Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-9796
Tsiviilasi
Loodkellu ehituslahendused OÜ kaebus kohtutäitur Jaanika Pajuste 30. juuni 2022 otsuse peale täiteasjas nr 185/2021/485
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. septembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Loodkellu ehituslahendused OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Loodkellu ehituslahendused OÜ (registrikood 16306310), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
esindajad
Puudutatud isik: kohtutäitur Jaanika Pajuste
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. septembri 2023 määrus osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kohtutäitur Jaanika Pajuste kanda ja määrata kindlaks menetluskulude (esindajakulude) rahaline suurus. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 18. septembri 2023 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada Loodkellu ehituslahendused OÜ kaebus.
2.2.Tühistada kohtutäitur Jaanika Pajuste 30. juuni 2022 otsus, millega jäeti rahuldamata Loodkellu ehituslahendused OÜ kaebus 16. juuni 2022 sunniraha kohaldamise otsuse peale.
2.3.Jätta menetluskulud (sh riigilõiv ja esindajakulud) kohtutäitur Jaanika Pajuste kanda. Mõista kohtutäitur Jaanika Pajustelt Loodkellu ehituslahendused OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 1005 eurot (sh riigilõiv 30 eurot ja esindajakulud 975 eurot).
3.Rahuldada Loodkellu ehituslahendused OÜ määruskaebus.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kohtutäitur Jaanika Pajuste kanda.
5.Mõista kohtutäitur Jaanika Pajustelt Loodkellu ehituslahendused OÜ kasuks määruskaebemenetluse menetluskulude katteks välja 75 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Loodkellu ehituslahendused OÜ (avaldaja) esitas 4. juulil 2022 Tartu Maakohtule kaebuse ning palus tühistada kohtutäitur Jaanika Pajuste (kohtutäitur) 30. juuni 2022 otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus 16. juuni 2022 sunniraha kohaldamise otsuse peale. Kaebuse kohaselt on Migel-Anatoli Sidletski (võlgnik) suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 185/2021/485. Kohtutäitur saatis 22. detsembril 2021 avaldajale kui võlgniku tööandjale töötasu arestimisakti (dtl 31-33).
26.aprillil 2022 koostas kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatuse, milles kohustas avaldajat võlgniku sissetulekust kinnipidamisi teostama vastavalt 22. detsembril 2021 edastatud sissetulekust kinnipidamise aktis märgitule (dtl 35-37). Kohtutäitur tegi 16. juunil 2022 sunniraha määramise otsuse (dtl 42-43). Otsuse kohaselt ei ole avaldaja täitnud kohustust pidada tööandja väljamaksetest kinni võlgnevust. Avaldajal tuleb tasuda sunniraha 192 eurot. Avaldaja teatas 16. juuni 2022 e-kirjaga kohtutäiturile, et soovib sunniraha määramise otsuse vaidlustada. Kohtutäitur tegi avaldaja kaebuse osas otsustuse 30. juunil 2022. Avaldaja leidis, et sunniraha kohaldamiseks puudub õiguslik alus. Avaldaja on täitnud kohtutäituri sissetuleku arestimise akti nõuetekohaselt. Arvestades täituri enda aktis olevat kalkulaatorit, oli täiturile tehtav väljamakse 0 eurot. Avaldaja ei saa aru, milliseid kohustusi ta rikkus. Täituri seisukoha järgi oleks avaldaja pidanud täiturit teavitama maksude suurusest ning sellest, et võlgniku töötasu ei võimalda kinnipidamisi. Samas ei ole selge, millise õigusnormi alusel täitur seda nõuab.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri leidis, et kui tööandjal ei ole võimalik võlgniku töötasust kinnipidamisi teostada ja kohtutäiturile kanda, siis esinevad akti täitmist takistavad asjaolud ning sellest tuleb kohtutäiturit teavitada. Avaldaja ei ole kinnipidamisi teostanud ega teavitanud kohtutäiturit akti täitmist takistavatest asjaoludest. Väljamakse tegemine summas 0 eurot tähendab väljamakse mittetegemist, s.o arestimisakti mittetäitmist. Kohtutäituril puudub ligipääs andmetele, mis puudutavad võlgniku sissetulekust makstavaid makseid. Need andmed peab TMS § 26 lg 2 kohaselt kohtutäiturile andma võlgniku tööandja.
3.Maakohus lõpetas 10. aprilli 2023 määrusega menetluse.
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. juuni 2023 määrusega avaldaja määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu 10. aprilli 2023 määruse ja saatis avaldaja 4. juuli 2022 kaebuse maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja 20. juuni 2022 e-kiri tuleb lugeda kaebuseks 16. juuni 2022 sunniraha määramise otsuse peale (dtl 44-48, 101) ning märkis, et kohtutäitur tegi avaldaja kaebuse osas otsustuse 30. juunil 2022 (dtl 100).
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus rahuldas kaebuse ning tühistas kohtutäituri 30. juuni 2022 otsuse, millega jäeti avaldaja kaebus 16. juuni 2022 sunniraha kohaldamise otsuse peale rahuldamata. Tasutud riigilõivu jättis maakohus kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu 30 eurot. Maakohus jättis ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et kuivõrd kohtutäitur ei heida avaldajale ette, et võlgniku sissetulekutest oleks pidanud kinni pidamisi tegema üle 0 euro ning kohtutäitur ei ole kohustanud avaldajat esitama täitemenetluses vajalikke andmeid, on kohtutäituri sunniraha määramine põhjendamatu ning vaidlustatud kohtutäituri otsus kuulub tühistamisele. Maakohus märkis, et TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna maakohus rahuldab kaebuse, jäävad avaldaja tasutud riigilõivud kokku 30 eurot kohtutäituri kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p 4 (menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine) tühistada ja teha uus määrus, millega mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 1500 eurot. Avaldaja leiab, et avaldaja esindajakulud tulnuks jätta kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause), kuivõrd menetlusosalisi on rohkem kui üks (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Esindaja kasutamine esimese astme menetluses oli põhjendatud. Avaldaja on kandnud kulusid õigusabile 10 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta. Seega on avaldaja esindajakulud kokku 1500 eurot.
KOHTUTÄITURI SEISUKOHT
7.Kohtutäitur palub jätta maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 172 lg-s 10 on sätestatud erand, mis puudutab muu hulgas kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel riigilõivu kandmist. Avaldaja viitab oma kaebuses nimetatud Riigikohtu seisukohale 3-2-1-42-08, mille järgi TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Käesoleval juhul ei ole õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kanda, sealhulgas ei ole kohtutäitur esitanud põhjendamatuid taotlusi väiteid ega tõendeid. Avaldaja pöördus kohtusse temast oleneval põhjusel. Kohtutäitur ei ole tahtlikult põhjustanud avaldaja kohtusse pöördumise vajadust. Käesoleval juhul oli võlgniku tööandjale sunniraha määramine kohtutäituri kohustuseks tulenevalt TMS §-st 8.
Sunniraha määramisele kohtutäituri poolt eelnes arestimisakti saatmine ja meeldetuletus. Avaldaja ei reageerinud nimetatud dokumentidele ega pidanud vajalikuks kohtutäituriga konsulteerida selle kohta, kas ja kuidas peab ta akti täitma. Samuti eelnes sunniraha otsusele ka sunniraha hoiatus, millele reageeris avaldaja väitega, et kõik on tehtud vastavalt arestimisaktile ning palus kontrollida andmed üle. Avaldaja lasi teadlikult olukorral areneda kohtumenetluseni ja ei kasutanud ühtegi võimalust lahendada asja kohtuväliselt kontakteerudes kohtutäituriga. Seega ei ole käesoleval juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Lisaks ei ole avaldaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu 31. mai 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 punktides 20-22 toodud seisukohti arvestades on hagita menetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel põhjendatud lähtuda tunnistaja tasu suurusest. Õigusabi osutamise tunnitasu saab seega 2022. aastal olla 3,86-38,60 eurot ning 2023 aastal 4,30- 43,00 eurot. Avaldajal oli võimalik saada väiksema hinnaga õigusabi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kõik menetluskulud kohtutäituri kanda ning rahuldab avaldaja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
9.Maakohus rahuldas avalduse, jättis avaldaja menetluskuludest riigilõivu TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda ja ülejäänud kulud (sh avaldaja esindajakulud) TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja taotlus on mõnevõrra ebatäpne, on avaldaja kaebust võimalik mõista selliselt, et avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskuludest esindajakulud poolte endi kanda ning taotleb avaldaja esindajakulude kohtutäituri kanda jätmist ning rahalise suuruse kindlaksmääramist.
