Avaldaja: LDI Innovation OÜ (12403358), esindaja vandeadvokaadi abi U.R Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur F.R Puudutatud isik II (sissenõudja): I.B (XXX), seaduslik esindaja T.A, lepinguline esindaja advokaat R.P Puudutatud isik III (võlgnik): U.C (XXX)
esindajad
LDI Innovation OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri F.R-i 24.11.2022 otsusele täiteasjades nr xxx ja nr xxx
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata LDI Innovation OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri F.R-i 24.11.2022 otsusele täiteasjades nr xxx ja nr xxx.
2.Jätta menetluskulud LDI Innovation OÜ kanda.
3.Välja mõista LDI Innovation OÜ-lt I.B-le menetluskuluna 1344 eurot.
4.LDI Innovation OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda I.B-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Asjaolud ja menetluse senine käik
1.Avaldaja LDI Innovation OÜ esitas 05.12.2022 Harju Maakohtusse kaebuse, milles palub tühistada Tallinna kohtutäituri F.R-i 21.10.2022 tehtud otsuse sunniraha määramiseks täiteasjades nr xxx ja nr xxx ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx. Kohus jättis 08.12.2022 avalduse käiguta ja selgitas, et avaldajal ei ole TMS järgi võimalik taotleda täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja on hakanud võlgniku eest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlust pidama. Kohus selgitas ka seda, et avaldaja saab TMS järgi vaidlustada täituri otsust, millega täitur lahendas sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale kaebuse. Kohus võimaldas avaldajal avaldust korrigeerida. Avaldaja täpsustas 15.12.2022 avaldust, paludes tühistada Tallinna kohtutäituri F.R-i 21.10.2022 tehtud otsuse sunniraha määramiseks ja 24.11.2022 otsuse kaebaja kaebuse rahuldamata jätmisest täiteasjades nr xxx ja nr xxx ning tunnistada täitemenetluse täiteasjas nr xxx algatamise põhjendamatuks ja kohustada kohtutäiturit lõpetada täitemenetlus selles täiteasjas.
2.Maakohus võttis 16.12.2022 määrusega menetlusse avaldaja kaebuse Tallinna kohtutäituri F.R-i 24.11.2022 otsusele täiteasjades nr xxx ja nr xxx.
3.Samal kuupäeval tehtud teise määrusega jättis maakohus menetlusse võtmata LDI Innovation OÜ kaebuse Tallinna kohtutäituri F.R-i 21.10.2022 otsusele sunniraha määramiseks ja Innovation OÜ taotluse täitemenetluse täiteasjas nr xxx algatamise põhjendamatuks tunnistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks täitemenetluse täiteasjas lõpetamiseks. Maakohtu määrus jõustus 13.05.2024 määrusega, millega Riigikohus jättis LDI Innovation OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata.
4.Võlgniku U.C suhtes on kohtutäituri F.R-i poolt algatatud kaks täitemenetlust - nr xxx ja nr xxx. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 15.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx ja sissenõudja I.B täitmisavaldus. Täitemenetlused on alustatud võlgnikult sissenõudja igakuise elatisraha 220 euro ja elatisvõlgnevuse väljamõistmiseks.
5.Kohtutäitur koostas 21.10.2022 sunniraha määramise otsuse täiteasjades xxx ja xxx ning rakendas LDI Innovation OÜ suhtes sunniraha 192 eurot. Sunniraha oli määratatud kaebajale seetõttu, et kaebaja ei täitnud kohtutäituri 14.09.2021 täiteasjas xxx ja 16.08.2022 täiteasjas nr xxx sissetuleku (töötasu) arestimisakti, vaatamata 29.09.2022 võlgnikule esitatud hoiatusele.
6.Kaebaja esitas 31.10.2022 kaebuse kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel, kuna leidis, et: 1. täiteasjas xxx kohtutäituri 14.09.2021 arestimisakt täidetakse nõuetekohaselt, sest kanti igakuiselt kohtutäituri pangakontole elatise 220 eurot ja 26 eurot kohtutäituri kulude katteks, kokku 246 eurot; 2. täiteasi nr xxx on alustatud põhjendamatult samadel alustel, kui täiteasi nr xxx; 3. kohtutäitur ei ole täitnud kaebaja suhtes selgituskohtustust, sest ei selgitatud talle arestimisakti täitmisel õigusi ja kohustusi ega teavitanud teda kinnipidamiseks määratud summadest ja võlajäägist.
