2.Rahuldada M.M.i hagi Rismar ehitaja OÜ vastu osaliselt.
3.Tuvastada M.M.i ja Rismar ehitaja OÜ vahel 26.04.2021 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ning lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks 27.08.2021.
4.Välja mõista Rismar ehitaja OÜ-lt M.M. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2550 eurot (bruto).
Välja mõista Rismar ehitaja OÜ-lt M.M.i kasuks saamata jäänud töötasu 2021 aasta aprilli eest 579,55 eurot (bruto), mai eest 1931,37 eurot (bruto), juuni eest 2550 eurot (bruto), juuli eest 2550 eurot (bruto) ja augusti eest 2307,14 eurot (bruto), kokku 9918,06 eurot (bruto).
6.Välja mõista Rismar ehitaja OÜ-lt M.M. kasuks välislähetuse päevaraha perioodi 10.05.2021-29.05.2021 eest 425,03 eurot (neto).
7.Välja mõista Rismar ehitaja OÜ-lt M.M. kasuks sissenõudmiskulude hüvitis 280 eurot.
8.Välja mõista Rismar Ehitaja OÜ-lt M.M. kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 276,19 eurot perioodi 01.05.2021 kuni 12.11.2021 k.a eest.
Tsiviilasi nr 2-21-16887
9.Välja mõista Rismar Ehitaja OÜ-lt M.M. kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 10 789,97 eurot) alates 13.11.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 17.07.2024 k.a summas 2925,70 eurot.
10.Välja mõista Rismar Ehitaja OÜ-lt M.M. kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 10 789,97 eurot) alates 18.07.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise seisuga 12,25% aastas) kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
11.Jätta M.M.i hagi rahuldamata töötasu 1017,64 euro (bruto) ja sissenõutavaks muutunud viivise 87,62 eurot (perioodi 01.05.2021 kuni 12.11.2021 k.a eest) väljamõistmiseks.
12.Jätta menetluskulud Rismar ehitaja OÜ kanda.
13.Määrata M.M.i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 175 eurot ja mõista Rismar ehitaja OÜ-lt M.M.i kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluse käik, esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis.
1.1.M.M. (edaspidi hageja) esitas töövaidluskomisjonile 11.07.2021 avalduse Rismar ehitaja OÜ (kostja) vastu töötasu, viivise ja välislähetuse päevaraha väljamõistmiseks ning kulutuste hüvitamiseks, mille töövaidluskomisjon (TVK) registreeris numbriga 4-1/1223/21. Hageja esitas 13.08.2021 kostja vastu täiendavalt töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude, mille TVK registreeris numbriga 4- 1/1409/21. 16.08.2021 määrusega hageja avaldused liideti, menetlusse numbriks jäi 4-1/1223/21.
1.2.TVK 30.09.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1223/21 rahuldati hageja avaldus osaliselt. TVK tuvastas kostja 12.08.2021 esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas 2(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887 poolte vahel 26.04.2021 sõlmitud töölepingu 27.08.2021 töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja järgnevad summad: 1) hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 2550 eurot; 2) töötasu perioodi eest 10.05.2021-29.05.2021 summas 1672,16 eurot (neto), perioodide eest 26.04.2021-09.05.2021 ja 30.05.2021-16.06.2021 summas 2030,30 (bruto) ning perioodi 17.06.2021-17.07.2021 summas 2030,30 eurot (bruto); 3) välislähetuse päevaraha perioodi eest 10.05.2021-29.05.2021 summas 425,03 eurot (neto); 4) viivise hüvitise, töötasu ja välislähetuse päevaraha sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Hageja välislähetuse päevaraha summas 410,97 eurot ja kulutuste hüvitamise nõue summas 238,70 eurot jäeti rahuldamata.
1.3.Kostja pöördus 28.10.2021 avaldusega kohtusse ning palus vaadata hageja poolt TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Asi registreeriti numbriga 2-21-16887. Hageja kohtusse hagiga TVK otsusega rahuldamata jäänud osas töövaidluse lahendamiseks ei pöördunud, mistõttu jõustus töövaidluskomisjoni otsus rahuldamata jäetud välislähetuse päevaraha 410,97 eurot ja kulutuste hüvitamise 238,70 euro nõudes (TvLS § 59 lg 11).
1.4.Hageja esitas TVK-le 01.10.2021 avalduse kostja vastu töötasu ja viivise väljamõistmiseks.
1.5.TVK 30.09.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1639/21 rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu perioodi 26.04.2021-09.05.2021 ja 30.05.202116.06.2021 eest kokku 519,70 eurot (bruto), perioodi 17.06.2021-17.07.2021 eest 519,70 eurot (bruto), perioodil 18.07.2021-10.08.2021 eest 2064,31 eurot (bruto), perioodi 11.08.202127.08.2021 eest 1578,59 eurot (bruto) ja viivise 1214,30 eurolt alates 01.08.2021 ning 2428,60 eurolt alates 28.08.2021 kuni kohustuse täieliku täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
1.6.Kostja pöördus 07.12.2021 avaldusega kohtusse ning palus vaadata hageja poolt TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Asi registreeriti numbriga 2-21-19151.
2.Pärnu Maakohus võttis 13.04.2022 tsiviilasjas 2-21-16887 menetlusse hageja päevarahade 425,03 euro, töötasu 10 935,70 euro, kahjuhüvitise 2550 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 363,81 euro, sissenõudmiskulude 280 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmise nõude, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude ning töölepingu ülesütlemise nõude. Tsiviilasjas 2-21-19151 võttis kohus 14.04.2022 menetlusse hageja töötasu 4682,30 euro, sissenõudmiskulude 80 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 128,59 euro ja lisanduvate viiviste väljamõistmise nõude. Kohus rahuldas hageja taotluse ning liitis 2-21-19151 asja ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-21-16887. Kohus määras TsMS § 403 lg 1 alusel asjas kirjaliku menetluse 14.05.2024 määrusega.
3.Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid.
3.1.Esitatud asjaolude kohasel vormistas kostja TÖR-is hageja tööle metsatöölise ametikohale 26.04.2021 tähtajatu töölepinguga (tl 73). Kirjalikku töölepingut pooled sõlminud ei ole, kuna kostja ei ole hagejale töölepingut edastanud. Kuni 10.05.2021 kostja tööd hagejale ei taganud, 10.05.2021 saatis kostja hageja tööle Soome riigimetsa istutama (tl 74-76). Hageja läks välislähetusse koos oma brigaadiga brigaadijuhi isikliku autoga, mida hiljem hageja brigaad kasutas iga päev välislähetuse eesmärkide täitmiseks. Esimene tööfaas pidi kestma kuni 20.06.2021. Pooltel töötasu kokkulepe oli 0,11 eurot iga istutatud taime eest. Hageja istutas Soomes töötades 23 182 taime.
3.2.Soomes istutas hageja riigimetsa koos teiste oma brigaadi liikmetega. Tehtud töid pidevalt juhendasid ning kontrollisid brigaadi juht ning veel üks Eestist tulnud pädev istutamise kvaliteedi kontrollija. Iga langi kohta oli antud juhised mis koguses, kuidas ja milliseid taimi peab hageja istutama.
3(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887
3.3.Kuna sõidukiga, millega hageja Soomes tööülesandeid täitis, juhtus 27.05.2021 liiklusõnnetus (tl 88-91), saadeti hageja koos brigaadis töötava kahe töölistega 29.05.2021 tagasi koju (tl 8). Alates 30.05.2021 ei ole kostja hagejale enam tööülesandeid andnud.
3.4.Hageja töötasu suurus 2550 eurot nähtub kostja 01.06.2021 e-kirjast (tl 85-87). Hageja ei ole nõus kostja poolt hageja palgast kinnipidamisega esmaabikursuse eest 55 eurot, põhitöövahendite eest 155 eurot ning autokäru rendi eest 42 eurot. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et kinni peetakse üksnes taimevedaja palk 278 eurot. Kuna hageja kostja poolt pakutud tingimustega ei nõustunud (tl 9), avaldas kostja hagejale, et hagejale palga väljamakse viibib (tl 94).
3.5.Seoses välislähetuses töötamisega hageja vormistas perioodiks 10.05.-20.06.2021 reisikindlustuse, mis sisaldas tervisekindlustuskaitse laiendamist kõrgendatud riskiga tegevuse ja füüsilise töö tegemise puhul ka Soomes, maksumusega 20,49 eurot (tl 77). Lisaks hageja tasus autokütuse eest vähemalt 50 eurot, ostis endale toitu, vett jne (tl 99-100), 6 paari töösokke kokku maksumusega 10 eurot, 1 paari töökindaid 6,95 euro (tl 78), kaks paari töökummikuid kokku 41,80 euro (tl 79), päikesekreemi 19,66 eurot (tl 80), komplekteerima esmaabipaki 33,28 eurot, tasuma COVID kiirtesti eest 39 eurot, osaliselt kinni maksma auto kütuse 179,02 eurot (tl 78) ja rendi 102 eurot (tl 98), ostma tagasisõiduks rongipileti Vilppula-Helsinki 29 eurot (tl 81-83, 100), taksosõidu rongijaamast sadamani 5 eurot ja bussipileti Tallinn-Pärnu 5,50 eurot (tl 84). Lisaks on hageja tasunud kohustusliku esmaabikoolituse 50 eurot, autokäru rendi 42 eurot ning põhitöövahendid 155 eurot (istutamise toru ja 2 taimekorvi). Kõik töökulud on kokku 738,70 eurot, millest kostja on 17.05.2021 hüvitanud 500 eurot (tl 76).
3.6.Hageja ei tunnista kostja nõuet 972,47 eurot (tl 95) väidetavalt välislähetuse viimasel langil tehtud praaktöö eest ning ei ole nõus kostja seisukohaga, et 2550 eurot ei ole brutopalk, vaid palgafond, mis sisaldab nii sots.maksu kui ka tööandja töötuskindlustusmakset.
3.7.Kostja tegi hagejale 11.06.2021 ülekande 335,18 eurot selgitusega tasu (tl 76). 05.07.2021 sai hageja MTA-lt teavituse selle kohta, et kostja on lõpetanud hagejaga töösuhte alates 11.06.2021 (tl 96). Kostja on märkinud lõpetamise aluseks TLS § 86 lg 1 ülesülemine katseajal (tl 96). Hagejale saatis kostja töölepingu ülesütlemise avalduse 12.08.2021 (tl 101-103).
3.8.Hageja palub tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli 26.04.2021 sõlmitud tööleping, et perioodil 10.05.2021-29.05.2021 oli hageja palga suuruseks 2550 eurot (bruto), et kõik mahaarvamised töötasust on tühised ja töölepingu ülesütlemine on tühine; lõpetada tööleping alates 27.08.2021; mõista kostjalt välja välislähetuse päevarahad perioodi 10.05.202129.05.2021 eest 425,03 eurot (22,37 eurot x 19 kalendripäeva), sellelt arvestatud viivise alates 01.06.2021-13.11.2021 summas 15,46 eurot ja alates 14.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudekulud 40 eurot; töötasu 579,55 eurot perioodi eest 26.04.2021-30.04.2021, sellelt arvestatud viivise alates 01.05.2021-13.11.2021 summas 25,02 eurot ja alates 14.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudekulud 40 eurot; töötasu 2937,95 eurot perioodi 01.05.2021-31.05.2021, sellelt arvestatud viivise alates 01.06.2021-13.11.2021 summas 106,89 eurot ja alates 14.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudekulud 40 eurot; töötasu 2550 eurot perioodi 01.06.2021-30.06.2021, sellelt arvestatud viivise alates 01.07.202113.11.2021 summas 76,01 eurot ja alates 14.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudekulud 40 eurot; töötasu 2550 eurot perioodi 01.07.202131.07.2021, sellelt arvestatud viivise alates 01.08.2021-13.11.2021 summas 58,68 eurot ja alates 14.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudekulud 40 eurot; töötasu 2318,20 eurot perioodi 01.08.2021-27.08.2021, sellelt arvestatud viivise alates 01.09.2021-13.11.2021 summas 37,60 eurot ja alates 14.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudekulud 40 eurot; hüvitis 2550 eurot TLS § 109 lg 1 alusel, 4(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887 sellelt arvestatud viivise alates 27.08.2021-13.11.2021 summas 44,15 eurot ja alates 14.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudekulud 40 eurot.
4.Kostja vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad nende osas
4.1.Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kostjale toimetati 13.11.2021 ja 11.01.2022 esitatud hagi koos lisadega, menetlusse võtmise 13.04.2022 ja 14.04.2022 määrused (sh liitmise määrus) kätte TSM § 3111 lg 51 alusel 27.04.2022. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
5.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt ning osaliselt tuleb menetlusse võetud nõuded jätta läbivaatamata. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
8.TsMS § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohus on ekslikult 13.04.2022 määrusega võtnud menetlusse hageja töötasu nõude suuruses 10 935,70 euro, st 6253,40 euro ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise suuruses 363,81 eurot, st 235,22 euro ületavas osas ja sissenõudmiskulud suuruses 280 eurot, st 200 eurot ületavas osas. Käesolevas asjas on töövaidluskomisjon teinud varasemalt kaks otsust, 30.07.2021 töövaidlusasjas 4-1/1223/21 ja 10.11.2021 töövaidlusasjas 4-1/1639/21, millised kostja vaidlustas. Töövaidlusasjas 41/1223/21 mõisteti hageja kasuks välja töötasu 1672,16 eurot (neto) ja 4060,60 eurot (bruto) eurot ning töövaidlusasjas 4-1/1639/21 mõisteti hageja kasuks välja töötasu 4682,30 eurot (bruto). Hageja on hagis käsitlenud töötasu arvestuses samu perioode, mis mõlemas töövaidlusasjas ning esitanud töötasu nõude kokku suuruses 10 935,70 eurot ning sellega kaasnevad kõrvalnõuded viivise näol summas 363,25 eurot ja sissenõudmiskulud summas 280 eurot. Kohus on seotud hageja esitatud asjaoludega ega saa väljuda hagi piiridest. Kuna töövaidluskomisjoni 10.11.2021 otsus asjas 4-1/1639/21 kostja poolt vaidlustati ja kohtute infosüsteemis loodi selle menetlemiseks tsiviilasi nr 2-21-19151, ei oleks kohus tohtinud võtta tsiviilasjas 2-21-16887 menetlusse neid nõudeid, mis olid esitatud tsiviilasjas 2-21-19151 (vaidlustatud töövaidluskomisjoni 10.11.2021 otsus töövaidlusasjas 4-1/1639/21) ning mis kohtu poolt 14.04.2022 menetlusse ka võeti. Märgitust tulenevalt jätab kohus läbivaatamata hageja töötasunõude 10 935,70 eurot ületavas osas (s.o summas 4682,30 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 363,1 eurot ületavas osas (s.o summas 128,59 eurot) ja sissenõudmiskulud 280 eurot ületavas osas (s.o 80 eurot). 5(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887
9.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel vaidlus puudub: • poolte vahel sõlmiti 26.04.2021 tähtajatu tööleping hageja töötamiseks metsatöölisena; • töötasu suuruseks oli 0,11 senti iga istutatud taime eest; • töötasu tuli maksta järgmise kuu 1. kuupäevaks; • hageja viibis töölähetuses Soomes 10.05.2021-29.05.2021; • 27.05.2021 toimus sõidukiga, mida hageja kasutas koos teiste brigaadis olnud töölistega töö tegemiseks, õnnetus; • Hageja andis 28.05.2021 kostjale teada toimunud avariist ja töö tegemise takistusest; • Hageja istutas Soomes 23 182 taime; • Kostja ei ole vahemikus 26.04.2021-10.05.2021 ning pärast Soomest naasmist hagejale tööd andnud; • Kostja on teinud hageja pangakontole 17.05.2021 ülekande 500 eurot selgitusega „kanne“ ja 11.06.2021 ülekande 335,18 eurot selgitusega „tasu“; • 500 eurot tasuti hagejale tööülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks; • Kostja lõpetas TÖRis töölepingu hagejaga 11.06.2021 TLS § 86 lg 1 alusel; • Kostja edastas hagejale 12.08.2021 töölepingu ülesütlemise avalduse;
10.Lähtudes menetlusse võetud nõuetest tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas hagejaga 26.04.2021 sõlmitud tööleping on kostja poolt üles öeldud kehtivalt. Hageja küll ei too selgelt välja, kas hageja peab tühiseks 11.06.2021 ülesütlemist (selle kuupäevaga on tehtud TÖRis töölepingu lõpetamise kanne) või 12.08.2021 tehtud ülesütlemist alates 28.08.2021, kuid kohtu hinnangul ei ole see asja lahendamise takistuseks. Kohus saab võtta seisukoha mõlema ülesütlemise osas.
11.Töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Märgitust tulenevalt on TLS § 95 lg 1 teise lause alusel 11.06.2021 tehtud ülesütlemine igal juhul vorminõude rikkumise tõttu tühine. Asjas ei ole töölepingu lõpetamiseks 11.06.2021 TLS § 86 lg 1 alusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldust kohtule esitatud.
12.Töölepingu ülesütlemine, milline on tehtus 12.08.2021, järgib küll kirjalikku vorminõuet, kuid kohtu hinnangul on ka see ülesütlemine tühine materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu. Kostja on ülesütlemise alusena märkinud TLS § 6 lg 1 ja § 86 lg 1 ning põhjendusena, et hageja ei saa vajalikul määral hakkama talle pandud tööülesannetega. Hageja ei pühendu piisava põhjalikkusega tööülesannete täitmisele ning leiab tihtilugu vabandusi, miks tööülesanded jätta tegemata. Lisaks jätab soovida ka hageja suhtlemine tööandjaga ning tema valmidus tööandja korraldusi täita. Hageja ei ole ühtegi temale ette heidetud rikkumist omaks võtnud ning ka asjas esitatud tõendid kostja väiteid ei kinnita. Asjas esitatud Laurin Metsänhoito Oy arvest (tl 95) järeldub, et tegemist on müügiarvega tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 13 alusel. Kuidas arve on aga seotud hageja poolt tööülesannete täitmise kvaliteediga, arvest ei selgu. Kostja väidet, et tegemist oli praaktööga, hageja õigeks ei võtnud. Milles seisneb hageja ebapiisav pühendumus või mis vabandusi on hageja tööülesannete täitmata jätmiseks esitanud, ei ole kostja ei ülesütlemisavalduses välja toonud ega ka kohtule esitatud taotluses selgitanud. Subjektiivsete ja abstraktsete arvamuste pinnalt ei ole alust tööleping lõpetada. Seoses etteheitega hageja suhtlemisoskuse kohta kohus märgib, et asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda (Riigikohtu 11.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12; 01.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9199, p 11). Ka on Riigikohus 01.11.2017 tsiviilasjas nr 2-16-9199 p 11 selgitanud, et tööandjal tuleb töölepingu ülesütlemise korral katseajal (TLS § 86 lg 1) ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 6(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887 4). Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et kostja poolt hagejaga 26.04.2021 sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine.
13.TLS § 107 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on palunud lõpetada töölepingu alates 27.08.2021. Hageja on avaldanud, et kostja edastas hagejale ülesütlemisavalduse 12.08.2021. Esitatud asjaoludel ja TLS § 97 lg 2 p-st 1 tuleneb, et kostja pidi ülesütlemisest hagejale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt hakkab tähtaeg kulgema avalduse kättesaamisele järgmisest päevast. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja taotluse lõpetada 26.04.2021 sõlmitud tööleping 27.08.2021.
14.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja on esitanud nõude ühe kuu keskmise bruto töötasu ulatuses (2550 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 2550 eurot (bruto) punktis 22 toodud põhjendustel.
15.Hageja on esitanud kostja vastu töötasu nõude perioodi eest 26.04.-27.08.2021 kokku summas 10 935,70 eurot järgmiselt: • 26.04.2021-30.04.2021 eest 579,55 eurot (bruto), • 01.05.2021-09.05.2021 ja 30.05.2021-31.05.2021 eest 728,58 eurot (bruto), • 10.05.2021-29.05.2021 eest 2209,37 eurot (bruto), • 01.06.2021-30.06.2021 eest 2550 eurot (bruto), • 01.07.2021-31.07.2021 eest 2550 eurot (bruto), • 01.08.2021-27.08.2021 eest 2318,20 eurot (bruto).
16.TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on kokku leppinud töötasu suuruses. Asjas esitatud tõendite kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja töötasu on 0,11 senti iga istutatud taime eest (tl 94). Hageja väitel ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel omaksvõetu kohaselt istutas hageja Soomes töötades 23 182 taime, mis arvestusega 0,11 senti tükk on 2550 eurot (tl 86, 94). Hageja viibis tööülesannete täitmisel Soomes perioodil 10.05.2021-29.05.2021.
17.TLS § 43 lg-te 1-3 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg) (lg 1). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (lg 2). Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul (lg 3). Hageja ei ole hagis välja toonud, mitmel päeval ta perioodil 10.05.2021-29.05.2021 taimi istutas, samas on hageja avaldanud, et 10.05.2021 sõitis brigaad Soome (esitatud tõenditest nähtub, et hageja 10.05.2021 taimi ei istutanud – laev väljus 13.30 (tl 76), Helsingist Vippulasse sõidab ca kolm tundi) ja 27.05.2021 toimus liiklusõnnetus, kui sõideti sõidukiga töökotta. Seega hiljemalt 28.05.2021 hageja seoses töövahendi puudumisega tööülesandeid enam ei täitnud. Kohus järeldab esitatud asjaolude pinnalt, sj arvestades hageja poolt istutatud taimekogusega1, et hageja töötas vahemikus 11.05.2021-27.05.2021 iga päev,
Istutustööga tegelev inimene istutab päevaga 400 paljasjuurset kuuseistikut, maakirvega 600-800, istutustoruga 1000-1200 taime (kaske vähem), männiseemikuid kiiluga istutades on ühe inimese päevajõudlus 800 seemikut. Allikas https://maaleht.delfi.e/artikkel/68311641/kui-palju-keegi-taimi-istutab
7(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887 s.o 17 tööpäeva, millised kestsid varahommikust hilisõhtuni. Töövaidluskomisjoni istungil on hageja avaldanud, et tööpäevad algasid hommikul kell 5.00 ja lõppesid õhtul kell 22.00 (tl 44).
18.Töö tegemise aja piirang on sätestatud TLS §-s 46, mille lõike 1 kohaselt tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. TLS § 46 lg 3 sätestab 52 tunni kokkuleppe tingimused. Hageja väitel olid tal 17 tunnised tööpäevad, st et 24-tunnise ajavahemiku jooksul jäi hagejale vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega. TLS § 51 lg 5 sätestab, et tööandaja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine. TLS § 44 lg 6 sätestatud põhimõtte kohaselt tuleb ületunnitöö hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. 2021 mais oli 21 tööpäeva, s.o 168 normtundi. Arvestades hageja töötunde (arvestuslikult 289 töötundi), tuli kostjal hüvitada hagejale ületunnitöö vaba aja andmisega 15 tööpäeva ulatuses (289 arvestuslikku töötundi – 168 normtundi / 8 töötunniga).
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole seadusega kooskõlas hageja töötasunõue perioodide 01.05.202109.05.2021 ja 30.05.2021-31.05.2021 (s.o 6 tööpäeva) brutosummas 728,58 eurot. Kostjal oli kohustas jälgida, et hageja tööaeg ei ületaks seaduses sätestatud tööaja piirangut ning seetõttu ei pidanud kostja hagejat eeltoodud perioodidel tööga kindlustama. Kohus jätab nende perioodide eest hageja töötasunõude rahuldamata.
20.Hageja nõuab perioodi eest 10.05.2021-29.05.2021 töötasu 2209,37 eurot bruto. Millise arvestus alusel on hageja jõudnud nimetatud summani hagist ei selgu. Kohus võtab aluseks väljateenitud brutotasu 2550 eurot, mille tasaarvestab 278 euroga (taimevedaja tasu). TLS § 78 lg 1 sätestab, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on 278 euro tasaarvestamise osas andnud kirjaliku nõusoleku (kinnitanud kokkuleppe olemasolu) 02.06.2021 e-kirjas (tl 93) ning kinnitanud suulist kokkulepet ka asjaoludes. Tahteavalduse ühepoolne tagasivõtmine pärast tahteavalduse saajani jõudmist ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas ja on tühine TsÜS § 72 ja § 138 järgi. Ülejäänud kostja 01.06.2021 e-kirjas (tl 85) ja 07.06.2021 e-kirjas (tl 95) märgitud tasaarvestamise osas ei ole hageja kirjalikku nõusolekut andnud. Siinkohal kohus märgib, et TLS § 40 lg 1 kohaselt on kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel ka tühine.
21.Asjaoludes nähtuvalt on kostja teinud 11.06.2021 hageja pangakontole ülekande summas 335,18 eurot selgitusega „tasu“. Kohus arvestab laekumise mai töötasu eest. Seega on hagejal õigus saada maikuu eest brutotasu 1931,37 eurot (2550 eurot – 278 eurot -340,63 eurot (335,18 euro bruto)). Kohus rahuldab hageja töötasunõude maikuu eest summas 1931,37 eurot (bruto), ülejäänud osas, s.o 1006,58 eurot (278 eurot + 728,58 eurot), jääb hagi rahuldamata.
22.Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91. Määruses § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Määruse § 2 lg 3 sätestab, et kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. Vaidlust ei ole enam selles, et hageja teenitud töötasu on 2550 eurot (bruto) ning määruses sätestatud arvutamise alusest tulenevalt on hageja keskmine töötasu samuti 2550 eurot (bruto).
23.Hageja väitel kostja ei täitnud perioodil 26.04.-30.04.2021 ja 01.06.-27.08.2021 oma kohustust ning ei kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga. Hageja nõuab nimetatud perioodi 8(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887 eest keskmist töötasu järgmiselt: aprilli eest (5 tööpäeva) 579,55 eurot (bruto), juuni eest (20 tööpäeva) 2550 eurot (bruto), juuli eest (22 tööpäeva) 2550 eurot (bruto) ja augustikuu eest (19 tööpäeva) 2318,20 eurot (bruto). TLS § 28 lg 2 p 1 sätestab, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Hageja poolt esitatud asjaoludel kostja hagejat pärast Soomes tagasitulekut tööga enam ei kindlustanud. Kostja ei ole vastupidiseid väiteid esitanud.
24.TLS § 35 kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süül. Asjas ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus asuda seisukohale, et töö andmata jätmine on põhjustatud hageja süül (sõiduk, mis Soomes purunes, ei kuulunud hagejale) või, et hageja on põhjendamatult keeldunud töö tegemisest. Ka 05.07.2021 edastatud hageja kirjast kostjale ei saa välja lugeda hageja keeldumist töö tegemisest (tl 97). Märgitust tulenevalt on hageja keskmise töötasunõue perioodide 26.04.-30.04.2021 ja 01.06.-31.07.2021 põhjendatud täies ulatuses ja augusti kuu eest osaliselt brutosummas 2307,14 eurot (2550 / 21 tööpäevaga x 19 tööpäevaga). Hageja arvestused on ebaõiged seetõttu, et hageja on arvestusi teinud 2021 augustis 22 tööpäevaga, samas 2021 augustis oli 21 tööpäeva ning sellest töölepingujärgseid tööpäevi 19. Kohus jätab augustis töötasu eest hagi rahuldamata 11,06 euro (bruto) ulatuses.
25.Hageja on esitanud kostja vastu välislähetuse päevaraha nõude perioodi 10.05.202129.05.2021 summas 425,03 eurot. Asjas ei ole vaidlust, et perioodil 10.05.2021-29.05.2021 viibis hageja Soomes ning täitis seal tööülesandeid. Antud asjaolu nähtub nii kohtule esitatud sõidupiletitest (tl 76, 81-84), kui ka pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 85, 91). TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha § 40 lg 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. TLS § 40 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" § 3 kohaselt on välislähetuse alammäär 22,37 eurot päevas. Seega 19 päeva korda 22,37 eurot on 425,03 eurot. Märgitust tulenevalt kohus rahuldab hageja välislähetuse päevaraha nõude täies ulatuses. Tulenevalt määruse § 7 lg 1 p-st 3 väljamõistetav välislähetuse päevaraha 425,03 eurot maksustamisele ei kuulu, seega tegemist on netosummaga.
26.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude nõude 280 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused on VÕS § 1131 mõistes täidetud, kui võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivist (lg 1) ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (lg 4). Õigusalases kirjanduses on välja toodud, et nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine (vt Võlaõigusseadus I, Kommenteeritud väljaanne, Tln 2016, lk 576). Üldreegel on, et sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda iga üksiku rahalise kohustusega seoses. ELdirektiivi nr 2011/7/EL art 5 kohaselt võivad lepingupooled riigisisese õiguse alusel kokku leppida maksegraafikutes ning sellisel juhul võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga osamaksega viivitamise eest. Hageja on esitanud sissenõudmiskulud TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise, välislähetuse päevarahade, aprill, mai, juuni, juuli ja august 2021 töötasude väljamaksmise viivitamise eest. Nendelt kõikidelt nõuetelt saab hageja nõuda viivist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude täies ulatuses.
27.Hageja on esitanud saamata jäänud tasudelt ja hüvitiselt viivise väljamõistmise nõude seadusjärgses määras arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Töölepingule kohaldatakse lisaks TLS-le ka võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid (VÕS § 1 lg 1, TLS § 1 lg 3, § 2). TLS § 33 lg 1 sätestab, et tööandaja maksab töötajale töötasu üks 9(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887 kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Hageja väitel oli pooltel kokkulepe (kostja poolt TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel omaksvõetud), et kostja maksab hagejale töötasu iga kuu eest sellele järgneva kuu 1. kuupäevaks. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. Seega hageja hüvitisenõue TLS § 109 lg 1 alusel muutus sissenõutavaks 27.08.2021 (vt Riigikohtu 10.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 18). Hageja välislähetuse päevaraha nõue muutus sissenõutavaks TLS § 40 lg 4 alusel hiljemalt välislähetusest saabumise päevale järgneval päeval, s.o 30.05.2021. Hageja on välislähetuse päevaraha viivitusnõude esitanud alates 01.06.2021. Kohus on seotud hageja nõude piiridega.
28.VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral on sätestatud VÕS § 101, mille lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
29.Hageja on arvestanud viivise töötasudelt ja hüvitiselt brutosummas, mis ei ole seaduses sätestatud põhimõttega kooskõlas. TLS § 29 lg 3 sätestab, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seega kostja saab olla hageja suhtes töötasu maksmise viivituses neto-, mitte brutosummas. Hageja on avaldanud, et kostja juures töötamise ajal ei olnud ta II kogumispensioni sambaga liitunud (tl 93), samas tuli kostjal arvestada hageja töötasust ja hüvitiselt maha tulumaksuseaduse § 13 lg 1 alusel kinnipeetav tulumaks ja töötasust töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 40 lg 1 alusel töötuskindlustusmakse 1,6% (alates 01.01.2015). Kohus rahuldas hageja töötasunõuded brutosummas 2021 aprilli eest 579,55 eurot, mai eest 1931,37 eurot, juuni eest 2550 eurot, juuli eest 2550 eurot ja augusti eest 2307,14 eurot, kokku brutosummas 9918,06 eurot. Kuna väljamõistetav summa kokku ei ületa 14 400 eurot, arvestas kohus igakuisel töötasul ja hüvitiselt maksuvaba tulu 500 eurot. Töötasu netotasuna on 2021 aprilli eest 556,22 eurot (579,55 eurot – töötuskindlustusmakse 9,27 eurot – tulumaks 14,06 eurot), mai eest 1620,38 eurot (1931,37 eurot – töötuskindlustusmakse 30,90 eurot – tulumaks 280,09 eurot), juuni eest 2107,36 eurot (2550 eurot – töötuskindlustusmakse 40,80 eurot – tulumaks 401,84 eurot), juuli eest 2107,36 eurot (2550 eurot – töötuskindlustusmakse 40,80 eurot – tulumaks 401,84 eurot) ja augusti eest 1916,18 eurot (2202,27 eurot – töötuskindlustusmakse 36,91 eurot – tulumaks 354,05 eurot). Hüvitis netotasuna on 2140 eurot (2550 eurot – tulumaks 410 eurot). TKindlS § 40 lg 2 p 2 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel seadusega ettenähtud hüvitiselt töötuskindlustusmakset ei maksta.
30.Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kuni hagi esitamiseni põhjendatud 279,19 eurot järgnevalt: • Aprilli töötasu 556,22 eurot (neto), periood 01.05.2021-12.11.2021 k.a, 23,89 eurot (556,22 eurot x 8% aastas / 365 päevaga x 196 päevaga); 10(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887 • • • • • •
Mai töötasu 1620,38 eurot (neto), periood 01.06.2021-12.11.2021 k.a, 58,60 eurot (1620,38 eurot x 8% aastas / 365 päevaga x 165 päevaga); Juuni töötasu 2107,36 eurot (neto), periood 01.07.2021-12.11.2021 k.a, 62,35 eurot (2107,36 eurot x 8% aastas / 365 päevaga x 135 päevaga); Juuli töötasu 2107,36 eurot (neto), periood 01.08.2021-12.11.2021 k.a, 48,04 eurot (2107,36 eurot x 8% aastas / 365 päevaga x 104 päevaga); Augusti töötasu 1833,62 eurot (neto), periood 27.08.2021-12.11.2021 k.a, 31,35 eurot (1833,62 eurot x 8% aastas / 365 päevaga x 78 päevaga); Välislähetuse päevaraha 425,03 eurot (neto), periood 01.06.2021-12.11.2021 k.a, 15,37 eurot (425,03 eurot x 8% aastas / 365 päevaga x 165 päevaga); Hüvitis 2140 eurot (neto), periood 27.08.2021-12.11.2021 k.a, 36,59 eurot (2140 eurot x 8% aastas / 365 päevaga x 78 päevaga).
31.Hageja rahaline nõue, millelt on õigus arvutada seaduses sätestatud viivist, on kokku 10 789,97 eurot (556,22 eurot + 1620,38 eurot + 2107,36 eurot + 2107,36 eurot + 1833,62 eurot + 425,03 eurot + 2140 eurot). Seega alates hagi esitamisest (s.o alates 13.11.2021) kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o kuni 17.07.2024 k.a) on sissenõutavaks muutunud viivis 2925,70 eurot (10 789,97 eurot x 8% aastas / 365 päevaga x 414 päevaga (periood 13.11.2021 – 31.12.2022) = 979,08 eurot; 10 789,97 eurot x 10,5% / 365 päevaga x 181 päevaga (periood 01.01.2023 – 30.06.2023) = 561,82 eurot; 10 789,97 eurot x 12% / 365 päevaga x 184 päevaga (periood 01.07.2023 – 31.12.2023) = 652,72 eurot; 10 789,97 eurot x 12,5% / 366 päevaga x 182 päevaga (periood 01.01.2024 – 30.06.2024) = 670,69 eurot; 10 789,97 eurot x 12,25% / 366 päevaga x 17 päevaga (periood 01.07.2024 – 17.07.2024) = 61,39 eurot). Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 sätestatust mõistab kohus alates 18.07.2024 viivise välja protsendina.
32.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asjas ei nähtu, et hagejat oleks esindanud lepinguline esindaja. Samas on hageja tsiviilasjas 221-16887 tasunud 11.04.2022 riigilõivu 100 eurot ja tsiviilasjas 2-21-19151 riigilõivu 07.02.2022 75 eurot ja 11.02.2022 25 eurot, kokku 100 eurot. Mõlemas tsiviilasjas tekkis hagejal riigilõivu tasumise kohustus sissenõudmiskulude hüvitise nõude esitamise eest – tsiviilasjas 2-21-16887 nõue 200 eurot ja tsiviilasjas 2-21-19151 nõue 80 eurot. Tulenevalt TsMS § 147 lg 1 ja riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg-st 1 riigilõivu tasutakse hagi esitamisel, sega ka riigilõivu suurus määratakse kindlaks hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni järgi. Tsiviilasjas 2-21-16887 esitati sissenõudmiskulude hüvitamise hagi 13.11.2021 ning sellel ajal kehtinud määrade kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Tsiviilasjas 2-21-19151 esitati sissenõudmiskulude hüvitamise hagi esmakordselt 11.01.2022 ning sellel ajal kehtinud määrade kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalikuks kuluks hagide esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 11(12)
Tsiviilasi nr 2-21-16887 Enamtasutud riigilõivu, s.o 25 eurot, osas võib hageja esitada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus selgitab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.