Tsiviilasi Pärnu Maakohtu 25.03.2024 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend S.A apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1487,73 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja S.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kostja Q.M.C (registrikood XXX), seaduslik esindaja W Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
1(8)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 25.03.2024 kohtuotsus osas, millega kohus jättis rahuldamata S.A hagi Q.M.C vastu töötasu ja viivise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada S.A hagi ja mõista Q.M.C-lt S.A kasuks välja saamata jäänud töötasu 1280,50 eurot (neto), viivis põhivõlalt ajavahemiku 06.02.2022–17.10.2024 eest 362,78 eurot ja edasiulatuv viivis alates 18.20.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.S.A apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu menetluskulud jätta 7,70% ulatuses S.A ja 92,30% ulatuses Q.M.C kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud 100% ulatuses Q.M.C kanda. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgnevas sõnastuses:
4.Jätta S.A hagi Q.M.C vastu puhkusetasu 126,45 euro ja viivise nõudes läbi vaatamata.
5.Rahuldada S.A hagi ja mõista Q.M.C-lt S.A kasuks välja saamata jäänud töötasu 1280,50 eurot (neto), viivis põhivõlalt ajavahemiku 06.02.2022–17.10.2024 eest 362,78 eurot ja edasiulatuv viivis alates 18.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
6.Maakohtu menetluskulud jätta 7,70% ulatuses S.A ja 92,30% ulatuses Q.M.C kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud 100% ulatuses Q.M.C kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.04.2023 esitas S.A (töötaja, hageja) töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus muuhulgas mõista välja Q.M.C-lt (tööandja, kostja) töötasu 1280,50 eurot ja viivise alates 06.02.2022. Seoses TVK poolt avalduse rahuldamata jätmisega töötasu nõudes ja osaliselt rahuldamata jätmisega puhkusetasu nõudes esitas hageja kostja vastu 21.06.2023 Pärnu Maakohtule hagi. Hagis palus hageja mõista kostjalt välja lõpliku nõudena hageja kasuks saamata jäänud töötasu 1280,50 eurot, puhkusetasu 126,45 ja viivised. 22.02.2024 võttis hageja
2(8)
puhkusetasu nõude summas 126,45 eurot tagasi ning palus kohtul jätta vastav nõue läbi vaatamata. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 2021 aastal asus hageja tööle köögi abitöölise ametikohale kostja juures; - kirjalikku töölepingut kostja hagejaga ei sõlminud; - suuliselt lepiti kokku, et kostja maksab hagejale töötasu 4,50 eurot tunnis ning alates 2022. aasta septembrist 5 eurot tunnis (mõlemad neto); - kostja ei tasunud korrektselt töötasu ja hageja ütles töölepingu 06.02.2023 üles; - kostja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemist; - töötamise ajal maksis kostja hagejale töötasu kolmanda isiku Q OÜ kaudu lubatust vähem, väikeste osade kaupa ja hilinemisega; - kostja ei deklareerinud maksuametis jaanuarist septembrini 2022. aastal hagejale tehtud väljamakseid poolte kokkuleppe kohaselt; juulist kuni septembrini kajastas kostja deklaratsioonidel töötasu suurust suuremana, kui väitis olevat hageja töötasu; alates septembrist 2022 kostja enam deklaratsioone ei esitanud. Hageja esitas hagis töötundide ja töötasu arvestuse alates jaanuarist 2022 kuni jaanuarini (kaasa arvatud) 2023 ja leidis, et ajavahemikul 01.02.2022–06.02.2023 eest tuli kostjal tasuda töötasu 9774,75 eurot, kuid kostja tasus sellest 8494,25 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale täiendavalt tasuda 1280,50 eurot (neto) ja viiviseid sellelt summalt alates töölepingu ülesütlemisest 06.02.2023 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Sisulisi vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus tegi 25.03.2024 otsuse, millega jättis hageja puhkusetasu ja sellelt arvestatud viivise nõude läbi vaatamata ning töötasu ja viiviste nõudes rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas kostja omaksvõtu ja dokumentaalsete tõendite (pangakonto väljavõtted, maksu- ja tolliameti TSD väljavõtted, väljavõte Messengeri vestlusest) alusel järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - hageja töötas ajavahemikul 01.02.2022–06.02.2023 kostja juures köögi abitöölise ametikohal; - kirjalikku töölepingut kostja hagejaga ei sõlminud; - töötasu tasus kostja hagejale kolmanda isiku Q OÜ vahendusel osade kaupa ning väljamakseid tehti erinevatel kuupäevadel; - kostja deklareeris hagejale tehtud väljamakseid jaanuarist kuni septembrini 2022. aastal ning pärast seda Maksu-ja Tolliametile deklaratsioone esitanud; - hageja ütles töölepingu alates 06.02.2023 üles ja kostja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud; - kostja tasus hagejale ajavahemikul 01.02.2022–06.02.2023 eest töötasuna kokku 8039,25 eurot (neto).
