Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2009 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-31944
Tsiviilasi
Ljubov Šitova hagi Viktor Zubko vastu varalise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5959 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. juuni 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ljubov Šitova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant: Ljubov Šitova, esindaja advokaat Eduard Bulattšik
esindajad
Vastustaja: Viktor Zubko, esindaja advokaat Irina Gromtsev
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 17. juuni 2008 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ljubov Šitova kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord
Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada
kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
kohal on auk ning, kas eterniiti mööda oleks vett juhitud hageja kohal asuvasse korterisse, mille kaudu vesi tilkus hageja korterisse. Eterniit oli kogu pööningul ning selgusetu on, mis ajal ja kus nimetatud pilt on tehtud. Kostja väidab, et tema ei ole pööningule eterniiti paigaldanud, kuna seal oli eelnevalt olemas eterniit, millega katus hiljem parandati. Kostja tugineb oma väites tunnistaja P. Saveljevi ütlustele, mille kohaselt ei olnud eterniiti augu alla paigaldatud nii, et sealt oleks võinud vett hageja korterisse suunata. Tunnistaja väidab, et kogu katus oli katki ja vesi tuli sisse. Maakohus leidis, et kuna tunnistaja P. Saveljev osales ka katuse parandamisel, saab nimetatud väiteid lugeda tõeseks, sest tunnistaja L. Martõnen tunnistab, et käis reaalselt ainult üks kord katusel. Tunnistaja P. Saveljev, teostades katuse remonti, käis katusel mitmeid kordi, seega oli temal suurem võimalus tuvastada, kus katusel olev eterniit asus ning, milliste korterite kohal oli katuseauk. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks toime pannud teo, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Nimetatud asjaoludel ei saa ka tuvastada, et kostja oleks korteriomanikuna rikkunud korteriomandiseaduse § 11 tulenevaid kohustusi.
voolas tema korterisse V. Zubko tegevuse tõttu, kes ladus eterniiti katusele selliselt, et vesi ei voolaks tema korterisse, vaid voolaks korterisse XXX ning selle kaudu apellandi korterisse. Vastustaja väidab, et ta ei ole midagi sellist teinud. Katus oli auklik, nurkadesse kogunes vesi ja voolas mööda seinu alla, kuna puudusid vee äravoolurennid. Apellandi väite, et V. Zubko oma tegudega (ladudes eterniitplaadid selliselt, et vesi voolaks korterisse XXX ) tekitas kahju apellandile, kinnituseks on apellandi ja tunnistaja L.Martõneni oletused ja muud tõendid puuduvad. Vastustaja väited on täielikult tõendatud tunnistaja P. Saveljevi ütlustega.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
poolt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.