lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-139983/16

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-139983/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1514
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 4 lg 3Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 440Hagi õigeksvõtmineTsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-139983/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.04.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-139983

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA maksekäsu kiirmenetluse avaldus X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2023 hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus, hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja EA Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus muutmata.
2.Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 24.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 115 euro väljamõistmiseks (100 eurot leppetrahvide võlg ja 15 eurot sissenõudmiskulud). Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõidukite numbrimärkidega TTTTTT, XXXXXX ja BBBBBB omanik/vastutav kasutaja. Sõidukeid pargiti korduvalt hageja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei alustatud ka mobiilset parkimist. Pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist esitas hageja leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojameeste vahele. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud. Hageja saatis kohtueelselt (12.05.2021) kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile tähitud kirja teel nõudekirja ning 15.06.2022 ja 08.08.2022 täiendavad meeldetuletused. Kostja sai tähitud kirja 13.05.2021 Omniva Tõrva jaotuspunktist kätte, kuid ei vastanud nõudekirjale ega asunud kohustust täitma. Kostja seisukoht
3.Kostja esitas 07.03.2023 hagiavaldusele vastuse, milles võttis hagi õigeks ja palus kohtul määrata 30 päevane tähtaeg hagejaga läbirääkimiste pidamiseks, et vaidlus osapoolte vahel lahendada. 20.04.2023 kinnitas kostja, et tunnistab hagi ja võtab selle õigeks, kuid ei nõustu tasuma hageja menetluskulusid. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 115 eurot ja jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kohus kontrollis õigeksvõtmise eelduste olemasolu, rahuldas hagi õigeksvõtu alusel ega andnud hinnangut haginõude õiguslikule põhjendatusele. Kostja teatas 07.03.2023 e-kirjas hagejale hagi õigeksvõtmisest. Hageja kohut õigeksvõtust ei teavitanud, vaid põhjustas menetluse venimist, asudes kostja vastusele sisuliselt vastama. Sellega venitas hageja menetlust ja suurendas menetluskulusid. Samuti ei tõendanud hageja, et kostja sai isiklikult allkirja vastu kätte tähtsaadetise, mis edastati Tõrva postkontorisse. Kostja vaidles nimetatud asjaolule vastu ja märkis, et ei ole teada, kellele kiri väljastati. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja maksekäsu kiirmenetlusest teadlik, kuid sellele vaatamata ei avanud kostja talle saadetud menetlusdokumente ja ei esitanud kohtule seisukohta. Kostja palus kohtul edastada dokumendid e-posti aadressile XXX. Lisaks eelnevale edastas kohus kostjale menetlusdokumendid aadressile YYY, mille kaudu kostja kohtuga suhtles. Eelnevast tulenevalt käitusid mõlemad menetlusosalised pahauskselt ja venitasid menetlust põhjendamatult, mistõttu oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles menetluskulud jäid poolte endi kanda ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus tõlgendas ebaõigesti faktilisi asjaolusid, hindas tõendeid valikuliselt ja jõudis menetluskulude jaotamisel valele järeldusele. Hageja ei põhjustanud menetluse venimist. Kui kostja annab põhjuse hagi esitamiseks, kuigi võtab nõude menetluse käigus õigeks, tuleb menetluskulud kanda kostjal. Kostja võttis hagi õigeks ainult põhinõude osas ja pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Kuivõrd kostja oli teadlik tema vastu esitatud maksekäsu

