lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-66096/42

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-66096/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2280
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 48 lg 2Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 442 lg 5Otsuse sisuTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 456 lg 2Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 688Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määrusele (EÜ) 44/2001

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-66096/68Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval26.06.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.märts 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

Vaidlustatud kohtulahend

2-08-66096 Aktsiaseltsi AM Puit hagi Bengt Gunnar Erikssoni vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Pärnu Maakohtu 29.juuni 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi AM Puit apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

16.veebruar 2010

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts AM Puit (registrikood 10314389, asukoht Saulepi küla, Varbla vald, Pärnumaa), esindaja adv Ingrid Kullerkann Kostja Bengt Gunnar Eriksson (isikukood /xxxxxx xxxxxxxxx/ xxxxxx-xxxx, elukoht xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx), esindajad adv Anne Nurmi ja Andres Vutt 382 537,30 krooni

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29.juuni 2009 otsus ja saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

asi uueks

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 197Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
VÕS § 200 lg 4Tasaarvestuse piirangud
VÕS § 85Kohustuse täitmise koht

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.AS AM Puit esitas 09.10.2008 hagi Bengt Gunnar Erikssoni vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt saadeti hagejale 09.09.2008 täitmisteade täiteasjas nr 175/2008/1803, milles kohtutäitur Rannar Liitmaa nõudis hagejalt vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-04-159 täitmiseks 382 537,30 krooni tasumist (pärast vabatahtlikuks täitmise tähtaega 402389,82 krooni tasumist).
2.Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, kuna täitedokumendist ei tulene hagejale kui võlgnikule ühtegi kohustust. Täitemenetlus tuleks lõpetada TMS § 48 p 7 alusel täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Täitedokumendist nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti jõusse Pärnu Maakohtu 04.10.2006 otsus samas tsiviilasjas. Ühestki täitedokumendi osast ei nähtu hageja võlgnevust kostja ees. Kohus ei ole nimetatud kohtuotsusega mõistnud välja ühtegi rahasummat hagejalt kostja kasuks.
3.Hageja esitas kohtutäiturile taotluse menetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel. Kohtutäitur taotlust ei rahuldanud, leides, et hoolimata sellest, et täitemenetluses on täitedokumendiks ringkonnakohtu otsus, kuulub täitmisele võlgnevus, mis on näidatud sama kohtuasja maakohtu otsuses.
4.Juhul kui kohus leiab, et täitemenetluses on ekslikult märgitud täitedokumendiks ringkonnakohtu otsus ning see asjaolu iseenesest ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks, on hageja arvates põhjendatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi. Hageja võlgnevus kostja ees summas 74 155,57 krooni on lõppenud tasaarvestusega 18.07.2008. Hageja tasaarvestas kostja võlgnevuse tema ees summas 33 743 SEK (Rootsi krooni) ja sellelt summalt Rootsi seaduse kohaselt arvestatavad viivised alates 30.08.2005 kuni 18.07.2008. Võlgnevus tulenes Rootsi kohtuotsusest, mille kohaselt kostjalt oli A. O. M. kasuks välja mõistetud 33 743 SEK ning viivised. A. O. M. loovutas eelkirjeldatud nõudeõiguse hagejale. Põhivõla suurus oli tasaarvestuse päeval 55 642,88 krooni ja viivis 18 512,69 krooni, seega kokku 74 155,57 krooni.
5.19.08.2008 on kostjale tasutud 305 945,68 krooni. 29.08.2008 kirjaga on kohtutäiturile saadetud Rootsi Riikliku Võlgade Sissenõudmise Ameti (edaspidi Rootsi RVSA) otsus, millest nähtuvalt kostja nõudeõigus hageja vastu on arestitud 19.08.2008 Rootsi RVSA poolt. Rootsi RVSA keelas hagejal võlgnevust kostjale tasuda ning lubas selle tasuda üksnes Rootsi RVSA-le. Hageja tasus Rootsi RVSA-le 182 995 SEK. Nimetatud summa vastab 19.08.2008 seisuga 305 945,68 kroonile (1 SEK = 1,67 188 Eesti krooni). Olenemata sellest, et vormiliselt tasuti raha Rootsi RVSA-le, on see sisuliselt tasutud kostjale.
6.Hageja esitas kohtutäiturile taotluse lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 2 alusel, sest võlasuhe on lõppenud ja selle kohta on esitatud kirjalikud dokumendid, kuid kohtutäitur taotlust ei rahuldanud.

