lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-4211/15

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-4211/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2783
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 132 lg 1, 12, 14, 2Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTMS § 133 lg 1Sissetuleku aresti alt vabastamineTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 115Sissenõude pööramine võlgniku kontoleTMS § 130Sissetuleku arestimineTMS § 131Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 177

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-2936/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.02.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-4211

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav

Kohtuasi

XX kaebus kohtutäitur Kristiina Feinmani 7. märtsi 2018. a otsusele täiteasjas nr 034/2017/260

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. juuni 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

XX määruskaebus Avaldaja XX (isikukood lepinguline esindaja Jana Kaup

XXXXXXXXXXX),

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 19. juuni 2018. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada XX kaebus kohtutäitur Kristiina Feinmani 7. märtsi 2017. a otsuse peale täiteasjas nr 034/2017/260. Tühistada kohtutäitur Kristiina Feinmani 7. märtsi 2017. a otsus täiteasjas nr 034/2017/260 ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
2.Rahuldada XX määruskaebus.
3.Menetluskulud jätta kohtutäitur Kristiina Feinmani kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 19. märtsil 2018. a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kristiina Feinmani 7. märtsi 2018. a otsusele täiteasjas nr 034/2017/260.
2.Kaebuse kohaselt palus avaldaja enda 19. veebruaril 2018. a kohtutäiturile esitatud kaebuses jätta aresti alt vabaks täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 132 ja 133 alusel vastavad summad, arvestades tema ülalpeetavaid. Avaldaja andmetel on 2018. a mittearestitav summa 833 eurot 34 senti. Kohtutäitur ei arvestanud viidatud alustega ning nõudis 9. veebruaril 2018. a avaldaja pangakontolt sisse 209 eurot 62 senti.
3.Avaldaja sissetulekuks oli töölepingu alusel saadav töötasu 500 eurot + lisatasu 200 eurot. 13. veebruaril 2018. a ja 15. veebruaril 2018. a saatis avaldaja kohtutäiturile avalduse, milles palus arvestada ülalpeetavatega ja tagastada kinnipeetud summa 209 eurot 62 senti. Kohtutäitur teatas 15. veebruari 2018. a e-kirjas, et võtab avaldajalt laekunud summast 100 eurot võlgnevuse katteks ja ülejäänud summa tagastab avaldajale. Avaldajale ei ole selge, millest lähtuvalt võtab kohtutäitur 100 eurot ning miks ei ole arvestatud ülalpeetavatega.
4.Kaebuses leiab avaldaja, et sissetuleku arestimisel peab arestimisaktis olema märgitud arestimisele mittekuuluv summa ning see nõue ei laiene mitte üksnes võlgniku tööandjale edastatavale arestimise aktile, vaid ka pangale edastatavale konto arestimise aktile.
5.Avaldaja nõustub, et TMS § 132 lg 12 jõustumisega 9. jaanuarist 2018. a on sissetuleku arestimise põhimõtted mõnevõrra muutunud ning nüüd on lubatud teha kuni 20% ulatuses kinnipidamisi ka võlgnikule kuuluvast mittearestitava sissetuleku osast, kuid see ei tähenda, et sissetuleku arestimisel ei peaks enam arvestama ülalpeetavaid. TMS § 132 lg 2, mida ei ole muudetud, sätestab jätkuvalt, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui avaldaja töötasu koos lisatasudega on 700 eurot ning tal on kaks ülalpeetavat, siis mittearestitavaks sissetulekuks on tema enda mittearestitav sissetuleku määr 400 eurot (500-20%), millele liidetakse kahe ülalpeetava osa 333 eurot 32 senti. Kuna avaldaja sissetulek on väiksem kui mittearestitav summa tema puhul 733 eurot 32 senti, siis ei saa avaldaja sissetulekust kinnipidamisi teha ning kohtutäituril on kohustus tagastada avaldajale alusetult kinnipeetud 100 eurot.
6.Avaldaja osundab, et kohtutäitur nõuab avaldajalt igakuiselt kontoväljavõtte esitamist, et kontrollida kui suur sissetulek on pangakontole laekunud, kuid avaldajale on arusaamatu, millistel alustel ja millise metoodika järgi kohtutäitur avaldaja sissetulekust kinnipidamisi teeb.
7.Avaldaja taotleb peatada täitemenetlus täiteasjas nr 034/2017/260 kuni kaebuse lahendamiseni, tühistada kohtutäituri 7. märtsi 2018. a otsus nimetatud täiteasjas täies ulatuses, kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale tema sissetulekust veebruaris 2018. a alusetult kinni peetud 100 eurot ja märtsis 2018. a kinni peetud 323 eurot 54 senti (seisuga 18. märts 2018. a), kohustada kohtutäiturit edastama pangale korrektse seaduse nõuetele vastava arestimisakti, märkides selles igakuiselt arestimisele mittekuuluvaks summaks 733 eurot 32 senti ja kohustada kohtutäiturit viivitamatult lõpetama jätkuv ebaseaduslik tegevus, mis seisneb avaldaja pangakontolt alusetute kinnipidamiste tegemises.

Kohtutäituri seisukoht

8.Kohtutäitur jääb oma 7. märtsi 2018. a otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
9.Avaldaja ei tee vahet võlgniku konto ja võlgniku sissetuleku arestimisel. Võlgniku kontole sissenõude pööramist reguleerib TMS § 115, mis ei määratle kontole sissenõude pööramisel erisusi. Sissetuleku arestimisel TMS § 130 jj on seaduses otseselt välja toodud, et TMS 7. peatüki 2. jagu sätestab sissetuleku arestimise erisused. Kui võlgniku kontole kantakse võlgniku sissetulek, siis TMS § 130 jj erisusi tuleb rakendada kontole kantud sissetuleku (teisisõnu raha) suhtes, mitte aga konto enda arestimise suhtes. Seega on väär võlgniku järeldus, et kui arestitud kontole laekub võlgniku sissetulek, kuulub ka pangakonto arestimisel kohaldamisele TMS § 133 lg 1 sätestatu ning arestimisele mittekuuluv summa peab olema märgitud ka pangale edastatavale konto arestimise aktis.
10.Konto arestimisel ei saa kohtutäitur ette otsustada, millise kontole laekuva raha suhtes saab ja tuleb sissetuleku arestimise erisusi rakendada. Selleks peab võlgnik tõendama ja esitama enda konto väljavõtted ning töölepingu (või muu sarnase lepingu) ärakirja, kus nähtuks võlgniku sissetulekud ning nende laekumine võlgniku kontole, sest võlgnik võib lasta enda sissetulekud kanda ka kolmanda isiku kontole. Sellisel juhul ei rakenduks konto arestimisel sissetuleku arestimise erisused. Kuivõrd võlgniku igakuised sissetulekud varieeruvad summaliselt ega ole üheselt määratletavad, siis peab võlgnik igakuiselt esitama kohtutäiturile panga väljatrüki, kus nähtuks tema kontole kantud summade sisu.
11.Võlgnik esitas kohtutäiturile avalduse konto arestist vabastamiseks summas, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kohtutäiturile võlgniku esitatud töölepingu kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks 500 eurot, millele võib lisanduda täiendav lisatasu. Võlgniku avalduse ja töölepingus nähtuva info põhjal on kohtutäitur tühistanud võlgniku konto arestist 500 euro ulatuses. Samuti on tagastatud kõik võlgniku kontolt aresti alusel kohtutäituri kontole laekunud 500 eurot ületavad arestimisele mittekuuluvad sissetulekud ehk tööandja tasutud lisatasud, millest kohtutäitur on pidanud nõude katteks kinni võlgniku sissetuleku palga alamäära osast 20% ehk 100 eurot kuus. Vastavad summad on kinni peetud kontolt laekunud summadest, kuivõrd võlgniku tööandja ei ole käesoleva hetkeni sissetuleku arestimisakti selles toodu kohaselt täitnud ehk ei ole pidanud kinni võlgniku palga alammäära osast 20%. Senikaua, kuni tööandja, kelle omanikuks on võlgniku enda abikaasa, ei täida kohtutäituri edastatud sissetuleku arestimise akti korrektselt, on kohtutäitur kohustatud võlgniku sissetulekust tegema TMS § 132 lg 12 alusel kinnipidamised võlgniku kontole laekuvast sissetulekust.
12.TMS § 132 lg 12 jõustumisega muutus olulisel määral seni kehtinud sissetuleku arestimise skeem, mille kohaselt oli mittearestitavaks sissetulekuks palga alammäära osa, mis ülalpeetavate puhul suurenes 1/3 osa võrra palga alammäärast iga ülalpeetava kohta erandeid tegemata. Praegusel juhul on kohtutäituri hinnangul seaduses sätestatud eeldused TMS § 132 lg 12 täidetud ehk sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, millest tulenevalt on põhjendatud TMS § 132 lg 12 kohane sissetuleku arestimine 20% ulatuses.
13.TMS § 132 lg 12 jõustumisega tuleb selgelt eristada mittearestitava sissetuleku puhul võlgniku mittearestitavat sissetulekut ning ülalpeetavate puhul mittearestitavat summat suurendavat osa, sest TMS § 132 lg 12 võimaldab arestida võlgniku osast palga alammääras või alla selle jäävast sissetulekust.
14.Kohtutäitur on seisukohal, et TMS § 132 lg 12 näol on tegemist erisättega nii TMS § 132 lg 1 kui ka lg 2 suhtes, mistõttu ei saa kohtutäitur TMS § 132 lg 12 alusel

mittearestitava sissetuleku ulatuse määramisel arvestada asjaoluga, et võlgnikul on lapse suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Maakohtu määrus

15.Harju Maakohus jättis 19. juuni 2018. a määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
16.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et võlgniku konto on arestitud ja 15. veebruaril 2018. a koostas kohtutäitur ka võlgniku sissetulekust kinnipidamise akti. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et TMS § 115 reguleerib võlgniku kontole sissenõude pööramist ja TMS § 130 jj reguleerivad sissetuleku arestimise erisusi. Maakohus leidis, et avaldaja konto arestimise puhul tuleb lähtuda TMS §-st 115, mitte TMS §-st 133, mis reguleerib sissetuleku arestimise erisusi. Kui võlgniku kontole kantakse tema sissetulek, siis tuleb kontole kantud sissetuleku osas rakendada TMS § 130 jj, seejuures ei tule neid sätteid rakendada konto enda arestimise suhtes. Maakohus leidis, et konto arestimisaktis ei tule ära märkida arestimisele mittekuuluvat summat TMS § 133 lg 1 mõistes. Kohus selgitas, et konto arestimise puhul ei tea kohtutäitur etteulatuvalt, millise kontole laekuva raha suhtes rakenduvad sissetuleku arestimise erisused, sest avaldaja kontole võib laekuda ka raha, mille puhul ei ole tegemist sissetulekuga TMS § 130 mõttes, seetõttu ei tule konto arestimise aktis ära näidata arestimisele mittekuuluvat summat.
17.Seoses avaldaja taotlusega tagastada pangakontole alusetult kinnipeetud 100 eurot, selgitas maakohus, et kohtutäituri tegevuse ajal kehtis TMS § 132 lg 12. Selle sätte kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Eeltoodud alusel on kohtutäitur arestinud 20% avaldaja sissetulekust ehk 100 eurot.
18.Maakohus asus seisukohale, et TMS § 132 lg 12 puhul on tegemist erisättega nii TMS § 132 lg 1 kui ka lg 2 suhtes, mistõttu ei saanud kohtutäitur TMS § 132 lg 12 alusel mittearestitava sissetuleku ulatuse määramisel arvestada asjaoluga, et avaldajal on kahe ülalpeetava suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ja seega arestis kohtutäitur 100 eurot õiguspäraselt. Maakohus leidis, et lähtuda tuleb sättest, mis kehtis ajal, mil kohtutäitur arestis avaldaja sissetulekust 100 eurot. Nimetatud hetkel ei olnud sätet, mis oleks sätestanud sõnaselgelt, et arvestada tuleb ka ülalpeetavatega ja ei olnud ka sõnastust, et maha tuleks arvestada Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Määruskaebus
19.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 7. märtsi 2018. a otsus täiteasjas nr 034/2017/260 täies ulatuses. Avaldaja palub välja mõista tema kasuks asjas kantud menetluskulud.
20.Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei tulnud sissetuleku arestimisel arvestada ülalpeetavatega. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et tuleb arvestada ülalpeetavatega, kuna TMS § 132 lg 2 oli kohaldatav ka enne seadusemuudatust ning TMS § 132 täiendamist lg-tega 12 ja 13. Sellisel seisukohal on ka Justiitsministeerium.
21.Avaldaja nõustub, et TMS § 132 lõike 12 jõustumisega 9. jaanuarist 2018. a on sissetuleku arestimise põhimõtted mõnevõrra muutunud ning nüüd on lubatud teha kuni

20% ulatuses kinnipidamisi ka võlgnikule kuuluvast mittearestitava sissetuleku osast, kuid see ei tähenda, et sissetuleku arestimisel ei peaks enam arvestama ülalpeetavaid.

22.TMS § 132 lg 2, mida ei ole muudetud, sätestab jätkuvalt, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
23.Avaldaja ei nõustu määruse põhjendustega ka TMS § 115 kohaldamise osas. TMS §-s 115 ei ole tõepoolest märgitud, millised andmed peavad arestimisaktis olema märgitud. Samas sätestatakse TMS §-des 130-136 sissetuleku arestimise erisused ning kohtutäitur on ka ise oma otsuse p 3.3 teises lõigus märkinud, et kuivõrd võlgniku arestitud kontole laekus tema sissetulek, siis selle raha suhtes kehtivad samuti sissetuleku arestimise sätted. Järelikult kui arestitud kontole laekub võlgniku sissetulek, kuulub ka pangakonto arestimisel kohaldamisele TMS § 133 lg 1, mille kohaselt arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega peab sissetuleku arestimisel olema arestimisaktis märgitud arestimisele mittekuuluv summa ning see nõue ei laiene mitte üksnes võlgniku tööandjale edastatavale arestimise aktile, vaid ka pangale edastatavale konto arestimise aktile. Asjaolu, et arestimisele mittekuuluvad summad tuleb pangakonto arestimise aktil näidata, nähtub ka Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisana 13 kinnitatud vormilt „vara kontol arestimise akt“. Menetluse edasine käik
24.Kohtutäitur oma seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.
25.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 7. märtsi 2018. a otsuse täiteasjas nr 034/2017/260.
27.Menetlusosaliste vahel on erimeelsus selles, kas kohtutäituril oli õigus arestida 20% palga alammäärast, s.o avaldaja sissetulekutest pidada nõude katteks kinni 100 eurot, arvestamata seejuures avaldaja ülalpeetavate arvu.
28.Maakohus nõustus kohtutäituriga ja asus seisukohale, et kohtutäituri otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis TMS § 132 kohaselt ei saanud kohtutäitur TMS § 132 lg 12 alusel mittearestitava sissetuleku ulatuse määramisel arvestada asjaoluga, et avaldajal on kahe ülalpeetava suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Samas leidis maakohus, et määruse tegemise hetkeks TMS § 132 lg 12 osas 10. juunil 2018. a jõustunud muudatuse (millega TMS § 132 täiendati lõikega 13) valguses ei oleks kohtutäitur tohtinud arestida 100 eurot.
29.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kõnealuste TMS redaktsioonide rakendamine viib samade faktiliste asjaolude korral vastupidisele tulemusele. Vastab tõele, et TMS § 132 lg 12 osas on 10. juunil 2018. a jõustunud muudatused. Nimetatud säte näeb ette, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on

maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Nimetatud sättest tulenevat piirangut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Seejuures on TMS § 132 täiendatud ka lõikega 13, mis sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kõnealuse seadusemuudatuse järgi on üheselt selge, et kohtutäitur ei oleks kõnelusel juhul tohtinud arestida 100 eurot. Seda põhjusel, et Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 1. jaanuarist 2018. a kuu töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seda arvestades oleks 500 eurost tulnud maha arvestada kahe ülalpeetava mittearestitav summa ja Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta on TMS § 132 lg 2 järgi 166 eurot 67 senti ja praegusel juhul kahe ülalpeetava puhul kokku 333 eurot 34 senti. TMS § 132 lg 14 kohaselt avaldab statistikaamet väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes. Ametlike Teadaannete 11. juuni 2018. a teate järgi oli 2017. a arvestuslik elatusmiinimum on Statistikaameti andmetel 207 eurot 23 senti. Seega, kui 500 eurost lahutada 333 eurot 34 senti ja 207 eurot 23 senti, on tulemuseks -40 eurot 57 senti. Tulemus on miinusmärgiga, millisel juhul ei olegi sissetulekut, millest oleks kohtutäituril võimalik 20% arestida.

30.Ringkonnakohus leiab, et samale tulemusel viib ka enne 10. juunit 2018 kehtinud TMS § 132 redaktsioon. Nimelt on Riigikohus ka enne 10. juunil 2018. a jõustunud seadusemuudatust selgitanud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa sissenõuet üldse pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 sätestab piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal ka võlgniku ülalpeetavaid arvestades arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama (vt Riigikohtu
15.märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15; 15. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15; 21. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13 ja 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 11).
31.Viidatud Riigikohtu praktika valguses ei saa ringkonnakohtu arvates tõlgendada arestimise ajal kehtinud TMS § 132 redaktsiooni maakohtu leitud viisil ehk selliselt, et TMS § 132 lg 12 puhul on tegemist erisättega nii TMS § 132 lg 1 kui ka lg 2 suhtes, mistõttu ei saa kohtutäitur mittearestitava sissetuleku ulatuse määramisel arvestada avaldajal kahe ülalpeetava suhtes seadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku sissetulekute arestimisel vaja ülalpeetavatega arvestada ühtviisi nii TMS § 132 varasema kui praegu kehtiva redaktsiooni järgi.
32.Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäituri vaidlustatud otsus tühistada ja kohustada täiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril

järgida arestimise ajal kehtinud TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piirangutega, mh arvestada arestitava summa kindlaksmääramisel avaldaja ülalpeetavate arvuga.

33.Määruskaebuse rahuldamise ja kohtutäituri 7. märtsi 2018. a otsuse tühistamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt 20. aprilli 2016. a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja