Tsiviilasi nr 2-08-20204
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2009. a Tartu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-20204
Tsiviilasi
E.T. kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva 7. mai 2008. a otsuse peale täiteasjas nr 189/2006/744
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
avaldaja-võlgnik E.T. avaldaja-võlgniku esindaja Margus Rebane (Cavere Õigusbüroo OÜ; asukoht Lennuki 22, 10145 Tallinn); puudutatud isik-sissenõudja R.G. puudutatud isik-Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva (büroo asukoht Anne 47-41, 50606 Tartu).
arvestatud, siis on nõue esitatud ja rahuldatud ühes summas ning seega viivise arvestus kogu täitmisele antud nõudelt, s.o 203 052,83 kroonilt, vastab seadusele. Kohtutäituri arvates on sissenõudja lähtunud viivise arvestamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud tingimustest. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga. Tagaseljaotsusest on kohtu tuvastatud asjaolude alt näha, et kostja on saanud laenu 60 000 krooni, mis on ka põhivõlgnevus. Kohtuotsuses on tehtud viide toimiku leheküljele 18, kust nähtub hageja võlgnevuse arvestus. Samuti on otsusest võimalik tuvastada, et 203 052,83 kroonist moodustab 11 000 krooni riigilõiv. Seega sisaldab kostjalt väljamõistetud summa nii põhivõlga, intressi, viivist kui ka riigilõivu. Kohtutäitur viitab otsuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lõikele 4, kuid nimetatud säte jõustus 1. jaanuaril 2006. a, samas kui kohtutäiturile esitatud arvestuses on hakatud viivist nimetatud alusel arvestama 2000. aastast alates. TsMS § 461 lõige 4 välistab otseselt viiviste summalt viivise arvestamise. Samuti viitab nimetatud säte VÕS §-le 113, mille lõige 6 välistab viivise nõudmise intressivõlgnevuselt. Seega, kui kohaldatav ongi TsMS § 461 lõige 4, ei saa mingil juhul viiviseid arvestada kogusummalt, s.o 203 052,83 kroonilt. Viiviste arvestamisel ei ole arvestatud asjaoluga, et avaldaja on maksnud võlgnevusest kohtutäituri vahendusel tagasi 98 400 krooni, mistõttu on avaldaja sissenõudjale põhivõlgnevuse juba tasunud. PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUS (tl 20-21, 53) Tartu kohtutäituri Jane Rumjantseva vastuse kohaselt on tema juures täitmisel Tartu Maakohtu
Kohus leiab, et avaldaja kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kohtutäituri 7. mai 2008. a otsus täiteasjas nr 189/2006/744 tuleb tühistada. Tartu Maakohtu 30. novembri 2000. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-192/2000 rahuldati sissenõudja hagi ja võlgnikult mõisteti sissenõudja kasuks välja 192 052,83 krooni võlgnevuse ja 11 000 krooni riigilõivu katteks, kokku seega 203 052,83 krooni (tl 32-33). Kohtuotsus jõustus
täitedokumendist. Kohtuotsusest nähtuvalt kuulub täitemenetluses rahuldamisele 203 052,83 krooni suurune nõue. Kuigi R.G. hagi rahuldati ja ka kohtuotsus jõustus 2000. aastal, on täiteasja numbrist tuvastatav, et täitemenetlus võlgniku suhtes algatati alles 2006. aastal.
lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2006. a 2,75 %, enne 1. jaanuari 2007. a 3,50 %, enne 1. juulit 2007. a 4 %, jäädes muutumatuks kuni 10. detsembrini 2008. a. Alates 10. detsembrist 2008. a on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide fikseeritud intressimäär 2,50 %. Seega on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määr vastavalt 9,75 %, 10,5 % ja 11 %, olles 10. detsembrist 2008. a 9,5 %. Seega ei vasta sissenõudja arvestuses näidatud viivise määr (11 %) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määrale. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus E.T. kaebuse ja tühistab kohtutäitur Jane Rumjantseva 7. mai 2008. a otsuse täiteasjas nr 189/2006/744.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. jaanuari 2009. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. Avaldus on kohtule esitatud 20. mail 2008. a. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.