13. aprill 2010. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-9-30971
Tsiviilasi
OÜ H hagi S A da Qdo C vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2009/38, arveldusarve arestimise akti ning selle alusel 177 250.02 krooni kohtutäituri kontole kandmise tühisuse tuvastamiseks ning kohtutäituri täitekulu ning tasu väljamõistmise otsuste tühistamiseks. Hagi hind 711 304.45 krooni.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ H (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Pirkka-Marja P (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn) Kostja: S A da Qdo C (registrikood PT xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja: vandeadvokaadi abid Klen L ja Liina J (Advokaadibüroo Ruus & Vabamets Tartu mnt 6-10, 10145 Tallinn e-post [email protected]; [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
03. märts 2010. a
RESOLUTSIOON
1.OÜ H hagi S A da Qdo C vastu osaliselt rahuldada.
2.Tunnistada lubamatuks S A da Qdo C poolt Tallinna kohtutäitur Risto S ’ale esitatud täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 027/2009/38. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses S A da Qdo C kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 30.06.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt sai hageja OÜ H 16. jaanuaril 2009. a kätte kohtutäitur Risto S poolt 08. jaanuaril 2009. a väljastatud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Viimase kohaselt otsustas kohtutäitur nõuda H sisse täitemenetluse alustamise tasu summas 295 krooni ja kohtutäituri põhitasu summas 73 442,20 krooni. Täitmisteates oli vabatahtliku täitmise tähtaja koha peal märgitud lünk – st vabatahtliku täitmise tähtaega määratletud ei olnud. Mis tahes muid dokumente sh, täitedokumenti
16.jaanuaril 2009. a kättesaadud mittenõuetekohasele täitmisteatele lisatud ei olnud. Ka täitmisteatest endast (teate lõpus olevast lisatud dokumentide loetelust) nähtub, et sellele on lisatud üksnes kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.
2.19. jaanuaril 2009. a vastas hageja juhatuse liige M. R kohtutäitur R. S , et H ei ole olnud ärilisi sidemeid ja H ei ole teostanud ühtegi ostu-müügitehingut asutusega S A da Qdo C (edaspidi Sissenõudja) ja sellega seoses on täitmisteade alusetu. Hi 19. jaanuari 2009. a vastusele järgnes kuudepikkune vaikus, millest hageja esindajad järeldasid, et ka kohtutäitur on tekkinud eksitust mõistnud ja mis tahes väidetav menetlus on lõpetatud.
3.Üle poole aasta hiljem, 25. juuni 2009. a õhtul selgus H esindajale ootamatult, et äriühingu arveldusarved olid arestitud. Pangale tehtud päringu tagajärjel edastas Swedbank AS H esindaja M. R koopia maksekorraldusest, mille kohaselt on hageja arveldusarvelt pangas Swedbank kohtutäitur Risto S kontole 25. juunil 2009. a kantud 175 604,97 krooni. 26. juunil 2009. a sai H pangast Swedbank ka tõendi hageja konto 25. juunil 2009. a arestimise kohta. 26. juunil 2009. a on hageja kontolt kantud kohtutäiturile veel 1 645,05 krooni (hagejal vastavat maksekorraldust ei ole). Seega kokku on täitemenetluse käigus hageja kontolt kohtutäituri arveldusarvele kantud 177 250,02 krooni.
4.26. juunil 2009. a, so järgmisel tööpäeval pärast kontode arestimise fakti selgumist, võttis H esindaja asjaolude selgitamiseks ühendust kohtutäitur Risto S. Alles siis sai H oma vara arestimise alustest - väidetav kohtumenetlus Portugalis - teada. Samas selgitas H esindaja kohtutäiturile, et hagejale ei ole mis tahes kohtumenetlusega seotud dokumente varem kätte toimetatud ning et ka 08. jaanuari 2009. a täitmisteatele ei olnud täitedokumenti või muid Portugalis toimunud kohtumenetlusega seotud dokumente lisatud. 26. juunil 2009. a esitas kohtutäitur Risto S H uue ja parandatud täitmisteate, millele seekord oli märgitud ka vabatahtliku täitmise tähtaeg – 10 päeva. Kohtutäitur lubas suuliselt H esindajatele, et vabastab hageja kontod aresti kuni 10 päeva möödumiseni 26. juunist 2009. a. Kontod vabastati aresti alt
26.juunil 2009. a, kuid kohtutäituri kontole kantud 177 250,02 kohtutäitur ei tagastanud.
26.juunil 2009. a toimetas kohtutäitur Risto S H kulleriga kätte H suhtes 25. juunil 2009. a tehtud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, mille kohaselt kuulub krediidiasutuse poolt arestimisele 785 041,65 krooni, ning 26. juuni 2009. a täitekulu väljamõistmise otsuse kokku 7 krooni ja 40 sendi väljamõistmiseks.
5.Samal päeval, so 26. juunil 2009. a toimetas kohtutäitur hagejale kulleriga kätte ka 21. juuni 2009. a täitetoimingust teatamise ning Sissenõudja 22. detsembri 2008. a täitmisavalduse. Alles koos nende dokumentidega sai H i esindaja esmakordselt kätte ka täitedokumendi – Porto Apellatsioonikohtu 20. novembri 2007. a otsuse asjas nr 5464/07-2 –, seda esmakordselt nii eesti kui portugali keeles. Täitetoimingust teatamise kohaselt teatas kohtutäitur, et seoses võlgnevuse mittetasumisega toimub 29. juunil 2009. a kl 14:00 H
957/1273 kaasomandiosa kinnistus ro nr xxx (tootmismaa, xxx) arestimine, ning et arestitava vara avalik suuline enampakkumine toimub 16. juulil 2009. a kl 10:00. Hagejale teadaolevalt vara 29. juunil 2009. a siiski veel ei arestitud.
6.H sai Porto Apellatsioonikohtu otsuse asjas nr 5464/07-2 esmakordselt kätte alles
26.juunil 2009. a Veelgi enam, kuni hageja kontode arestimiseni 25. juunil 2009. a ei olnud H isegi teadlik, et tema vastu on Portugalis hagi esitatud ja kohtumenetlus läbi viidud ning et tema suhtes on jõustunud kohtuotsus. Hile ei olnud edastatud ühtegi temale arusaadavas keeles koostatud menetlusdokumenti. Tagantjärele võib oletada, et 2007. a saabunud portugalikeelsete dokumentide näol, mille sisu on hagejale senimaani arusaamatu ja teadmata, võib olla tegemist käesoleva vaidlusega seotud dokumentidega. Tõlkeid eesti keelde või mõnesse muusse hagejale arusaadavasse keelde dokumentidele lisatud ei olnud. Vastavaid tõlkeid pole hagejale senimaani esitatud. Kuna Hil puudusid mis tahes õiguslikud suhted dokumentidest nähtuvate äriühingutega, eeldas hageja, et tegemist on mingi pakkumisega, mida ikka ja jälle saadetakse.
7.H ei ole saanud Portugali kohtumenetluses oma õigusi mõistlikult kaitsta – talle ei ole nõuetekohaselt toimetatud kätte ei kohtukutset ega muud menetlust algatavat dokumenti, samuti muid menetlusdokumente. Kohtumenetlus on läbi kahe kohtuastme käinud Portugalis nii, et hageja ei ole sellest kuni kontode arestimiseni üldse teadlikki olnud, rääkimata võimalusest esitada vastuväiteid. Ainus H tänaseks edastatud eestikeelne menetlusdokument on Porto Apellatsioonikohtu otsus, mille hageja sai kätte 26. juunil 2009. a. Ka esimese astme kohtu, so Matosinhose Kohtu otsust hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud ei ole. 29. juunil 2009. a saatis H esindaja kohtutäitur Risto Sle kirja, milles selgitas kahtluste vältimiseks, et mis tahes täitetoimingute tegemine, sh kinnistute ja/või arveldusarvete või muu Hi vara arestimine enne
06.juulit 2009. a, so 26. juunil 2009. a kättetoimetatud täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja lõppu ei ole ega ei ole olnud õiguspärane.