kiirmenetluse avaldusest, kuid ei tasunud võlga makseettepaneku järgselt, tingis tema käitumine vajaduse esitada hagiavaldus. Vastuses hagiavaldusele ei nõustunud kostja tasuma sissenõudmiskulusid ja menetluskulusid. Hageja ei saanud nõustuda kostja ettepanekuga jätta kõrvalnõue ja menetluskulud tasumata. Menetluskulud olid põhjendatud ja tekkisid kostja tegevusetusest. Ainuüksi kostja paljasõnaliste väidete alusel, et ta ei saanud leppetrahve ega meeldetuletuskirju kätte, oli äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja soovis lõpetada asja kompromissiga, esitas korduvalt ettepanekuid ning pidas kostjaga kompromissiläbirääkimisi. Kuivõrd hagi rahuldati ja otsus tehti kostja kahjuks, tuli menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kostja väide, et ta ei saanud Tõrva postkontorist kirja kätte, oli paljasõnaline ja tõendamata, kuivõrd tähitud kiri väljastati talle 13.05.2022. Kohus lähtus menetluskulude jaotamisel ebaõigest järeldusest, et hageja ei tõendanud, et kostja sai tähtsaadetise isiklikult allkirja vastu kätte. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist, jättes leppetrahviteate sõiduki kojamehe vahele. Hageja tegi kõik endast oleneva, et teavitada kostjat võlast kohtueelselt. Usutav ei olnud, et kostja ei saanud ühtegi leppetrahvi, teavitust ega meeldetuletuskirja kätte. Kostja sai nõudest teada hiljemalt maksekäsu kiirmenetluses ning menetluskulusid oli valdavas osas võimalik vältida vaidluse lahendamisega enne menetluse jätkumist hagimenetluses. Seadusest ei tulene, et parkimiskorraldaja leppetrahvinõude tõendamise eelduseks on leppetrahvidest teavitavate meeldetuletuskirjade kättetoimetamine kostjale enne kohtumenetlust. Seega ei omanud nõude lahendamisel tähtsust see, et hageja ei tõendanud nende kostjale kätte toimetamist. Kostja seisukoht

6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei ole otsust vaidlustanud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
8.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Hageja hinnangul eksis maakohus menetlusnormi kohaldamisega, kui jättis õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leiab, et menetluskulud oleks tulnud jätta kostja kanda.
9.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
9.Ringkonnakohus märgib, et kostjal on TsMS § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 või § 409 lg 1 p-st 2 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul, kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1) ja üldjuhul jäävad menetluskulud § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
10.Maakohus rahuldas antud juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud säte ei

anna kohtule õigust panna poole kanda vastaspoole või teise menetlusosalise kulusid, vaid üksnes kaaluda poole kulude tema enda kanda jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmisel menetlusõiguse normi. Samuti põhjendas kohus, et antud juhul ei olnud õiglane jätta menetluskulusid isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti, sest nii hageja kui ka kostja käitusid menetluses pahauskselt, seejuures menetlust venitades.

11.Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 27.11.2019, 2-1718531, p 20; RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689, p 13; RKTKo 04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1). TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel peab kohus põhjendama, miks ei jäeta menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti (praegusel juhul kostja).
12.Asja materjalidest nähtuvalt teavitas kostja 07.03.2023 e-kirjas hagejale hagi õigeksvõtust (dtl 170). Olenemata eeltoodust hageja kohut hagi õigeksvõtust ei teavitanud ning asus hagi vastusele sisuliselt vastama, venitades sellega menetlust ja suurendades seejuures menetluskulusid. Maksekäsu kiirmenetluse ettepanekus toodi välja, et kostja kinnitas 15.11.2022 oma aadressi ja soovis dokumentide saatmist e-posti aadressile XXX. Eelnevast sai järeldada, et kostja oli teadlik tema vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest, kuid ei avanud tahtlikult kohtu saadetud menetlusdokumente ega esitanud kohtule seisukohta.
13.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on maakohus põhjendatult kohaldanud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud võimalust jätta sõltumata hagi rahuldamisest kõik menetlusega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtu hinnangul on küll põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et menetluskulude jaotuse määramisel ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja tõendas, et kostja sai tähtsaadetise kätte, kuid eelnev ei muuda maakohtu tehtud menetluskulude jaotuse otsustust ebaõigeks. Asja materjalidest nähtuvalt käitusid mõlemad menetlusosalised pahauskselt ja venitasid menetlust. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus põhjendatult poolte suhtumisega asja lahendamisse. Maakohus põhjendas menetluskulude jaotuse otsustust piisavas ulatuses ning ringkonnakohtul puudub alus vastavas osas maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkumiseks ja menetluskulude jaotuse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
14.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad kostjal apellatsiooniastmes kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja