Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-4975
Tsiviilasi
J.R. hagi M.R. vastu 30 000 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. juuli 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.R. määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): J.R. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Vastustaja (kostja): M.R. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus
esindajad
ei ole hagiavalduses esitatud asjaolusid arvestades täidetud ka võimalikest muudest lepinguvälistest võlasuhetest tulenevate nõuete faktilised eeldused. Kuivõrd tegemist oli poolte lahusvaraga, on maakohtu hinnangul perspektiivitu ka nõue lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud kulutuste ja parenduste hüvitamiseks. Kuna korteriomand oli hageja esitatud asjaolude nii hageja enda kui ka kohtu hinnangul hageja lahusvaraks, oleks perspektiivitu menetleda nõuet, mille rahuldamiseks on vaja tuvastada, et kõnealune korter oli poolte ühisvaraks. Eelnevast tulenevalt ei ole ka hageja alternatiivse nõude eeldused täidetud.
30 000 eurole. Käesoleval juhul on vastav notariaalne tehing tehtud jaanuaris 2022 ning TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul eksimusest teada saamisest. Tegemist on õigustlõpetava tähtajaga. Õiguskirjanduse kohaselt on põhjendatud hagi menetlusse võtmata jätmine perspektiivituse tõttu ka juhul, kui nõude hagetavuse välistab õigustlõpetav tähtaeg. Seega on maakohus jätnud õigesti hagiavalduse menetlusse võtmata.
Kui kohus jõuab hageja väiteid arvestades asja sisulise lahendamise käigus järeldusele, et vaidlusaluse korteriomandi puhul oli tegemist hageja lahusvaraga, ei ole välistatud hageja õigus esitada kostja vastu alusetu rikastumise nõue VÕS § 1028 ja § 1029 alusel. Tavapärasest soorituskondiktsiooni olukorrast erineb VÕS § 1029 selle poolest, et üleandja poolt oma kohustuse täitmiseks teisele isikule millegi üleandmine (st sooritus VÕS § 1028 tähenduses) ei toimu mitte eeldatavale võlausaldajale (st isikule, kelle suhtes soorituse aluseks olev kohustus eksisteeris), vaid viimase korraldusel kolmandale isikule (vt ka Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne IV osa, lk 671). Hagi asjaolude kohaselt on hageja enda tegevuse tulemusena talle kuulunud korteriomandit müües jäänud ilma poolest müügihinnast, kuivõrd nõustus selle tasumisega ostja poolt kostjale (lepingu p 2.2) enda kohustuse täitmise eesmärgil, millega suurendas kostja vara. Seega võib hagejal olla kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kui kohus jõuab asja sisulise arutamise käigus arvestades kostja vastuväiteid ikkagi järeldusele, et korter kuulus poolte ühisvarasse ja ühisvara on jagamata, tuleb kohtul hageja alternatiivse nõude alusel võtta seisukoht, kas hagejal on enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 18 lg 2 alusel õigus taotleda lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud kulutuste ja parenduste hüvitamist ja millises ulatuses. Sellisel juhul peab hageja eelnevalt taotlema ka ühisvara jagamist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.