3.2.Tööleping on poolte vahel 06.02.2023 lõppenud. Maakohus viitas töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg-le 2, § 5 lg 1 p-le 5, § 28 lg 2 p-le 2, § 29 lg-le 1, § 33 lg-le 1 ja leidis, et kostja rikkus
3(8)
töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi, kui ei sõlminud töötajaga kirjalikku töölepingut, kust nähtuks kokku lepitud töötasu ja selle maksmise kord ja kohustust tasuda töötasu üks kord kuus.
3.3.Töötaja ei ole tõendanud, milline oli kokkulepitud töötasu suurus. Maakohus viitas TLS §-le 5 ja §-le 29. Pooled ei pea sõlmima kuupalgalist kokkulepet ning palk võib olla kokkulepitud ka tunnitasuna. Pooled ei tõendanud, milline oli nende kokkulepe. Hageja ei tõendanud, mitu tundi hageja igas kuus kostja juures töötas. Messengeri vestlus, millest nähtuvad hageja poolt kirjapandud tunnid ning töötasu arvestus, ei ole piisav tõend. Samast Messengeri vestlusest nähtub, et kostja avaldab imestust, kust hageja sellised summad sai ning vastab, et hagejal on kindel palk. Kuigi kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kannab tööandja, peab töötaja kokkulepitud töötasu suurust tõendama. Tõendid kogumis ei kinnita hageja väiteid töötasu suuruse kohta. Asjaolu, et kostja on ajavahemikus 07.2022–09.2022 kajastanud deklaratsioonil väljamakse brutosummasid 850 eurot (mis teeks tunnitasuna 5 eurot bruto), tõendaks hageja poolt väidetud töötasu kokkulepet. Kostja on deklareerinud perioodil 01.2022-09.2022 erinevaid summasid ning pärast seda ei ole tööandja üldse Maksu-ja Tolliametile deklaratsioone esitanud. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et üle on kantud kuude lõikes erinevad summad. Messengeri vestlusest nähtuvalt ei ole kostja nõustunud hageja käsitlusega töötasu suurusest. F väidab oma seletuses, et oli ise juures, kui kostja ütles hagejale tunnitasu suuruseks 4,5 eurot ning hilisemalt kuulis hageja käest, et kostja oli hageja tunnitasu tõstnud 5 eurole. Samas ei tõenda F poolt kuuldu, et pooled oleksid sellises tunnitasu suuruses kokkuleppe sõlminud. Kostjal oli töölepingu (sh töötasu kokkuleppe) kirjaliku vormistamise ja dokumenteerimise kohustus ning kostja jättis selle täitmata. Kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kannab tööandja, st vaidluse korral ei ole võimalik töötajatele makstava töötasu suurust tõendada. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale (RKTKo 12.12.2005, nr 3-2-1-124-05, p 12), mille kohaselt puuduvad suulise töölepingu puhul töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab ka kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Kui poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad. Kohus ei saa lähtuda kostja paljasõnalisest väitest, et töötasu oli lepitud kokku kuutasuna 740 eurot (bruto). Kuna pooled pole tõendanud töötasu kokkuleppe suurust, siis tugineb kohus Eesti statistika andmetele, nagu seda on teinud ka TVK. Vastavalt TLS § 29 lg 2, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
3.4.Maakohus lähtus statistikaameti (https://palgad.stat.ee/#) andmetest 2022. aasta kohta ja luges hageja töötasuks 745 eurot (bruto) kuus ja leidis arvutuste järel, et kostja oleks pidanud tasuma hagejale ajavahemikul 01.02.2022–06.02.2023 töötasu kokku 7722,05 eurot (neto). Kuna tuvastatud asjaolude kohaselt on kostja tasunud hagejale sellel ajavahemikul kokku 8039,25
4(8)
eurot (neto), on kostja täitnud hageja ees oma töötasu tasumise kohustuse. Hageja nõue saamata jäänud töötasu nõudes 1280,50 eurot tuleb jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt jäi rahuldamata ka viivise nõue. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus tuvastas, et kostja rikkus TLS § 4 lg-s 2, TLS § 5 lg 1 p-s 5 ja TLS § 33 lg-s 1 sätestatut, kui ei sõlminud hagejaga kirjalikku töölepingut, millest nähtuks kokkulepitud töötasu ja selle maksmise kord ning ei maksnud kord kuus töötasu. Kohus leidis õigesti, et töölepingu kirjalikult vormistamata jätmise tagajärgede riski kannab vastustaja, st vaidluse korral ei ole võimalik töötajatele makstava töötasu suurust tõendada. Seetõttu tuleks võtta arvesse kõiki asjakohaseid ja usaldusväärseid tõendeid, mida apellant on kokkulepitud töötasu suuruse kohta esitanud. Kuna kostja ei ole tõendanud muud, tuleb arvestada töötaja poolt esitatuga. Ebaõige on kohtu järeldus, et kostja on oma kohustuse hageja ees töötasu tasumise osas täitnud. Hageja töötasu ei saa kindlaks määrata statistilise keskmise järgi, kuna nii panga väljamaksete kui ka esitatud deklaratsioonide kohaselt on temale tehtud väljamaksed olnud statistilisest keskmisest oluliselt suuremad. Temale makstud tasu oli viimase kuue jooksul keskmiselt 791,75 eurot (neto). Arvestuslik töötasu olnuks 745 eurot brutona ja 674,54 eurot netona. Hageja kordab maakohtu menetluses toodud võrdlust konto väljavõtetest ja deklaratsioonidest nähtuva osas. Kohus ei ole arvestanud hageja väitega, et kostja ei teinud talle jaanuaris 2023 ühtki töötasu makset. Maakohtu järelduste kohaselt oleks justkui tasutud apellandile töötasu ettemaksu jaanuarikuus töötamise eest. See ei ole kooskõlas eelneva praktikaga, kui kostja tegi hagejale makseid erinevates summades, kuid siiski igakuiselt. Kõiki esitatud tõendeid kogumis vaadates ning summasid kõrvutades on näha, et hageja enda poolt esitatud ja koostatud arvestuskäik on tõene ning kuni kostja pole tõendanud vastupidist, oleks kohtul tulnud sellest arvestuskäigust ka lähtuda. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täielikult hageja kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
5(8)
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kostja rikkus kirjaliku töölepingu vormistamise nõuet ja nõuet maksta töötasu kord kuus.
8.TLS § 28 lg 2 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud
tingimustel ja ajal. Hageja töötasu nõude aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1 ja viivisenõude aluseks VÕS § 113 lg 1.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõenditele antud hinnanguga.
9.1.Puudub vaidlus, et tööandja ei täitnud töösuhtest tulenevat kohustust pidada arvestus töötaja tööaja üle. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Töötajat tuleb töövaidlustes käsitleda nõrgema poolena. Töötaja kui töösuhte nõrgema poole seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus ning töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (vt RKTKm 27.02.2012, nr 3-2-1-143-11, p 12). Olukorras, kus töötaja väitel on tal tööandjaga kokkulepe tunnitasu suuruses, kuid talle pole kogu töötasu makstud, on tööandjal kohustus tõendada töötajal saadaolevad ja talle tegelikult makstud summade suurus.
9.2.Kostja ei ole hageja väidetele maakohtu menetluses vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et kostja avaldas TVK menetluses, et ta poolte vahel oli kuutasu kokkulepe, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus ei vaata läbi töövaidluskomisjoni otsust, kostja seletus TVK-s ei ole tõendiks ja muud tõendid ei kinnita TVK-s väidetud kuutasu kokkulepet 670,69 eurot (neto) (dtl 298).
9.3.Maakohus leidis, et Messengeri vestlus, kust nähtuvad töötaja poolt kirja pandud tunnid ning töötasu arvestus, ei ole piisav tõend, kuna samast Messengeri vestlusest nähtub, et kostja avaldab imestust, kuidas hageja sellised summad sai ning vastab, et hagejal on kindel palk. Kui analüüsida Messengeri vestlust (dtl 190), siis kostja küsib selles (esimene rida on küll poolikute tähtedega, aga siiski arusaadav) andmeid hageja puhkuste perioodide ja töötundide kohta kuude lõikes 2022. aastal. Hageja vastab ja kirjutab välja puhkuseperioodid ja töötunnid koos tunnitasuga jaanuarist 2022 kuni 2023. aasta jaanuarini (k.a), kajastades kuni augustini töötasu tunnis 4,5 euro suurusena ja alates septembrist töötasu 5 euro suurusena. Selle peale avaldab tööandja üllatust, et kust töötaja sellised summad sai ning leiab, et töötaja palk on 740 eurot [kuus]. Hinnates poolte vestlust ei ole usutav, et tööandja oleks töötajalt tema töötatud tundide kohta aru pärinud, kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe töötasu maksmises kindla kuutasuna. Messengeri vestlusest saab teha järelduse, et pooltel oli kokkulepe tunnitasu kohta. Kostja on hakanud hiljem seda eitama.
9.4.Põhjendamatu on ka maakohtu hinnang F kirjalikule seletusele (dtl 436). Seletuse kohaselt töötas F vähemalt 1 kuu vaidlusalusest perioodist koos hagejaga kostja juures ja kuulis isiklikult, kui kostja seaduslik esindaja hagejale makstava tunnitasu suuruse 4,5 eurot avaldas. Tunnistaja kirjeldab, kuidas tööandja seaduslik esindaja pidevalt teiste kuuldes kordas, kui mitu tundi keegi töötas ja millise suurusega tunnitasu ta kellelegi maksab, jagades pidevalt lubadusi tunnitasu tõsta. Suve lõpul või sügise alguses 2022. aastal kuulis ta hagejalt, et tema tunnitasu tõsteti viie euroni. Maakohtu põhjendustest pole võimalik aru saada, miks ta ei pea usutavaks F kirjalikku seletust töötaja ja tööandja tunnitasu 4,5 euro kokkuleppe kohta, kui F ise selle juures viibis ja
6(8)
kokkuleppe sisu kuulis. Ringkonnakohus peab tunnistaja ütlusi asjakohaseks tõendiks selle kohta, et hageja töötasu oli 2022. aastal ajavahemikul jaanuar–august 4,5 eurot. Kuigi üldjuhul ei peeta tunnistajate ütlusi kellegi poolt kuuldu kohta veenvaks, siis antud juhul tuleb tähele panna järgmist. Kostja ei ole väitnud, et F kirjalikus seletuses olevad andmed oleks valed ega F erapooletust või usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Seega on põhjendatud siinses olukorras tuvastada F seletuse alusel koosmõjus Messengeri vestlusega, et hageja töötasu oli vaidlusaluse perioodi alguses 4,5 eurot ja alates septembrist tõsteti hageja töötasu viiele eurole (neto). Tööandja ei ole vastupidist maakohtu menetluses väitnud ega tõendanud.
9.5.Konto väljavõtetelt (dtl 191-192) nähtub, et kostja tasus hagejale vaidlusalusel perioodil veebruaris 455 eurot, märtsis 150 eurot, aprillis 542,25 eurot, mais 900 eurot, juunis 810 eurot, juulis 886,50 eurot, augustis 765,50 eurot, septembris 500 eurot, oktoobris 800 eurot, novembris 800 eurot, detsembris 985 eurot ja jaanuaris 900 eurot. Seejuures tehti ülekanded mitme erineva maksega ja neid ei tehtud igas kuus samadel kuupäevadel. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et hageja töötasu oli suurem kui kostja väidetud 670,69 eurot (neto) kuus, mis riimub F seletusega ja Messengeri vestlusest nähtuvaga.
9.6.Kuidas tööandja TSD deklaratsioonidel (dtl 292) töötaja töötasu kajastas, on üldjuhul kostja ja riigi vaheline õigustoiming. Deklaratsiooni põhjal pole võimalik teha järeldusi töötaja tunnitasu ega töötatud tundide kohta, sest osadel kuudel vaidlusalusest perioodest on märgitud töötasu väiksem või suurem töötaja väidetust, osade kuude osas on jäetud deklaratsioon üldse täitmata. Tõendist võib järeldada seda, et tööandja töötaja kohta deklaratsioone korrektselt ei esitanud.
10.TLS § 28 lg 2 p 2 järgi peab tööandja maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja on esitanud hagis nõude arvestuse ja näidanud ära, et kostja võlgneb talle töötasuna 1280,50 eurot (neto). Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et hagejale oleks töötasu kokkulepitud ulatuses tasutud. Ringkonnakohus vigu hageja arvestuses ei täheldanud. Seetõttu on hageja nõue 1280,50 euro töötasu saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Hageja taotleb viivise väljamõistmist töötasu nõudelt alates lepingu ülesütlemisest 06.02.2022. TLS § 83 kohaselt lõpeb tööleping selle ülesütlemisega. TLS § 84 lg 1 alusel muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni ajavahemiku 06.02.2022–17.10.2024 eest põhinõudelt 1280,50 eurot 362,78 euro ulatuses (viivisekalkulaator.ee andmetel) ja edasiulatuv viivis alates 18.10.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
12.Hageja võttis oma puhkusetasu nõude 126,45 eurot tagasi ja maakohus jättis hagi selles osas läbi vaatamata. Hagi rahuldatakse osaliselt põhinõude 1280,50 eurot ja viivise 362,78 eurot osas. Seega on esialgse hagi rahuldamise ulatus 92,3%. Apellatsioonkaebus rahuldatakse täies ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad poolte menetluskulud maakohtus 7,70% protsendi ulatuses hageja ja 92,30% ulatuses kostja kanda, ringkonnakohtu menetluskulud jäävad 100% ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 4 ja § 171 lg 1).
13.Kostjal menetluskulud puuduvad. Kuna maakohus ei ole hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude
7(8)
rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
15.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.