Kostja vastuväited

7.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on põhjendamatu ja ei põhine seadusel, kuivõrd asjas puuduvad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused.
8.Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2007 otsus on jõustunud ja see on seaduse nõuetele vastav täitedokument, mille alusel on sundtäitmine lubatav, kuivõrd hageja ei täitnud kohtuotsust vabatahtlikult. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma otsusega muutmata Pärnu Maakohtu 04.10.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-04-156, millega maakohus mõistis aktsiaseltsilt AM Puit välja 295 00 krooni Bengt Gunnar Erikssoni kasuks.
9.Hageja väited tasaarvestuste kohta ei põhine seadusel. Tulenevalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarveldatav pool tasaarveldada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja esitas hagejale tasaarvestusele vastuväited. Kostja vastuväited põhinevad sellel, et hageja poolt esitatud Rootsi Kuningriigi kohtuotsus ei ole käsitletav Eesti õigusruumis täitedokumendina, kuivõrd hageja ei ole järginud selle tunnustamise ja täitmise korra kohta kehtestatud TsMS ja EL Nõukogu määruse 805/2004 EÜ sätteid. Kostja ei võlgne hagejale hageja nimetatud summat. Rootsi Kuningriigi kohtuotsus on juba täitmisel Rootsi Kuningriigis. Hageja tasaarvestuse avaldus on vastuolus heade kommetega ja ilmselgelt pahatahtlik ning ebaseaduslik, kuivõrd hageja proovib ühe kohtuotsuse täitmist kahes riigis samas suuruses. Hageja ei ole kostjale ega kohtutäiturile esitanud Sundsvalli Linnakohtu 2005-08-30 kohtuotsust asjas T3848-04 vormis, mis võimaldaks seda käsitleda täitedokumendina Eesti Vabariigis, mistõttu ei saanud kohtutäitur seda täiteasja menetlemisel arvestada.
10.Vale on hageja väide, et Rootsi RVSA otsusega arestiti Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2007 Eestis jõustunud kohtuotsusega kostja Bengt Gunnar Erikssoni kasuks väljamõistetud rahasumma 295 000 krooni koos seonduvate viivistega. Sellist arestimise akti ei ole olemas, samuti pole hageja sellist dokumenti esitanud maakohtule, kohtutäiturile ega ka kostjale. Hageja poolt Pärnu Maakohtule ja kohtutäiturile esitatud rootsikeelne dokument 2008-08-19 A-mål ei ole esitatud TsMS sätteid järgides, mistõttu see ei ole käsitletav Eesti õigusruumis täitedokumendina ning nimetatud dokument tuleb jätta tähelepanuta. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-159 osaliselt jõustunud (Riigikohtu otsusega) ja täitmisele pööratav. Ei ole tähtis, mida kohtutäitur oma täitmisteates täitedokumendiks kirjutab, kas maakohtu, ringkonnakohtu või Riigikohtu otsuse. Olemas on seaduse järgi osaliselt jõustunud kohtuotsus ja selle saab täitmisele pöörata. Seega ei ole täitemenetlust põhjendamatult alustatud.
12.Selleks, et tugineda käesoleva asja lahendamisel Rootsi Kuningriigi kohtu otsusele ja Rootsi Kuningriigi Täitevameti otsusele, tuleb need Eesti Vabariigis tunnustada vastavalt EL Nõukogu määrusele (EÜ) 44/2001. Sellist toimingut ei ole Rootsi Kuningriigis või Eesti Vabariigis tehtud. Seega ei kuulu hagi tasaarvestuse sätteid (VÕS § 186 p 1,2 ja 9; § 197 lg 1 ja § 198) kohaldades rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada, välja arvatud kohtu poolt kohtuotsuse lk 10 tuvastatu: Hageja on kostjale 19.08.2008 tasunud 305 945,68 krooni. 29.08.2008 kirjaga on kohtutäiturile allakirjutanu poolt saadetud Rootsi Riikliku Võlgade Sissenõudmise Ameti otsus, millest nähtuvalt kostja nõudeõigus hageja vastu, mis tuleneb 04.10.2006 Pärnu Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-04-159, on arestitud 19.08.2008 Rootsi RVSA poolt. Rootsi RVSA keelas hagejal võlgnevust tasuda ning lubas selle tasuda üksnes Rootsi RVSA-le. Otsusele lisatud tõendist

vastuvõetud/üleantud toimingu kohta nähtuvalt tasus hageja 182 995 Rootsi krooni (võlgnevus kostja ees) Rootsi RVSA-le. Nimetatud summa vastas tollel päeval (19.08.2008 kurss 1 SEK=1,67188 EEK) 305 945,68 kroonile. Tühistatud osas palus hageja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

14.Maakohus ei kohaldanud õigesti TMS § 2 lg 1 p selles osas, millistele tunnustele peab vastama täitedokument. Nimelt sellest peab nähtuma kellegi võlgnevus kellegi ees. Maakohus leidis ebaõigesti, nagu ei oleks tähtsust, mida kohtutäitur oma täitmisteates täitedokumendina näitab, sest tsiviilasjas on olemas osaliselt jõustunud kohtuotsus. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Käesoleval juhul ei saanud täitedokumenti – ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa – täita ilma otsuse muu osata. Kuivõrd kohtuotsuse resolutsioon ei sätestanud ühtegi hageja kohustust kostja ees, siis ei saanud selle otsuse alusel võlgnikult midagi nõuda. Vastuolulised ning materiaalõigusel mittepõhinevad on otsuses toodud väited, et täitemenetluses võib ära määratleda vaid ühe relevantse kohtuasja lahendeist ning seejärel nõuda tegelikkuses teistest kohtulahenditest tulenevaid võlgnevusi. Kui kohus loeb hageja väite selle kohta, et sundtäitmine on lubamatu tulenevalt sellest, et täitedokumendist ei tulene hagejale ühtegi kohustust õigeks, kuulub kaevatav kohtuotsus tühistamisele ja hagi rahuldamisele.
15.Kohtuotsuses toodud seisukoht tasaarvestuse ja võlgnevuse täitmise suhtes on põhjendamata ning kohus ei ole välja toonud õigusnorme, millel tema seisukohad põhinevad, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-s 1, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kohtu mõttekäik ja põhjendused kohtuotsuse põhjendava osa punktis 2 on osaliselt arusaamatud. Kohus ei põhistanud ega toonud välja seadusesätet, mille kohaselt selleks, et Rootsi Täitevamet saaks isiku Eesti kohtuotsusel põhinevat nõudeõigust isiku suhtes käimasolevas täitemenetluses arestida, tuleb Rootsi Kuningriigi täitevameti otsust Eesti Vabariigis tunnustada ning selleks, et võlgnik saaks teha VÕS-s sätestatu kohase tasaarvestuse avalduse sissenõudjale, millega tasaarvestab enda Rootsi kohtu otsusest tuleneva nõude võlausaldaja Eesti kohtuotsusest tuleneva nõudega, tuleb Rootsi Kuningriigi kohtu otsust Eestis tunnustada.
16.Kohtuotsuses toodud seisukohad tasaarvestuse ja võlgnevuse täitmise suhtes ei oma materiaalõiguslikku alust. Kohus on tuginenud otsuses EL Nõukogu Määrusele (EÜ) 44/2001, millega reguleeritakse muu hulgas kohtulahendite (ja määrusega nendega võrdsustatud täitedokumentide) sundtäitmist teises riigis. Kuivõrd käesolevas asjas on hageja Eesti kohtuotsusest tulenevad kohustused täitnud vabatahtlikult, siis ei saa kuuluda kohaldamisele nimetatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse sätted. Hageja ei pidanud selleks, et kohtuotsust vabatahtlikult Rootsis täita, seda Rootsis eelnevalt tunnustama. Samuti ei pidanud hageja tasaarvestuse avalduse tegemiseks Rootsi kohtu otsusest tuleneva võlgnevuse tasaarvestamiseks tunnustama seda otsust Eestis. Kohus kohaldas VÕS § 197 lg-t 1 ja VÕS § 198 ebaõigesti, lugedes, et tasaarvestuse õigus puudub, kui tasaarvestava poole nõudeõigus tuleneb teise riigi kohtu otsusest, mida ei ole tunnustatud selles riigis, milles on tehtud tasaarvestava poole kohustuse aluseks olev võladokument (Eesti kohtu otsus).
17.Järgides VÕS § 85 lg-t 1 ja § 85 lg 2 p 1 täitis hageja oma kohustuse õiges kohas ja õigesti Rootsi kohtutäiturile, kuna kostja elukoht on Rootsi Kuningriigis. Kohus tuvastas, et 19.08.2008 maksis hageja kostjale 305 945,68 krooni, kuid ei lugenud seda kohaseks täitmiseks kõne all olevas täitemenetluse esemeks oleva täitedokumendist tuleneva kohustuse suhtes. Isegi kui lugeda, et kohustus ei olnud käesoleval juhul täidetud kohaselt, siis ei saa mittekohast täitmist lugeda olematuks täitmiseks. Kostja on saanud täitmise kätte. Kohus ei võtnud otsuses kohustuse mittekohase täitmise

kohta seisukohta, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8. Kui ringkonnakohus loeb täitmise kostja kasuks Rootsi kohtutäiturile mittekohaseks ja sellega ka mittetoimunuks, palub hageja lugeda, et kõne all olevas osas on täitedokumendist tulenev võlgnevus kostjale täidetud hiljemalt kohtuistungil tehtud tasaarvestuse avaldusega. Vastus apellatsioonkaebusele

