Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

2-24-12209 Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

A.J (hageja) esitas 12. augustil 2024 hagi L.B (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (täiteasi 185/2024/651). Hagiavaldusest nähtub, et täitemenetluse algatamise aluseks on väidetavalt Tartu Maakohtu 5. novembri 2007. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-24377 (täitedokument) ja kostja täitmisavaldus. Täitmisteate kohaselt on hagejal kostja ees elatise võlgnevus ajavahemiku eest 29. juunist 2007 kuni 17. aprillini 2021 summas 18 634 eurot 10 senti. Hageja arvates esineb alus sundtäitmise täiteasjas nr 185/2024/651 lubamatuks tunnistamiseks, sest sissenõudja on vale, nõue osaliselt aegunud ja muus osas on hageja nõude rahuldanud. Pärast täisealiseks saamist saab laps ise täitemenetluses enda õigusi maksma panna ehk sissenõudjaks on täisealiseks saanud laps ise, kui täielikult teovõimeline isik. Praegusel juhul on sissenõudjaks lapse ema. Kõikide täitedokumendist enne 1. oktoobrit 2015 sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Nõue 29. juunist 2007 kuni 1. oktoobrini 2015 summas 14 060 eurot 56 senti on aegunud ning seda ei saa täitemenetluses täita. Seega saab vaidlus olla üksnes nõude osas 4573 eurot 54 senti. Hageja on vastavas ulatuses nõude rahuldanud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 13. augustil 2024 kell 12.00 kättetoimetamise süsteemi kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 2. septembril 2024). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-24-12209 TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 490 eurot ning õigusabikulust 1372 eurot 50 senti koos käibemaksuga. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtul esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi ajakulu järgmine:  Asja materjalidega tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine, august 2024 – 1,5 tundi;  Hageja nõustamine seoses asjaga, august 2024 – 1 tund;  Kohtule hagiavalduse koostamine, august 2024 – 4 tundi;  Menetluskulude nimekirja koostamine, september 2024 – 1 tund. Kokku on hagejale ostutatud õigusteenust 7 tunni 30 minuti ulatuses, tunnitasuga 150 tundi, summas 1125 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 1372 eurot 50 senti. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu praegusel juhul hagejale kokku 7,5 tundi. Arvestades esitatud hagi mahtu ja asjaolusid on kohtu hinnangul kogu hageja esindamiseks kulunud aeg põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et asja materjalidega tutvumisele, analüüsile, seisukoha kujundamine ja hageja nõustamiseks kulunud põhjendatud ajaks on 1 tund. Kohtule hagiavalduse koostamine põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 30 minutit. Kokku on hageja põhjendatud kulu õigusabile 622 eurot (4x150+22%) koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 1112 eurot (490+622). TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.