8.Käesolevaga esitab hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et täitemenetluse algatamine tema suhtes on täielikult alusetu. H ei ole toimetatud nõuetekohaselt kätte dokumente ei Portugalis toimunud kohtumenetluse alustamise kohta ega mis tahes muid kohtumenetlusega seotud dokumente. Seetõttu ei olnud hageja kuni 25. juunil 2009. a toimud kontode arestimiseni teadlik tema suhtes toimunud kohtumenetlusest. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja saanud kohtumenetluses mis tahes viisil osaleda ega oma õigusi kaitsta, rääkimata mõistlikust ja efektiivsest õiguste kaitsest.
9.Lisaks eeltoodule ei tunnista H tema vastu esitatud nõuet ka sisuliselt. Hagejal puuduvad igasugused õigussuhted nii Sissenõudjaga kui teise kostja Pinus Tradinguga. H ei ole Porto Apellatsioonikohtu otsuses viidatud poste tootnud – ta ei ole käsitletav tootjana. H on osutanud puidu immutusteenust OÜ-le BG, kuid hagejale teadaolevalt puuduvad mis tahes tõendid selle kohta, et Sissenõudjale tarnitud postid olid immutatud just hageja poolt. Seejuures ei oleks H käsitletav tootjana isegi juhul, kui PT oleks tarninud Sissenõudjale poste, mis olid hageja poolt immutatud. Hageja osutas üksnes väga limiteeritud teenust - tellija poolt toodud materjali immutamine lähtudes OÜ BG esitatud konkreetsest tellimusest. Kostja vastus
10.Kohtule 14.09.2009. esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja leiab, et see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on põhjendamatu ja esitatud pahatahtlikult eesmärgiga venitada oma kohustuste täitmist kostja ees. Hageja esitatud nõue on aegunud - hageja ei ole vaidlustanud täitemenetluse algatamist ega kohtutäitur Risto S poolt teostatud täitetoiminguid tähtaegselt. Hageja on kinnitanud kohtutäitur Risto S poolt 8. jaanuaril
2009. a väljastatud täitmisteate kättesaamist 16. jaanuaril 2009. a. Nimetatud täitmisteatest nähtub nii sissenõudja (ehk kostja), nõude õiguslik alus (Porto Apellatsioonikohtu otsus) kui ka nõude suurus (711 304,45 krooni). Seega oli hageja 8. jaanuari 2009. a täitmisteate kättesaamisega teadlik nii täitemenetluse alustest kui esemest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka fakt, et hageja suhtles võlgnevuse teemadel otse kohtutäituriga. Kuna täitmisteade toimetati hagejale kätte 16. jaanuaril 2009. a, oleks TMS § 221 lg 3 kohaselt hageja pidanud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 30 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamisest. Hageja ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud kaebust kohtutäituri poolt 8. jaanuaril 2009. a väljastatud täitmisteate peale TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seega on OÜ H nõuded sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtutäituri tegevuse osas aegunud ning hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
11.Puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks - kui ka OÜ H hagiavaldus oleks esitatud tähtaegselt, ei saa Harju Maakohus anda sisulist hinnangut Portugali kohtulahendile ega Euroopa täitekorraldusele, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja taotleb sisuliselt Harju Maakohtult Portugali kohtuotsusele ja Euroopa täitekorraldusele sisulise hinnangu andmist. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa nõuda Harju Maakohtult õigusliku hinnangu andmist ei Portugali kohtuotsusele ega Euroopa täitekorraldusele. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikkel 5 sätestab, et kohtuotsus, mis on päritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, tunnustatakse ja pööratakse täitmisele teistes liikmesriikides täitmisotsuse vajaduseta ning võimaluseta esitada selle tunnustamisele vastuväiteid. Nimetatud määruse artikkel 20 lg 1 kohaselt pööratakse Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus täitmisele samadel tingimustel kui kohtuotsus, mis on langetatud liikmesriigis, kus otsus jõustus. Artiklis 21 (2) sätestatud põhimõtte kohaselt ei vaadata mitte mingitel asjaoludel kohtuotsust või selle kinnitamist Euroopa täitekorraldusena sisuliselt uuesti läbi liikmesriigis, kus otsus täitmisele pöörati. Seega ei saa hageja TsMS § 221 lg 1 alusel sisuliselt vaidlustada kostja nõude aluseks olevat Portugali kohtulahendit ega Euroopa täitekorraldust.
12.Hageja nõue on esitatud pahatahtlikult - hageja väited Portugali kohtumenetlusest mitteteadmise kohta on selgelt vastuolulised. Nimelt väidab hageja hagiavalduse punktis 1.6, et ta sai Portugalis aset leidnud kohtumenetlusest teada alles 26. juunil 2009. a ning hagejale ei ole mis tahes kohtumenetlusega seotud dokumente varem kätte toimetatud. Samas on hageja ise esitanud kohtule hagiavalduse lisana neliteist Portugali Matosinhose kohtu poolt hagejale 26. aprilli 2007. a edastatud kirja koos manustega. Lisaks nähtub Porto Apellatsioonikohtu 20. novembri 2007. a otsusest asjas nr 5464/07-2 , et kostjad kutsuti isiklikult ja ettenähtud korras kohtusse ning nad ei esitanud ettenähtud ajaks mingeid vastuväiteid. Samuti nähtub nimetatud lisast, et kohtuotsuse ärakiri on toimetatud pooltele kätte. Kostja arvates on hageja esitanud hagiavalduse täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks üksnes eesmärgiga venitada algatatud täitemenetlust ning hoiduda kõrvale kohustuste täitmisest kostja ees.
13.Kohtutäituri poolt tehtud täitetoimingud ei ole tühised - kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et kohtutäitur Risto S poolt 8. jaanuaril 2009. a väljastatud täitmisteadet ei saa lugeda täitmisteateks täitemenetlusseadustiku mõttes või arestimise kohta käivaid menetlusnorme oleks oluliselt rikutud. Kostja möönab, et täitmisteates märgitakse ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg, kuid ei näe kuidas käesoleval juhul on vaidlusaluse täitmisteate esitamine rikkunud võlgniku õiguseid.
14.Hageja ise ei ole oma tsiviilõiguste teostamisel käitunud heauskselt. Hageja väidab, et 16. jaanuari 2009.a täitmisteatele ei olnud lisatud täitedokumenti. Samas oli täitedokumendi nimetus
(so. Porto apellatsioonikohtu 20. novembri 2007.a otsus) märgitud täitmisteates. Hageja oleks saanud nõuda kohtutäiturilt vastava otsuse edastamist või esitada oma vastuväited, kui hageja oleks vähegi tundnud huvi tema suhtes toimuva täitemenetluse suhtes. Asjaolu, et hageja ei nõudnud kohtutäiturilt täiendavate dokumentide edastamist, viitab sellele, et hageja oli tegelikkuses teadlik kostja nõude aluseks olevatest asjaoludest. Kohtuistung
15.Kohtuistungil 03.03.2010. a hageja esindaja jääb hagiavalduse juurde. Hageja tegevus on heauskne. Portugalis toimus kohtumenetlus, millest hageja ei olnud teadlik. Hageja sai 16.jaanuaril 2009 kätte täitedokumendi siis sai ka teada kohtumenetlusest Portugalis. Hagejani on jõudnud Portugali keelsed dokumendid. Hageja pidas neid dokumente reklaamiks. Täitemenetlus on lubamatu, on rikutud dokumentide kättesaamise korda. Hageja ei saanud Portugali menetluses oma õigusi kaitsta. Ei ole täidetud dokumentide kättetoimetamise nõudeid. Dokumendid ei ole nõuete kohaselt vormistatud. Eesti keelseid dokumente esitatud ei ole. Kostja peab tagama, et dokument oleks nõuetekohane. Kui ei ole siis järelikult seda täita ei saa.
16.Kostja esindaja jääb kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Hageja on käitunud ebaõigesti. Täitemenetluse seadustik näeb ette selged vaidlustamise alused. Leian, et hageja oleks pidanud vaidlustama kohtutäituri tegevuse. Seda hageja teinud ei ole. Saadetud dokumendid olid ametlikud dokumendid, nende seas olid ka hageja enda sertifikaadid. Miks siis hageja hoidis dokumente mitu aastat, kui ta arvas, et need on reklaamid. Järelikult pidas hageja dokumente tähtsaks. Kohtuotsus oli korrektne ja seega ka täidetav. Hagejale saadeti kõik dokumendid, ta oli teadlik istungi toimumisest Portugalis, aga istungil ei osalenud. Hagi ei saa rahuldada nendel põhjendustel, mida hageja nõuab. Palun esitatud hagi jätta rahuldamata. Kostjal on täitedokument ja see ongi aluseks. Portugalist täitekorralduse saamine võttis kaua aega. Ei saanud paluda dokumendi parandamist küprose raha muutmist euroks. See toiming oleks võtnud veel aastaid. Kui hageja soovib vaidlustada täitedokumenti siis peab ta ise pöörduma Portugali. Kostja tegi Eestis ise täitekorralduse tõlke. Võlgnikul on õigus dokumendi korrigeerimiseks või parandamiseks pöörduda Porto Apellatsioonikohtu poole, et saada korrektne täitedokument. Kohus ei saa anda sisulist hinnangut täitedokumendile. Täitedokumendiks otseselt on kohtuotsus. Kahte dokumenti tuleb vaadata koos. Otsuses on kirjas euro, täitekorralduses aga küprose naelad. Leiame, et dokumendil ristike vales kohas, ei vähenda kostja nõuet hageja vastu. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
17.Kohus on tuvastanud, et OÜ H sai 16. jaanuaril 2009. a kätte kohtutäitur Risto S poolt
08.jaanuaril 2009. a väljastatud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 19).
26.juunil 2009. a esitas kohtutäitur Risto S H hagejale parandatud täitmisteate (tl 29). Täitmisavalduse kohaselt palub sissenõudja pöörata täitmisele Porto Apellatsioonikohtu
20.novembri 2007. a otsus asjas nr 5464/07-2 (tl 44-46).
18.Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna OÜ-le H ei ole toimetatud nõuetekohaselt kätte dokumente ei Portugalis toimunud kohtumenetluse alustamise kohta ega mis tahes muid kohtumenetlusega seotud dokumente. Seetõttu ei olnud hageja kuni
25.juunil 2009. a toimud kontode arestimiseni teadlik tema suhtes toimunud kohtumenetlusest. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
19.Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud. Hageja on kinnitanud kohtutäitur Risto S poolt 8. jaanuaril 2009. a väljastatud täitmisteate kättesaamist 16. jaanuaril 2009. a. Kostja leiab, et hageja oleks TMS § 221 lg 3 kohaselt pidanud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 30 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamisest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. 26. juunil 2009. a esitas kohtutäitur Risto S H uue ja parandatud täitmisteate, millele oli märgitud ka vabatahtliku täitmise tähtaeg – 10 päeva (tl 29) ning lisatud ka nõuet tõendavad dokumendid (tl 40-59). Kohus nõustub hagejaga selles, et 26.06.2009. a täitmisteate väljastamisega on kohtutäitur tunnistanud 08.01.2009. a täitmisteate puudusi (tl 256). Vastasel juhul puuduks igasugune sisuline vajadus väljastada uut täitmisteadet. Kuna TMS sätestatule vastavaks täitmisteateks saab pidada üksnes 26.06.2009. a täitmisteadet, tuleb kohtu hinnangul ka aegumistähtaja kulgemist arvestada 26.06.2009. a täitmisteate väljastamisest. Hageja pöördus kohtusse 30.06.2009. a, seega kohtu hinnangul tähtaegselt.
20.Kostja vastuväite kohaselt ei saa hageja nõuda Harju Maakohtult õigusliku hinnangu andmist ei Portugali kohtuotsusele ega Euroopa täitekorraldusele (tl 248). Kostja hinnangul on hageja kohtusse pöördumine pahatahtlik ja suunatud üksnes kohustuse täitmisega venitamisele (tl 249). Kohtule on esitatud Euroopa täitekorraldus (tl 63-65). Kohus tutvunud väljastatud täitekorraldusega leiab, et väljastatud täitekorralduse alusel ei ole võimalik Porto Apellatsioonikohtu otsust täita. Vastavalt EÜ määrus nr 805/2004 artikkel 23 on liikmesriigi kohus sel juhul pädev täitemenetlust piirama täitemenetluse kaitsemeetmetega, millised on ette nähtud siseriiklikes õigusaktides. Kohus nõustub hagejaga selles, et täitekorraldus on selgelt valesti väljastatud, mistõttu ei ole võimalik selle alusel kostja nõuet hageja vastu täitmisele pöörata. Täitekorralduse punktist 1 nähtub, et päritoluliikmesriik on Eesti, mis käesoleval juhul on väär. Täitekorralduse p 5.1.1. kohaselt on täidetava lahendi vääring Küprose nael, mis käesoleval juhul on samuti väär. Täitekorralduse vasturääkivus seisneb selles, et punkt 7 kohaselt kohtuotsus ei kuulu endam edasikaebamisele, samas punkti 13.3 kohaselt on võlgnikul võimalik seda veel teha (tl 65) ning punktis 13.4 sisalduva kohaselt on võlgnik seda ka teinud (tl 65). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et vigase täitekorralduse parandamiseks on kohustatud hageja. EÜ määrus nr 805/2004 art 10 sätestatud täitekorralduse korrigeerimise taotluse võib esitada ka kostja, mis kohtu hinnangul on ka põhjendatud, kuna just sissenõudjal peaks eelkõige olema huvi lahendi täitmise takistuste kõrvaldamiseks. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sellisena, nagu see kirjas on. Käesoleval juhul puudub sissenõudjal täitekorraldus, mida oleks võimalik täita.
21.Hageja väitel ei ole talle toimetatud nõuetekohaselt kätte dokumente ei Portugalis toimunud kohtumenetluse alustamise kohta ega mis tahes muid kohtumenetlusega seotud dokumente. Kohus peab hageja väidet veenvaks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hagejale on 22.11.2007. a saadetud Porto Apellatsioonikohtu lahend (tl 60). Samas nähtub asja materjalidest, et lahendi tõlge on tehtud portugali keelest alles 19.06.2009. a. Hagejale kohtutäituri poolt edastatud materjalide hulgas ei ole ühtki tõlgitud materjali ega saatmisteadet (tl 66-182). EÜ määrus 1348/2000 art 8 kohaselt peavad dokumendid olema tõlgitud adressaaatriigi ametlikku keelde. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul alusetud kostja viited hageja pahatahtlikule käitumisele, hageja väited on tõendatud kohtutoimiku materjalidega. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul valinud õige menetluse, kuna leiab, et täitemenetlus on kostja täitmisavalduse alusel lubamatu. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 4 kohaselt hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Hageja nõudepunktid 4 ja 5 (tl 15) ei kuulu rahuldamisele, kuna on suunatud vale kostja vastu.
Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.