18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
20.Hageja tõlgendab ekslikult vaidlustatud kohtuotsuse lk-l 10 märgitut. Ringkonnakohtu hinnangul ei tuvastanud maakohus, et hageja on kostjale 19.08.2008 tasunud 305 945,68 krooni, et 29.08.2008 kirjaga on kohtutäiturile allakirjutanu poolt saadetud Rootsi Riikliku Võlgade Sissenõudmise Ameti otsus, millest nähtuvalt kostja nõudeõigus hageja vastu, mis tuleneb 04.10.2006 Pärnu Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-04-159, on arestitud 19.08.2008 Rootsi RVSA poolt, et Rootsi RVSA keelas hagejal võlgnevust tasuda ning lubas selle tasuda üksnes Rootsi RVSA-le ning et hageja tasus 182 995 Rootsi krooni (võlgnevus kostja ees) Rootsi RVSA-le, mis vastas 305 945,68 kroonile. Eelnimetatud lõiku kohtuotsusest tuleb käsitleda hageja väidetena, mida kohus otsuse põhjendavas osas kordas, mitte kohtu tuvastatud asjaoludena, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab.
21.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, nagu ei omaks tähtsust, millise kohtuastme tsiviilasjas nr 2-04-159 tehtud otsus täitedokumendina täitmiseks esitatakse. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja väitel on kohtutäitur R.Liitmaa juures täitmisel Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-04-159, mille resolutsiooni kohaselt jäeti muutmata Pärnu Maakohtu 04.10.2006 otsus ja apellatsioonkaebused rahuldamata (t lk 41-49). Sama lahend on täitedokumendina märgitud võlgnikule saadetud täitmisteates (t lk 10). Põhjendatud on hageja seisukoht, et nimetatud lahendi resolutsioon ei sisalda kohustust, mida ta peaks kostja ees täitma. See on märgitud Pärnu Maakohtu 04.10.2006 otsuses, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 295 000 krooni (t lk 33-40). TsMS § 456 lg 2 p 2 kohaselt jõustub maakohtu otsus, kui apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ning kassatsioonkaebust ei esitata. Seega saab täitedokumendiks antud juhul olla Pärnu Maakohtu 04.10.2006 otsus. Kostja väitis ringkonnakohtu istungil, et täiturile esitati ja täitetoimikus on nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsused. Sama nähtub kohtutäitur R.Liitmaa poolt hagejale saadetud vastusest (t lk 30). Eeltoodust järeldub, et kohtutäitur märkis täitmisteatele ekslikult ebaõige täitedokumendi nimetuse. Tegemist on formaalse eksimusega, mida kohtutäituril on võimalik parandada ja see ei anna iseenesest alust lugeda täitemenetlus ebaseaduslikuks.
22.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejal ei ole õigust tugineda tasaarvestuse tegemisel Rootsi

Kuningriigi Sundsvalli Linnakohtu otsusele ja Rootsi Kuningriigi täitevameti otsusele, kuna neid ei ole vastavuses EL Nõukogu määrusega 44/2001 Eesti Vabariigis tunnustatud. Ringkonnakohus leiab, et nõuete tasaarvestamiseks ei ole eelnimetatud otsuste tunnustamine Eesti Vabariigis vajalik. VÕS § 197 jj ei sätesta eeldust, et tasaarvestuse tegemiseks tuleks nõuded tuvastada tunnustatud kohtulahenditega või täitevameti otsustega. Samuti ei ole vajalik tunnustada Eesti Vabariigi kohtuotsust Rootsi Kuningriigis selleks, et võlgnik võiks otsust vabatahtlikult täita.

23.Kuna maakohus ei andnud sisulist hinnangut hagi aluseks olnud asjaoludele, s.o kas hageja võis kostja nõude osaliselt tasaarvestada ja kas hageja on kostja nõude rahuldanud raha tasumisega Rootsi RVSA-le, s.t vaidlus on sisuliselt lahendamata, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, sest asja lahendamiseks on vaja tuvastada asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
24.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

G. Kivinurm

I.Nõmm

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja