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.11.2017
2-17-4194/13Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.06.2017
2-17-1879/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.05.2017
3-2-1-166-16Riigikohus15.03.2017
2-16-12225/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.11.2016
Helve Annok (võlgnik, avaldaja) esitas 9. veebruaril 2009 kohtutäitur Jane Rumjantsevale (kohtutäitur) kaebuse, milles soovis enda pangakontolt debiteeritud summade tagastamist ja kohtutäituri taandamist. Kohtutäitur jättis kaebuse 9. märtsi 2009. a otsusega rahuldamata.
2.Võlgnik esitas 13. aprillil 2009 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 9. märtsi 2009. a otsuse peale. Võlgnik palus tühistada nimetatud kohtutäituri otsuse, kohustada kohtutäiturit tagastama võlgniku pangakontole sealt debiteeritud 3512 krooni 60 senti ja teenustasu 2 krooni 50 senti. Kaebuses taotles võlgnik ka kohtutäituri taandamist ja uue kohtutäituri määramist.
3.Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt on võlgniku vastu Tartu Maakohtu 7. mai 2007. a otsuse ja sissenõudja Ülo Annoki (sissenõudja) avalduse alusel alustatud täitemenetlust nr 189/2008/395.
23.jaanuaril 2009 ei saanud võlgnik oma pangakonto kaudu teha tehinguid, kuna kohtutäitur oli võlgniku pangakonto samal päeval arestinud. Kontolt oli debiteeritud kogu sellel olnud raha (3512 krooni 60 senti, lisaks teenustasu 2 krooni 50 senti). 26. jaanuaril 2009 helistas võlgnik kohtutäiturile, kes kinnitas, et on toiminud õigesti ning pangakonto arestimise kohta olevat võlgnikule väljastatud akt. 3. veebruaril 2009 sai võlgnik posti teel 23. jaanuari 2009. a vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti, riiklikust pensionist kinnipidamise akti ja täitekulu väljamõistmise otsuse. Kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 115 lg-t 3, jättes arestimisakti viivitamata võlgnikule edastamata. Kohtutäitur edastas pangakonto arestimisakti pangale 23. jaanuaril 2009 kell 15:17.02 ning samal ajal debiteeriti võlgniku pangakontolt kogu raha. TMS § 115 lg 3 järgi

pidanuks kohtutäitur edastama arestimisakti võlgnikule juba 23. jaanuaril 2009. Kohtutäitur on akti sideasutusele üle andnud alles 30. jaanuaril 2009. Kohtutäitur võttis võlgnikult võimaluse arestimisele õigel ajal vastuväiteid esitada. TMS § 132 lg 1 järgi ei kuulu sissetulek arestimisele, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Miinimumpalk on 4350 krooni ning nii palju pidanuks võlgniku pangakontole raha jääma arestimise hetke seisuga. Kohtutäitur debiteeris võlgniku pangakontolt kogu raha, asetades vähihaige ning lisakulutusi vajava keskmise puudega töövõimetu võlgniku olukorda, kus ta ei saa osta toitu ega ravimeid ja teha vajalikke meditsiinilisi protseduure (kiiritusravi) Tartusse sõidu võimatuse tõttu. Kohtutäituri sellist tegevust saab vaadelda võlgniku piinamisena, mille tõttu võib võlgnik ka surra. Kohtutäitur oli teadlik võlgniku tervislikust seisundist. Võlgnik taotles kohtutäituri taandamist põhjusel, et kohtutäitur ei tunne oma tööd reguleerivaid seadusi või ei soovi neid täita. Kohtutäitur piinab võlgnikku, jättes ta ilma elatusvahenditest ja ravimite ostmise võimalusest. Kohtutäitur on kaotanud võlgniku silmis usalduse ning võlgniku arvates ei sobi selline isik kohtutäituriks.

4.Kohtutäitur leidis vastuses kaebusele, et ta on võlgniku konto arestimisel käitunud seaduspäraselt. Kohtutäitur küsis võlgnikult, kas ta on jaanuarikuu jooksul saanud kasutada miinimumsummat 4350 krooni. Sellele vastas võlgnik positiivselt. Seega oli 2009. a jaanuari jooksul võlgnikul kasutada summa, mis vastab miinimumile, ning olid olemas vajalikud elatusvahendid. Kuivõrd võlgnikule oli tagatud seadusega ettenähtud miinimumi kasutamine, oli kohtutäituril õigus teha kinnipidamisi kontole laekunud summadest. Kohtutäiturile teadaolevatel andmetel saab võlgnik lisaks pensionile ka töötasu ning seega oli tema sissetulek 2009. a jaanuaris suurem, kui on ettenähtud miinimum. Kohtutäitur on täitnud nõude informeerida võlgnikku viivitamatult kontode arestimisest. Võlgnik sai kontode arestimisest teada 26. jaanuaril 2009. Taandamise avaldus on emotsionaalne ning esitatud väited ei vasta tegelikkusele.
5.Tartu Maakohus rahuldas 4. detsembri 2009. a määrusega võlgniku kaebuse osaliselt ning tühistas kohtutäituri 9. märtsi 2009. a otsuse täiteasjas nr 189/2008/395. Võlgniku taotluse taandada kohtutäitur ja määrata uus kohtutäitur jättis maakohus rahuldamata. Võlgniku kantud menetluskuludest jättis maakohus võlgniku kanda poole makstud riigilõivust, s.o 500 krooni, ning mõistis kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja poole makstud riigilõivust, s.o 500 krooni. Maakohtu määruse järgi arestis kohtutäitur võlgniku pangakonto 23. jaanuaril 2009. Kohtutäitur arestis kogu kontol oleva raha 3512 krooni 60 senti. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 tehtud määruses ning leidis, et kohtutäitur, saades võlgnikult telefonikõne, et temalt on arestitud kogu kontol olev raha, oleks pidanud arestimise tühistama ja raha tagasi kandma. Tähtsust ei ole sellel, et kohtutäituri andmetel oli võlgnik saanud enne oma raha kasutada. Arestimise hetkel peab võlgniku kontole jääma ühe kuu palga alammäära suurune summa. Kohtutäitur ei kontrollinud, kas võlgnikul oli ka teistes pankades kontosid, et oleks olnud tagatud palga alammäära suuruse summa jäämine ühele võlgniku pangakontole. Seega on kohtutäituri 9. märtsi 2009. a otsus

ebaseaduslik ja see tuleb tühistada. Kohtutäituri taandamise sätestab TMS § 9. Võlgnik ei ole esitanud TMS §-st 9 tulenevaid kohtutäituri taandamise aluseid, seega ei saa kohtutäiturit avalduses toodud põhjustel taandada. Kohtus ei leidnud tõendamist, et kohtutäitur oleks võlgniku suhtes erapoolik.

6.Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes määruse tühistada osas, mis puudutab võlgniku kontode arestimise seadusvastasust, ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kohtumääruse muutmata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 10. veebruari 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse järgi on maakohus õigesti kohaldanud TMS § 132 lg-t 1, mille kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Nimetatud sätte kohaselt peab kohtutäitur jätma arestimisel võlgniku kontole TMS § 132 lg-s 1 nimetatud summa vabaks kasutamiseks. Kohtutäituril puudub otsustuspädevus lähtuda temale teadaolevast informatsioonist, et võlgnik on aresti kohaldamise kuul enne raha kulutanud palga alammäära ulatuses. Kuni võlgniku kontod ei ole arestitud, on võlgnikul õigus oma raha vabalt kasutada. Seadusest ei tulene kohtutäituri väide, et kuna võlgnik teadis, et tema vastu on täitemenetlust alustatud, siis oleks ta pidanud arvestama konto arestimisega. See ei anna alust kontosid arestida, arvestamata TMS § 132 lg-t 1.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti TMS § 132 lg-t 1. TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvesse võtta jooksval kuul miinimumsumma kasutamisega. Kohtutäitur peab seisma ka sissenõudja huvide eest ning tal on otsustamispädevus, lähtudes infost, kas võlgnik on saanud jooksval kuul miinimumsummat kasutada või mitte. Seadus ei näe ette, et miinimumpalga suurune summa peaks olema isikul kasutada konto arestimise hetkel. Nimetatud põhimõte ei oleks kooskõlas võlausaldaja nõude rahuldamise efektiivsusega ega täitemenetluse olemusega. Ringkonnakohus ei ole oma määrust ka põhjendanud.
10.Avaldaja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 4 esimese lause ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
12.Tulenevalt TsMS § 692 lg 4 esimesest lausest ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse normi. TsMS § 695 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele üldjuhul kassatsioonimenetluse kohta sätestatut. Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud TsMS § 669 lg 1 p-des 1-5. Praegusel juhul tingib ringkonnakohtu määruse tühistamise määruskaebuse põhjendustest olenemata TsMS § 669 lg 1 p 3 rikkumine. TsMS § 17 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Osal juhtudel näeb TsMS ette, et asja võib lahendada ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt. Toimikus oleva kohtumääruse originaali (tl 75 jj) kohaselt on kohtukoosseis olnud kolmeliikmeline, kuid määrusele on alla kirjutanud vaid kaks kohtunikku. Seetõttu on tsiviilasja TsMS § 669 lg 1 p 3 tähenduses lahendanud ebaseaduslik kohtukoosseis ja ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada.

13.Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Täitemenetluse seadustiku §-de 130-136 (TMS-i II osa 7. peatüki 2. jagu pealkirjaga "Sissetuleku arestimise erisused") põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132. Kolleegium leiab, et kuni võlgniku pangakonto ei ole arestitud, on võlgnikul õigus kasutada kontol olevat raha enda äranägemise kohaselt, sest puudub seda keelav käsutuskeeld. Ka neil juhtudel, mil konto arestitakse (käsutuskeeld seatakse) nt kalendrikuu lõpus, tuleb arvestada TMS §s 132 sätestatud arestimispiirangutega, sh jätta § 132 lg 1 alusel arestimata summa, mis vastab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärale. Vastasel korral koormataks mh õiguskorda tarbetult vaidlustega selle üle, kas võlgnik on kasutanud arestimisele eelnenud ajal kontol olnud raha (sh nt ka ülalpeetavate ülevalpidamiseks) või mitte.
14.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei ole TsMS § 173 rikkudes võtnud seisukohta menetluskulude jaotuse kohta.
15.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
16.Kohtutäituri määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.