Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-22-1081
Otsuse kuupäev
Tartu, 6. detsember 2023
Kohtukoosseis
Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare
Kohtuasi
Nikolai Stelmachi hagi Delfi Meedia AS-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, alternatiivselt ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolai Stelmachi kassatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Nikolai Stelmach, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja Delfi Meedia AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-22-1081 Hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged ja au teotavad faktiväited. Juhul, kui kohus hageja andmete ümberlükkamise nõuet ei rahulda, palus hageja tuvastada, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt avaldati 26. jaanuaril 2012 ajalehes Eesti Ekspress artikkel „Stelmach luuletas endale prominentse eluloo“ (artikkel). Artikli juures avaldati ka hageja foto. Artikkel on praeguseni kättesaadav Eesti Ekspressi veebilehel. Veebilehel avaldatud artikli pealkiri on „Stelmach mõtles endale prominentse eluloo välja“. Artiklis tsiteeritakse veebilehel www.nikolai.ee avaldatud hageja elulugu, milles oli kirjutatud, et hageja on riikliku keele- ja kodakondsuspoliitika spetsialist, tal on töökogemus peaminister Juhan Partsi nõuniku ametis, Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses, Sotsiaalministeeriumis, Sisekaitseakadeemias ja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Artiklis nimetatakse eluloos avaldatut tõele mittevastavaks ja luuletamiseks, mis seisukohta justkui toetavad Tallinna linna, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi, Sisekaitseakadeemia, Keeleinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajate ütlused, et hageja ei ole nendes asutustes töötanud. Seejuures ei ole hageja oma eluloos väitnud, et ta on nimetatud asutustes töötanud, vaid et hagejal on vastavate asutustega seotud töökogemus. Hageja leiab, et kostja on artiklis avaldanud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega teotatakse hageja au ja kahjustatakse tema mainet. Kostja on vaidlusaluses artiklis avaldanud, et hageja on valetaja, kes on esitanud oma eluloos valeandmeid. Kostja ei pöördunud hageja poole, et saada artiklis avaldatud asjaolude kohta selgitusi, ega kontrollinud piisava hoolsusega artiklis avaldatud väiteid. Hageja sai artiklist teada alles 2020. aastal kohtumenetluse käigus, kui vastaspool viitas Vikipeedias avalikult kättesaadavale infole hageja kohta. Hageja kontrollis esitatud viidet, mille tulemusena jõudis ta Vikipeedia artiklini „Nikolai Stelmach“, mis viitas vaidlusalusele artiklile. Hageja ei olnud enne kohtumenetlust artikli avaldamisest teadlik. Hageja õiguslik huvi tuvastusnõude esitamisel seisneb vajaduses tuvastada kostja õigusrikkumine juhul, kui hageja esitatud sooritusnõue jääb rahuldamata seetõttu, et see on aegunud. Artiklis avaldatud andmete ebaõigsuse ja õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et hageja saaks paluda artikli kasutajatel korrigeerida tema kohta avaldatud valeandmeid. Seega on hagejal õiguslik huvi ka juhul, kui hageja ei saavuta kohtuotsusega vaidlusaluste andmete ümberlükkamist. Hageja nõuded ei ole aegunud. Aegumise hindamisel tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 või § 150 lg-t 3, mille kohaselt aegub õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
2-22-1081 tuvastanud, et väited on kas kõik või suuremas osas valed. Sellest tulenevalt on kostja teinud ka järelduse, mis kajastub vaidlusaluses artiklis („Stelmach luuletas endale prominentse eluloo“, „Stelmach mõtles endale prominentse eluloo välja“ ning „Tõele ei vastanud sellest suurt midagi.”). Seega ei ole kostja hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja esitas 12. oktoobri 2022. a seisukohas taotluse jätta hageja tuvastusnõue läbi vaatamata õigustatud huvi puudumise tõttu.
2-22-1081 puudutavate valeandmete muutmist. Hageja ei saa nõuda Vikipeedialt andmete ümberlükkamist, kuna seal üksnes refereeritakse allikaid ja neis sisalduvat infot. Asjaolu, et hageja sooritusnõue kostja vastu võib olla aegunud, ei tähenda, et hageja ei saaks kasutada kohtulahendit artiklile tehtud viite kustutamiseks või täiendamiseks Vikipeedias.
2-22-1081
2-22-1081 kannatanu nõuda valeandmete avaldamise korral avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane. Hageja arvates avaldas kostja hagi esitamise ajal kättesaadavas artiklis tema kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega teotati hageja arvates tema au ja kahjustati tema mainet. Kohtud jätsid hagi rahuldamata, leides, et hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150 lg 1 kohane aegumistähtaeg ehk kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt aegub kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, sõltumata lõikes üks sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kassatsioonkaebuses leiab hageja, et VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevat nõuet tuleks käsitada muud liiki nõudena, kui kahjunõue. Sellise nõude aegumistähtaeg peaks hageja arvates TsÜS § 149 (seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg) järgi olema kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6(7)
2-22-1081 ebaõigete andmete ümberlükkamiseks konkreetse avaldamise aspektist ega teinud menetluses usutavaks, et kostja soovis tema kohta avaldada uusi artikleid.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.