lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-78581/7

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 01.07.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-78581/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.07.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1777
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 167 lg 1Aegumise peatumine läbirääkimiste korralTMS § 221 lg 3Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 220Täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamine täitedokumendis nimetamata isiku pooltTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-78581

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2009. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-78581

Tsiviilasi

T P (P) hagi KP (P) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2008/3132

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

22 249 krooni Hageja T P (isikukood xxx, elukoht xxx); hageja esindaja Ants Soone, Kostja KP (isikukood xxx, elukoht xxx) 10. veebruar 2009. a. Hageja T P Hageja esindaja Ants Soone Kostja KP Kostja nõustaja Indrek Kukk

RESOLUTSIOON

1.Jätta T P (P) hagi KP (P) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2008/3132 rahuldamata aegumise tõttu.
2.Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamiseks käesolevas asjas 25.11.2008. a. kohaldatud abinõu, millega kohus määras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 052/2008/3132.
3.Selgitada kostjale, et tal on õigus käesoleva otsuse jõustumisel pöörduda kohtutäitur Urmas Tärno (kohtutäituri asukoht Kaupmehe 14-41, 10114 Tallinn) poole täiteasja nr 052/2008/3132 menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 1. juulil 2009. a. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 449 lg 3Vaheotsus
TsÜS § 135Tähtaja algus ja lõpp
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.24.11.2008.a esitas T P Harju Maakohtule hagi KP vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2008/3132.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.02.2005.a. tsiviilasjas nr 2/27-9977/04 kompromissi, mille kohaselt tasub hageja kostjale laste K P ja T P ülalpidamiseks kummagi lapse kasuks 2 500 krooni kuus, kokku 5 000 krooni kuus, alates 2006.a. veebruarist suureneb elatis üks kord aastas vastavalt eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi tõusule, mis kuulutatakse ametlikult Statistikaameti poolt. Kuna sama kompromissiga kinnitatud lastega suhtlemise kord ei rahuldanud kostjat, pöördus kostja 2005. aasta talvel kohtu poole palvega sätestada lastega suhtlemise uus kord. Menetlus tsiviilasjas nr 2/20-22314/05 lõpetati kompromissiga, milles pooled kinnitasid, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes varalised nõuded. Kohtutäitur Urmas Tärno alustas 10.03.2008.a. hageja vastu täitemenetlust täiteasjas nr 052/2008/3132. Täitemenetluse aluseks on 15.02.2005.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr 2/27-9977/04. Täitmisteate kohaselt on nõude suuruseks 22 249 krooni ja nõude sisuks elatise tasumata osa. Täitmisteate selgituse kohaselt moodustab nimetatud summa hageja võlgnevus kostja ees 2005. aastast 1 400 krooni, 2006. aastast 5 755 krooni, 2007. aastast 8 008 krooni ja 2008.a. aastast 86 krooni, lisaks võlgneb hageja kostjale menetluskulu 7 000 krooni. Hageja leiab, et kostja nõue on tõendamata ja põhjendamata, mistõttu sundtäitmine tuleb tunnistada tühiseks õigussuhte puudumise tõttu. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole õigust nõuda 2005. aasta eest rahaliste kohustuste täitmist, samuti menetluskulu 7000 krooni tasumist, kuna tsiviilasja nr 2/20-22314/05 kohtu poolt kinnitatud kompromissis kinnitavad pooled, et neil pole teineteise vastu varalisi nõudmisi. Hageja on täitnud 15.02.2005.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2/27-9977/04 nõudeid ja tasunud igakuiselt kostja arvelduskontole nõutud summad. Hageja leiab, et ta oli vastavalt kohtumäärusele kohustatud tasuma kostjale 2006.a. 62 255 krooni, 2007.a. 66 015 krooni ja 2008. aasta vaidlusalusel osal 11 500 krooni. Hageja kohustus kostjale alates 2008. a veebruarist tasuma 5 755 krooni, mitte 5 793 krooni. Hageja leiab, et vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule suurenes hageja poolt tasutav elatis 2006.a. 205 krooni, 2007.a. 220 krooni ja 2008. a 330 krooni võrra.
2.Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse ka avalduse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas 25.11.2008.a. määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning määras peatada kohtutäitur Urmas To menetluses olevas täiteasjas nr 052/2008/3132 täitemenetlus.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväite kohaselt sätestab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 220 lg 2, et võlgnik võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse 10 päeva jooksul alates täitmisteate kättetoimetamisest võlgnikule. Hageja sai täitmisteate kätte 23.04.2008.a, kuid hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitas kohtusse 24.11.2008. a. Seega on hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud ning kostja taotleb kohtult aegumise kohaldamist ning teha hagi aegumise taotluse lahendamiseks tsiviilasjas nr 2-08-78581 vaheotsus ja jätta hagi rahuldamata. Samuti palub kostja tühistada hagi tagamise määrus ja jätta menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSE KÄIK

4.10.02.2009. a. eelistungil jäi kostja oma taotluse juurde teha vaheotsus hagi aegumise kohta. Hageja vaheotsuse tegemise taotlusele vastu ei vaielnud, küll aga leidis hageja, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 2 kaotas kostja õiguse taotleda hagi aegumist, kuna ta ei esitanud hagist teadasaamisest mõistliku aja jooksul vastuväidet selle kohta, et kohus hagi menetlusse võttis. Kohus määras protokolliliselt anda pooltele aega läbirääkimiste

pidamiseks võimaliku kompromissi saavutamiseks kuni 16.02.2009. a. ja menetleda tsiviilasja poolte ühisel taotlusel edasi kirjalikult.

5.Hageja esitas 03.03.2009. a. arvamuse kostja kirjalikule vastusele. Arvamuse kohaselt ei reguleeri TMS § 221 erinevalt TMS § 220 aegumist kui tsiviilõiguslikku vastuväidet nõudele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 10 peatükk käsitleb hagi aegumist ja midagi muud hagi aegumisena käsitleda ei tohi. Seadusandja on sätestanud TMS § 221 hageja õiguse esitada hagi ja TMS §-s 221 sätestatud tähtaega peab käsitlema menetlustähtajana, mitte hagi aegumise tähtajana. Hageja leiab, et on oluline pöörata tähelepanu ka hageja nõudele – hageja nimelt taotleb õigussuhte puudumise tuvastamist ning sellel alusel täitemenetluse lubamatuks tunnistamist. Perekonnaseadus ei võimalda vabatahtlikult tasutud elatist tagasi nõuda. Seetõttu tuleb asja menetleda, olenemata menetluse mõjust vaidlustatavale täitemenetlusele. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et TMS §-s 221 on seadusandja siiski sätestanud hagi aegumise tähtaja, tugineb hageja väitele, et aegumine on peatunud TsÜS § 167 alusel, kuna pooled pidasid läbirääkimisi. Hageja ja kostja alustasid läbirääkimisi viivitamatult pärast täitemenetluse alustamisest teadasaamist hageja poolt. Kostja ei ole keeldunud läbirääkimiste pidamisest. Sisuliselt pidasid pooled läbirääkimisi kuni hagiavalduse esitamiseni. Samas vastuses nendib hageja, et poolte vahelised läbirääkimised on lõppenud edutult, Seega esinevad kõik TsMS § 449 lg 3 täheldatud vaheotsuse tegemise eeldused.

KOHTU SEISUKOHAD

6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
7.Kohus lähtub aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel järgmistest asjaoludest: • 10. märtsil 2008. a. on sissenõudja KP avalduse ja Harju Maakohtu 15.02.2005. a määruse tsiviilasjas nr 2/27-9977/04 alusel algatatud täitemenetlus elatisraha elatusraha võla 22 249 krooni sissenõudmiseks (asjaolu on tõendatud täiteasjas nr 052/2008/3132 võlgnikule saadetud täitmisteatega [tl 6, 39]). • 10. märtsi 2008. a. täitmisteade täiteasjas nr 052/2008/3132 toimetati võlgnikule kätte 23. aprillil 2008. a (asjaolu üle puudub vaidlus [tl 52 pöördel] ja asjaolu nähtub ka hageja poolt kohtutäiturile 23.04.2008. a saadetud e-kirjast [tl 41]). • 24. novembril 2009. a esitas hageja hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Harju Maakohtule (asjaolu on tõendatud vastava templijäljendiga hagiavaldusel [tl 1] ja asjaolu nähtub ka kohtute infosüsteemist [KIS]).
8.Käesolevast tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu hagi täiteasjas nr 052/2008/3132 täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 15.02.2005. a. määruse tsiviilasjas nr 2/27-9977/04 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et nõue on rahuldatud. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et TMS § 221 lg 3 sätestatud tähtaeg ei ole hagi aegumise tähtaeg, vaid on menetlustähtaeg. Nimetatud seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 p 10). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta hageja väite selle kohta, et kostja on minetanud oma õiguse aegumise vastuväite esitamiseks, kuna ta ei ole esitanud hagist teadasaamisest alates mõistliku vastuväite selle kohta, et kohus hagi menetlusse võttis. Kohtu poolt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS §-s 371, hagi aegumine ei ole käsitletav hagi menetlusse võtmist takistava asjaoluna, mistõttu ei piiratud aegumise vastuväite esitamine hilisemalt menetluse kestel.
9.Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse p-is 7, et hagejale (võlgnik) toimetati

vaidlusaluses täiteasjas (nr 052/2008/3132) täitmisteade kätte 23. aprillil 2007. a. Hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 24. aprillist 2008. a. Seega pidi hageja tulenevalt TMS § 221 lg-st 3 täiteasjas nr 052/2008/3132 täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 15.02.2005.a. määruse tsiviilasjas nr 2/27-9977/04 alusel läbi viidava sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitama kostja (sissenõudja) vastu hiljemalt 23. mail 2008. a. Hagi on kohtule esitatud 24. novembril 2008. a, mistõttu on hagi täiteasjas nr 052/2008/3132 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud.

10.Hageja väitel toimusid peale täitmisteate saamist tema ja kostja vahel läbirääkimised, mis lõppesid hagiavalduse esitamisega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud vaatamata kohtu vastavale ettepanekule (tl 53) asjaolu, et tema ja kostja vahel oleksid toimunud läbirääkimised 30 päeva jooksul alates 24. aprillist 2008.a. s.t hagi aegumise tähtaja kulgemise jooksul. Isegi kui käsitleda poolte vahel 24.04.2009. a. aset leidnud meilivahetust läbirääkimistena, saab kostja 24.04.2008. a kl 16.05.47 saadetud kirjast teha järelduse, et ta läbirääkimistest keeldub, millega tuleb läbirääkimised TsÜS § 167 lg 1 mõttes lõppenuks lugeda. Sellisel juhul peatunuks nõude aegumine vaid üheks päevaks, mis käesolevas asjas hagi aegumist ei mõjuta. Hilisemaid läbirääkimisi s.o. pärast hagi aegumise tähtaja möödumist peetud läbirääkimised ei ole käsitletavad TsÜS §-s 167 täheldatud hagi aegumise tähtaega peatava asjaoluna.
10.TsMS 449 lg-st 3 tulenevalt võib kohus muu hulgas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
11.Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02).
12.Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas tsiviilasjas on Harju Maakohtu 25.11.2008.a. määrusega hagi tagamiseks peatatud täiteasjas nr 052/2008/3132 täitemenetlus. Kuna käesolevas asjas jääb hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel Harju Maakohtu 25.11.2008.a. määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-26-2037/20Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium