Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja number Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 14. veebruar 2024, Rakvere M. M. kohustustest vabastamise menetlus 2-21-6191 võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine nende Võlgnik/ usaldusisik: M. M. (IK xxxx, elukoht xxxx, epost xxxx) Võlausaldajad:
Esitatud aruande kohaselt võlgnik töötab xxxx poes alates 2023 septembrist. Võlgnik on märkinud tuluna: 1) 2022: november – 1 162.35 eurot, detsember – 1 325.32 eurot, 2023: jaanuar – 1 378.32 eurot, veebruar – 1 089.16 eurot, märts – 1 449.44 eurot, aprill – 1 775.52 eurot, mai – 1 453.07 eurot, juuni – 1 407.50 eurot, juuli – 1 153.32 eurot, august – 8 674.21 eurot, september 5 287.97 eurot. Võlgnik ei ole nimetatud perioodil teinud võlausaldajatele väljamakseid.
endast PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-1124696, p 19).
arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on vähemalt raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik, olles teadlik oma kohustuste sisust ja nende täitmise ajast, ei ole tal selleks rahaliste vahendite olemasolul teinud võlausaldajatele ettenähtuid makseid. Samuti on võlgnik raha hasartmängude mängimiseks kasutades teadlikult raisanud vara, mille arvelt täita oma kohustused võlausaldajate ees. Võlgnik ei saanud seejuures mõistlikult loota sellele, et suudab loto- ja kasiinovõitude arvel täita oma kohustused. Antud juhul kohus on ka tuvastanud, et ka sellise vahe tekkimisel kulude ja võidusummade vahel ei ole võlgnik seda võlausaldajate jaoks eraldanud. Võlgnik möönis ärakuulamisel, et peab hasartmängude mängimise lõpetama, samas näitab tema senine käitumine kohustustest vabastamise menetluse kestel, et tegemist ei ole tõsiseltvõetava sooviga. Võlgniku selgituse põhjal on ta (s.o nemad elukaaslasega) pannud enda jaoks kinni Eestisisesed kasiinod, mis aga ei takista teda välismaa omades mängimast, millest kohtu hinnangul ilmselgelt ei piisa võlgnikul hasartmängusõltuvuse kontrollimiseks ja see pidi ka võlgnikule endale arusaadav olema. Kohus leiab kokkuvõttes, et kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi üksnes võlgniku enda avalduse alusel ja arvestades võlgniku ükskõikset suhtumist oma kohustuste täitmisesse, siis puudub arvestatav põhjendus kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks, kui võlgnikul endal puudub selleks vajalik motivatsioon ja tahe. Kohus nõustub võlausaldajatega, et võlgniku senist suhtumist ja hasartmängusõltuvust arvestades ei ole kindlust, et võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel suudaks oma kohustusi nõuetekohaselt täita.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.