7.Kohtutäituri abi B.U tegi 24.11.2022 otsuse, millega jäeti kaebaja kaebuse rahuldamata.
8.Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et tal on kaebeõigus sunniraha määramise otsuse vaidlemisel otsuse aluseks olevate täitedokumentide seaduslikkuse ja õiguspärasuse vaidlemiseks, sest juhul, kui täitedokumendid ei ole õiguspärased, siis ei vasta ka sunniraha määramise otsus iseenesest seadusele ja seetõttu kuulub tühistamisele. Täituri seisukoht
9.Kohtutäitur jääb oma 24.11.2022 otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palub jätta võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata. Kohtutäitur ei nõustu avaldaja seisukohaga, et võlgnik kohustus maksma sissenõudjale igakuise elatise katteks 220 eurot kuus ja kohtutäituri tasu katteks 26 eurot. Tööandja on omal algatusel kohtutäituri edastatud sissetuleku arestimise akti tõlgendanud ning teostanud võlgniku töötasust kinnipidamisi summas 246 eurot eeldusel, et 220 eurot arvestatakse igakuise elatise katteks ning 26 eurot kohtutäituri tasu katteks. Kohtutäituri 14.09.2021 koostatud sissetuleku arestimise aktis oli märgitud, et võlgniku sissetulekust kuulub arestimisele 246 eurot, kuid nimetatud summa näol ei olnud tegemist summaga, mis kuuluks kinnipidamisele igakuiselt. Seda enam, et kohtutäitur edastas avaldajale järjepidevalt sissetuleku arestimise akti muutmise korraldusi, muutes nõude summat, mis kuulus võlgniku töötasust kinnipidamisele. Kohtutäitur edastas 02.11.2021 tööandjale sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse, mille kohaselt kuulus võlgniku sissetulek arestimisele 1456 euro ulatuses, mistõttu pidi avaldaja saama juba 02.11.2021 aru, et 14.09.2021 arestimise aktis märgitud summa näol ei ole tegemist summaga, mis kuulub kinnipidamisele igakuiselt. Ka avaldaja kinnitab esitatud kaebuses, et on kohtutäituri edastatud muutmise aktid saanud kätte, kuid kuna kohtutäitur ei ole väidetavalt veenvalt põhjendanud, kuidas nõuded on tekkinud, on jätkatud kinnipidamisi tööandja enda otsuse alusel. Seega kinnitab ka avaldaja, et ei lähtunud kinnipidamiste teostamisel kohtutäituri edastatud aktidest, mistõttu oli sunniraha määramine põhjendatud. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri ajavahemikku, mille jooksul peab
kohtutäitur kohustatud isikule sunniraha määrama, kui kohustatud isik ei täida akti nõuetekohaselt. Asjaolu, et kohtutäitur koostas sunniraha määramise otsuse alles 21.10.2022, ei tähenda, et kohtutäitur oleks nõustunud varasemate kinnipidamiste suurusega või tööandja teostatud kinnipidamised saaks lugeda nõuetekohaseks. Samuti ei ole õige avaldaja väide, et täiteasjas xxx ja xxx on täitmisele igakuise elatise nõuded. Täiteasjas xxx täideti elatise võlgnevuse nõuet ning täiteasjas xxx on täitmisel perioodilise elatise nõue. Kohtutäitur on pärast seda, kui täitmisele esitati ka perioodilise elatise nõue, edastanud tööandjale töötasu arestimise akti ning selgitused töötasust kinnipidamiste teostamise kohta. Olenemata kohtutäituri edastatud selgitustest ei asunud tööandja teostama kinnipidamisi nõuetekohaselt. Kohtutäitur kinnitab, et täiteasjas xxx on sissetuleku arestimise akt seoses nõude rahuldamisega tühistatud, kuid tööandja on kohustatud kinnipidamisi teostama perioodilise elatise nõude katteks. Seniajani teostab tööandja kinnipidamisi summas 246 eurot, olenemata asjaolust, et kohtutäitur on korduvalt töötasu arestimise asjaolusid selgitanud. Sissenõudja seisukoht
10.Sissenõudja esitas täiteasja nr xxx üksnes tekkinud elatisvõla sissenõudmiseks. Täitemenetluses xxx laekus kohtutäituri arvele 4292,76 eurot, millest sissenõudjale kanti 3608,76 eurot ning kohtutäituri tasuks arvestati 684 eurot. Täitemenetluse algatamisel moodustas sissenõutav summa 5126,76 eurot, mis koosnes võlgnevusest sissenõudjale summas 4406,76 eurot, kohtutäituri põhitasust summas 684 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust summas 36 eurot, mistõttu ei saa olla vaidlust selle üle, et täitur pööras täitemenetluse nr xxx täitmisele tekkinud elatisvõla nõude. Võlgnevus täiteasjas nr xxx moodustas 29.09.2022 seisuga 588 eurot (sh täitekulud). Kuivõrd võlgnik igakuist elatise maksmise kohustust ei täitnud, esitas sissenõudja 27.07.2022 täitmisavalduse ja täitur algatas täitemenetluse nr xxx igakuise elatise 220 euro sissenõudmiseks.
11.Kohtutäitur märkis sissetuleku arestimise aktis, et sundtäitmisel oleva elatise nõude rahuldamiseks kuulub kinnipidamisele igakuiselt kogu võlgniku sissetulek, mis ületab poolt kuutasu alammäärast. Kui võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole kuutasu alammäärale vastavast summast, tuleb pidada kinni üks kolmandik võlgniku sissetulekust. Täitur selgitas 14.11.2022 otsuses, et 16.08.2022 koostatud sissetuleku arestimise akti muutmise aktiga muutis kohtutäitur kinnipidamiste teostamise korda ning määras, et võlgniku sissetulekust ei kuulu igakuiselt arestimisele 654 eurot. Seega oli avaldaja kui tööandja kohustuseks pidada võlgniku töötasust igakuiselt kinni sissetulek, mis ületas poolt kuutasu alammäära või üks kolmandik võlgniku sissetulekust. Kuna sissenõudjal olid kahtlus, et avaldajal peab võlgniku sissetulekust kinni vale summa, siis esitas sissenõudja täiturile alates 2022. a augustist mitu päringut palvega kontrollida, kas avaldaja peab võlgniku sissetulekust kinni õige summa. Täitur teatas 29.09.2022 sissenõudjale, et MTA-st nähtub, et võlgniku töötasu suurus on 1361,56 eurot (bruto) ja võlgniku töötasust saaks igakuiselt kinni pidada 463,24 eurot. Võlgniku tööandjalt on 05.09.2022 laekunud 246 eurot, millest kohtutäitur on arvestanud 220 eurot igakuise elatise katteks ning 26 eurot kohtutäituri tasu katteks. Kuivõrd tööandja on kinni pidanud väiksema summa, siis on edastas kohtutäitur võlgniku tööandjale päringu koos sunniraha määramise hoiatusega. Avaldaja ei ole 24.11.2022 kaebuses väitnud, et ta ei saanud võlgniku sissetulekust kinni pidada rohkem kui 246 eurot. Koos 16.08.2022 sissetuleku arestimise aktide muutmisega selgitas täitur avaldajale, millisel viisil tuleb võlgniku töötasust kinnipidamisi teostada. Avaldaja ei täitnud arestimise akti nõuetelekohaselt ka pärast sunniraha määramise hoiatuse saamist. Kuna avaldaja ei täitnud sissetuleku arestimise akti pärast hoiatuse saamist nõuetekohaselt st ei pidanud võlgniku sissetulekust kinni vastavat summat ega põhistanud, et ei saa pidada võlgniku sissetulekust kinni rohkem kui 246 eurot, siis oli täituril õigus avaldajale määrata sunniraha ja avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Määruse põhjendused
12.Kaebus kohtutäituri otsuse peale on hagita asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Käesoleval juhul ei näe seadus ette kohtuistungi korraldamise kohustust, kohus ei pea istungi läbiviimist vajalikuks, pooled on saanud oma seisukohad esitada kohtule kirjalikult.
13.Avaldaja esitas 05.12.2022 kaebuse täituri 24.11.2022 otsusele täiteasjades nr xxx ja nr xxx. Seega on avaldaja kaebus esitatud tähtaegselt (TMS § 218 lg 1).
14.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et:
14.1.kohtutäitur F.R algatas võlgniku U.C suhtes kaks täitemenetlust - nr xxx ja nr xxx; täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 15.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx (dtl 8-16) ja sissenõudja I.B täitmisavaldused;
14.2.14.09.2021 tegi kohtutäitur täiteasjas xxx lapse elatisnõudes sissetuleku arestimise akti (dtl 27-28);
14.3.21.10.2022 määras kohtutäitur F.R võlgniku tööandajale (avaldaja LDI Innovation OÜ) täiteasjades nr xxx ja nr xxx sunniraha 192 eurot (dtl 17-20);
14.4.avaldaja esitas täituri 21.10.2022 sunniraha otsusele 31.10.2022 kaebuse (dtl 2224), mille täitur lahendas 24.11.2022 otsusega (dtl 39-43);
14.5.täitur tühistas 01.11.2022 korraldusega täiteasjas nr xxx sissetuleku arestimise akti (dtl 45).
15.Avaldaja vaidleb selle üle, kas täituril oli õigus avaldajale määrata sunniraha olukorras, kus täituri 14.09.2021 arestimisakti täidetakse nõuetekohaselt ja kantakse igakuiselt täituri kontole 220 eurot elatise ja 26 eurot täituri kulude katteks. Samuti leiab avaldaja, et täitur ei ole täitnud kaebaja suhtes selgitamiskohustust, sest ei selgitanud talle arestimisakti täitmisel õiguseid ja kohustusi ning ei teavitanud kaebajat kinnipidamiseks määratud summadest.
16.Kohus nõustub täituri ja sissenõudjaga selles, et täiteasjas xxx täideti elatise võlgnevuse nõuet ning täiteasjas xxx täidetakse perioodilise elatise nõuet. Viidatut kinnitab asjaolu, et täitemenetluse nr xxx algatamisel moodustas sissenõutav summa 5126,76 eurot, mis koosnes 4406,76 euro suurusest võlgnevusest sissenõudjale, kohtutäituri põhitasust 684 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust 36 eurot. Seega oli võlgnevuse summa konkreetselt määratud, mistõttu ei saa olla vaidlust selle üle, et täitur nõudis täitemenetluses nr xxx tekkinud elatise võlga, mitte igakuist elatist.
17.14.09.2021 akti alusel kuulus võlgniku sissetulek arestimisele 246 euro ulatuses. Sundtäitmisel oleva elatise nõude rahuldamiseks kuulus kinnipidamisele igakuiselt kogu võlgniku sissetulek, mis ületab poolt kuutasu alammäära. Kui võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole kuutasu alammäärale vastavast summast, tuleb pidada kinni üks kolmandik võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 11). Kohus nõustub täituriga, et avaldaja jättis tähelepanuta, et 14.09.2021 akti kohaselt oli 246 eurot võlgnevuse jääk, mitte summa, mis kuulus võlgniku töötasust igakuiselt kinnipidamisele. 14.09.2021 akti kohaselt kuulus kinnipidamisele igakuiselt kogu võlgniku sissetulek, mis ületas poolt kuutasu alammäära. Kohtutäitur on sissetuleku arestimise aktis täiendavalt märkinud, et kui võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole kuutasu alammäärale vastavast summast, tuleb pidada kinni üks kolmandik võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 11). Seega oli kohtutäituri edastatud sissetuleku arestimise aktis selgelt märgitud, et võlgniku sissetulek kuulus arestimisele ulatuses, mis ületas poolt kuutasu alammäära või juhul kui võlgniku sissetulekust arestitav summa jäi alla poole kuutasu alammäärale vastavast summast, tuli pidada kinni üks kolmandik võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 11).
18.16.08.2022 koostatud sissetuleku arestimise akti muutmise aktiga muutis kohtutäitur kinnipidamiste teostamise korda ning määras, et võlgniku sissetulekust ei kuulu igakuiselt arestimisele 654 eurot (TMS § 132 lg 1 ́lg 2 ja 3).
19.Avaldaja selgitas, et lähtus võlgniku sissetuleku arestimisel täituri 14.09.2021 sissetuleku arestimise aktist täitemenetluses nr xxx. Sellega on avaldaja kinnitanud, et olemata aktide muutmise aktide edastamisest lähtus ta tööandjana 14.09.2021 aktis märgitust ja lähtus kinnipidamiste teostamisel 14.09.2021 sissetuleku arestimise aktis märgitud summast (246 eurot). Seega ei täitnud avaldaja kohtutäituri korraldust pidada võlgniku töötasust igakuiselt kinni sissetulek, mis ületas poolt kuutasu alammäära või üks kolmandik võlgniku sissetulekust, vaid lähtus kinnipidamiste teostamisel võlgnevuse jäägist, mitte summast, mis kuulus kinnipidamisele igakuiselt. Lisaks ei asunud avaldaja võlgniku töötasust teostama kinnipidamisi nõuetekohaselt ka pärast seda, kui kohtutäitur edastas 16.08.2022 koostatud sissetuleku arestimise akti muutmise akti, tuues välja, et igakuiselt ei kuulu võlgniku töötasust kinnipidamisele 654 eurot ning nimetatud summat ületav osa tuleb kanda elatise nõude katteks. Avaldaja ei ole väitnud või veel vähem tõendanud, et võlgniku töötasust ei õnnestunud kinnipidamisi teostada suuremas ulatuses kui 246 eurot ega lükanud ümber kohtutäituri väiteid, et tööandjal oleks olnud võimalik võlgniku töötasust teostada kinnipidamisi suuremas summas.
20.Kohus nõustub täituri ja sissenõudjaga, et avaldaja pidi juba 02.11.2021 sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse kättesaamisel mõistma, et 14.09.2021 arestimise aktis märgitud summa ei kuulu kinnipidamisele igakuiselt. Akti järgi kuulus võlgniku sissetulek arestimisele 1456 euro ulatuses. Avaldaja kinnitas esitatud kaebuses, et on kohtutäituri edastatud muutmise aktid saanud kätte, kuid leidis, et kuna kohtutäitur ei põhjendanud veenvalt, kuidas nõuded on tekkinud, jätkas kinnipidamisi enda otsuse alusel. Seega kinnitas avaldaja, et ei lähtunud täituri aktidest, mistõttu oli sunniraha määramine põhjendatud.
21.Avaldaja ei ole tõendanud, et oleks lisaks kohtutäituri poolt selgitatule nõudnud täiturilt täiendavaid selgitusi või täpsustusi selle kohta, millises summas tuleb võlgniku töötasust kinnipidamisi teostada.
22.Täitemenetluse seadustik ei sätesta peale hoiatuse tegemist sunniraha määramise aega. Sunniraha määramine ei tähenda, et kohtutäitur oleks nõustunud varasemate kinnipidamiste suurusega või tööandja teostatud kinnipidamised saaks lugeda nõuetekohaseks.
23.TMS § 261 lg 1 p 2 kohaselt kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. TMS § 26 1 lg 7 kohaselt sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kohus leiab, et arvestades, et avaldaja ei täitnud sissetuleku arestimise akti vastavalt kohtutäituri korraldustele ega asunud sissetuleku arestimise akti nõuetekohaselt täitma ka pärast sunniraha määramise hoiatuse edastamist, oli põhjendatud koostada sunniraha määramise otsus ning avaldaja suhtes sunniraha 192 eurot.
24.Osundatud põhjustel tuleb avaldaja kaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
26.Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus märgib, et täituril puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
27.Sissenõudjal oli menetluses lepinguline esindaja, kes taotluse järgi osutas õigusabi kokku 6 tundi ja 40 minut, hinnaga 160 eurot tund + km, kokku summas 1344 eurot (sh käibemaks). Õigusabikulud sisaldavad nii vastust kaebusele kui ka avaldaja määruskaebusele.
28.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, sissenõudja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leiab, et sissenõudjale osutatud õigusabi tsiviilasja menetlemisel on põhjendatud ja vajalik. Esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tunnitasu suurus põhjendatud. Seega on sissenõudja põhjendatud kulus esindajale 1344 eurot (sisaldab käibemaksu).
29.Sissenõudja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.