10.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud Riigikohtu 11. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29; ja selles viidatud lahendid). Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359/87, p 14 ja 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Praegusel juhul ei ole maakohus põhjendanud, miks on õiglane jätta muud menetluskulud (v.a riigilõiv) menetlusosaliste endi kanda, kuigi avaldus kuulus rahuldamisele. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, mis on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav (TsMS § 667 lg 2 esimene lause).
11.Avaldaja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kohtutäituri kanda. Kohtutäitur leiab, et avaldaja põhjustas enda käitumisega sunniraha määramise, kuivõrd avaldaja ei andnud enne sunniraha määramist kohtutäiturile selgitusi võlgniku töötasust tehtavate kinnipidamiste kohta. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur ei ole avaldajalt võlgniku töötasu või muude sissetulekute kohta teavet küsinud. Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, et avaldaja pöördus kohtusse temast endast tulenevatel asjaoludel. Kohtutäitur tegi avaldaja suhtes sunniraha otsuse, mis tingis selle vaidlustamise. Avaldajal ei olnud kohustust kohtutäituriga konsulteerida, kuidas ta peab akti täitma, seda enam olukorras, kus avaldaja seda täitis. Kohtutäitur saanuks kasutada ka teisi meetmeid sunniraha määramise asemel, mh esmalt kohustada avaldajat teavet esitama (TMS § 26 lg 2). Avaldajale ei saa ette heita ennatlikult õigusabi kasutamist, kuivõrd ta püüdis esmalt lahendada olukorda kaevates kohtutäiturile 20. juunil 2022 seadusliku esindaja kaudu. Alles pärast seda, kui kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, kasutas avaldaja kohtusse kaebuse esitamiseks advokaadi abi. Võimalikust lepingulise esindaja kaasamisest teavitas avaldaja täiturit juba 20. juuni 2022 kaebuses. Arvestades, et kohtumenetluse põhjustas kohtutäituri poolt põhjendamatu sunniraha määramine, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta praegusel juhul kohtumenetlusega seotud kulud kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja määruskaebus rahuldamisele ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Arvestades, et menetluskulude jaotuse osas rahuldamise osas rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse tervikuna, on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud samuti kohtutäituri kanda (TsMS § 171 lg 1).
12.Avaldaja taotleb ringkonnakohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks esindajakulud kokku 1500 eurot. Avaldajat esindas vandeadvokaat tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta, sest avaldaja on käibemaksukohustuslane). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
11.veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtutäituri väited selle kohta, et kohaldada tuleb tunnistajatasu määrasid on ekslik. Kohtutäitur tugineb seejuures Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11. Riigikohus on seda seisukohta hilisemas praktikas muutnud, leides et hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1-3 ning lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 13). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu
10.veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Avaldaja esindajakulu kokku 10 h moodustavad järgmised toimingud: asja materjalidega tutvumine, kliendiga konsulteerimine (2,5 h), kaebuse koostamine, puuduste kõrvaldamine (5 h), määruskaebuse koostamine (2 h) ning teise määruskaebuse koostamine (0,5 h). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindajakulud eelkõige kaebuse koostamisele kulunud aja, konsulteerimise ning materjalide tutvumise osas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Ka esimese määruskaebuse koostamiseks kulunud 2 h on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei olnud keskmisest keerukama või mahukama tsiviilasjaga. Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on põhjendatud ja
vajalik kokku 7 tunni ulatuses. Seega tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista (lisaks maakohtu väljamõistetud riigilõivule 30 eurot) esindajakulud 1050 eurot. Sellest 75 eurot (s.o 0,5 h) on käesoleva määruskaebemenetlusega seotud kulu. Seega tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista maakohtu menetluste ja esimese ringkonnakohtu menetluse esindajakulud kokku 975 eurot ja käesoleva määruskaebemenetluse esindajakulud 75 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.