Avaldaja (ettevõtja): Andri-Peedo talu OÜ (registrikood 12054892), seaduslik esindaja juhatuse liige L. P. Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat M. P. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post [email protected]) Võlausaldajad: Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349) aktsiaselts Pajo (registrikood 10248356) Osaühing Pro Grupp Invest (registrikood 11263234) Eesti Energia AS (registrikood 10421629) osaühing Farmitek (registrikood 10301323) SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650)
MITTETULUNDUSÜHING SETO KÄSITÜÜ KOGO
(registrikood 80240698) AS Dimedium (registrikood 10107437) OÜ
VENTILATSIOONIHOOLDUS
10849726) AS Alexela (registrikood 10015238)
(registrikood
Kotkapesa Puhkekeskus OÜ (registrikood 12963347) Nopri talu FIE (registrikood 10184567) Christeyns Eesti OÜ (registrikood 10097992) OÜ Hansamer Agro (registrikood 12075531) Viking Security AS (registrikood 10026845) Scandagra Eesti Aktsiaselts (registrikood 10188677) Võrumõisa labor OÜ (registrikood 10608576) OÜ Fitlap kaubandus (registrikood 14684217) Jaaniraotu talu FIE (registrikood 10136108) osaühing Siidivennad (registrikood 10898143) Icosagen AS (registrikood 10565884) Elamusstuudio OÜ (registrikood 14076225)
Kinnitada 15. augustil 2023 Tartu Maakohtule esitatud saneerimiskava AndriPeedu talu OÜ saneerimismenetluses. 1.1.Andri-Peedo talu OÜ saneerimismenetluses rahuldatakse saneerimiskavaga puudutatud võlausaldajate nõuded järgmiselt:
1.1.1.Esimese rühma pandiga tagatud nõudega võlausaldaja (saneerimisseaduse (SanS) § 21 lg 2 p 1) Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhinõue 138 132 eurot 78 senti tasutakse alates 25. oktoobrist 2023 vastavalt saneerimiskava lisas 6 märgitud maksegraafiku tingimustele (dtl-d 416– 424) kuni 84 igakuise osamaksena.
1.1.2.Teise rühma pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate (SanS § 21 lg 2 p 2) põhinõuded tasutakse alates 25. oktoobrist 2023 vastavalt saneerimiskava lisas 7 märgitud maksegraafikule (dtl 425) kuni 60 igakuise osamaksena: Võlausaldaja
Põhinõude suurus
Igakuise osamakse suurus
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti 24714,82 kaudu) (registrikood 70000349)
411,91
aktsiaselts 10248356)
251,13
Pajo
(registrikood 15067,63
Osaühing Pro Grupp (registrikood 11263234)
Invest 12158,03
202,63
AS
(registrikood 6910,02
115,17
osaühing Farmitek 10301323)
(registrikood 6089,07
101,48
Eesti Energia 10421629)
SIA Citadele Leasing Eesti filiaal 4316,4 (registrikood 11453650)
71,94
MITTETULUNDUSÜHING
SETO 4133
KÄSITÜÜ KOGO
(registrikood 80240698)
68,88
AS Dimedium (registrikood 10107437) 3414,66
56,91
OÜ VENTILATSIOONIHOOLDUS 2628 (registrikood 10849726)
43,8
AS Alexela (registrikood 10015238)
1870,43
31,17
OÜ 1529,7
25,5
Nopri talu FIE (registrikood 10184567) 1364,4
22,74
Christeyns Eesti OÜ (registrikood 1084,78 10097992)
18,08
OÜ Hansamer Agro (registrikood 786 12075531)
13,1
Viking Security 10026845)
Kotkapesa Puhkekeskus (registrikood 12963347)
AS
(registrikood 724,37
12,07
Scandagra Eesti (registrikood 10188677)
Aktsiaselts 713,82
11,9
Võrumõisa labor OÜ (registrikood 606,6 10608576)
10,11
OÜ Fitlap kaubandus (registrikood 600 14684217)
Jaaniraotu talu 10136108)
(registrikood 580
9,67
(registrikood 420,48
7,01
FIE
osaühing Siidivennad 10898143)
Icosagen AS (registrikood 10565884) Elamusstuudio 14076225) Kokku:
OÜ
408,8
(registrikood 354
6,81 5,9
90475,01
1.2.Andri-Peedo talu OÜ on saneerimiskavaga võtnud endale saneerimiskava kehtivuse ajal järgmised kohustused: ▪
keeld käsutada ettevõtjale kuuluvat hoonestusõigust (registriosa nr 405550) ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta;
▪
keeld koormata mistahes kolmandate isikute õigustega ettevõtjale kuuluvat vara ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta;
▪
keeld käsutada ettevõtjale kuuluvat vallasvara, kui see väljub ettevõtja igapäevase majandustegevuse raamidest (sh vallasvara müük, üürile ja rendile andmine) ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta;
▪
keeld tagada kolmandate isikute kohustusi garantiiandjana, käendajana, solidaarvõlgnikuna või muul sarnasel viisil ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta;
▪
keeld teha otsust osakapitali muutmiseks (sh osakapitali suurendamiseks või vähendamiseks ja täiendavate osade väljalaskmiseks) ja dividendide maksmiseks oma osanikele, osta tagasi enda osasid (või osast osasid) ja maksma oma osanikule juhtimistasusid (v.a turutingimustele vastav töötasu või juhatuse liikme tasu) või teha muid makseid (kas rahas või muus varas). Ettevõtja juhatus kohustub koheselt informeerima saneerimisnõustajat vastava kohustuse rikkumisest;
▪
keeld teha üle 50 000 euro suuruseid investeeringuid oma põhivarasse ja/või finantsinvesteeringuid ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta;
▪
kohustus tagada saneerimisnõustaja informeerituse olulistest ettevõtet puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. Ettevõtjal on koos saneerimisnõustajaga kohustus edastada võlausaldajatele ülevaateid saneerimiskava täitmise kohta vähemalt kaks korda aastas pärast saneerimiskava jõustumist.
2.Järelevalvet Andri-Peedo talu OÜ saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja M. P. .
3.Kohustada saneerimisnõustajat esitama Andri-Peedo talu OÜ saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruanne, milles kirjeldada ettevõtja majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb saneerimisnõustajal esitada 11. märtsil 2024, järgmine 11. septembril 2024 (edaspidi igal poolaastal).
4.Rahuldada saneerimisnõustaja tasu taotlus osaliselt. Määrata Andri-Peedo talu OÜ saneerimisnõustaja M. P. tasuks 8550 eurot, millele lisandub käibemaks 1710 eurot, s.o kokku 10 260 eurot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le, kelle kaudu saneerimisnõustaja tegutseb.
Saneerimisnõustaja tasust (10 260 eurot) maksta 7500 eurot Andri-Peedo talu OÜ poolt 26. juunil 2023 kohtu deposiidina Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 tasutud summa arvel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx) kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja ülejäänud 2760 eurot mõista välja Andri-Peedo talu OÜ-lt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le.
5.Jätta läbi vaatamata saneerimisnõustaja M. P. järelevalve tasu määramiseks.
taotlused tulemustasu ja
6.Määrus on viivitamata täidetav.
7.Avaldada teade saneerimiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada määrus ettevõtjale, saneerimisnõustajale ning võlausaldajatele. Saata määrus resolutsiooni p 4.1 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Saneerimiskava kinnitamise peale võib määruskaebuse esitada ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates saneerimiskava kinnitamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (saneerimisseaduse (SanS) § 37 lg-d 3 ja 4). Saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse peale võib määruskaebuse esitada ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (SanS § 18 lg 6).
ASJAOLUD
1.Andri-Peedo talu OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 12. juunil 2023 Tartu Maakohtule saneerimisavalduse. Maakohus algatas 19. juuni 2023. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse ning nimetas saneerimisnõustajaks M. P. (saneerimisnõustaja).
2.Saneerimisnõustaja esitas 15. augustil 2023 maakohtule taotluse kinnitada võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava.
Ettevõtja üldandmed
Saneerimiskava kohaselt asutati ettevõtja 2011. a-l. Tegu on pereettevõttega. Ettevõtja põhitegevusalaks on Võrumaal (kitse)piima töötlemine, piimatoodete ja juustu tootmine. Alates 2013. a-st on ettevõtja oma tegevusmahtu suurendanud. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetusel valmis 2017. a-l Eesti ja ilmselt Põhja-Euroopa moodsaim tüüring tõugu kitsefarm, kus toodetakse ainulaadset kodumaist kitsepiima toodangut. Ettevõtja on praegu Eesti suurim kitsepiimafarm ning saanud mitmeid tunnustusi (nt 2016. a-l valiti juhatuse liikmed Eesti parimateks talunikeks, 2019. a-l sai ettevõtja Riigihalduse regionaalarengu Regionaalmaasika auhinna ning 2022. a-l valiti ettevõtja praejuust Eesti parimaks piimatooteks). Kitsekarjas on 250 kitse ning lüpsivõimekus keskmiselt 14 500 liitrit kuus, millest on ettevõtja suuteline valmistama tooteid kokku 4000 kg. Ettevõtja jätkab praegust majandustegevust ning on üleminekuetapis mahetootmisele.
2.2.Ettevõtja majanduslik seisund ning põhjused, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse
2.2.1.Ettevõtja müüb ja turustab oma toodangut valdavalt Eestis. Tootmistegevuseks vajaliku tooraine (kitsepiima) toodab ettevõtja ise, samuti kasvatab suure osa sööta (heina) ise. Ettevõtja müügitulu jaguneb neljaks: 1) müüb tootmistegevusest ülejäänud kitsepiima (2011–2022. a-l piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele kui eraisikutele, alates 2023. a-st Nopri Talumeierei OÜ-le pikaajalise tarnelepingu alusel). Ettevõtja prognoosib 2023. a-l kitsepiimast tulenevat müügitulu 54 995 eurot, mis jääb 2020–2022. a-ga võrreldes samasse suurusjärku. Kitsepiima müük ühele isikule tagab tegevuskulude kokkuhoiu. 2) müüb kitsepiimast toodetud juustutooteid (pehme juust ja laagerdunud juust) Eesti suuremates poekettidest (Selver, Rimi, Prisma Peremarket, Coop), s.o ligi 60 kaupluses.
Ettevõtja planeerib 2023. a-l juustutoodete müügituluks 153 851 eurot, 2020–2022. a-l oli see 106 690 eurot 33 senti. 3) müüb juustutooteid toitlustusasutustele (restoranid) ja laatadel. Ettevõtja planeerib 2023. a-l müügitulu 48 620 eurot, 2021–2022. a-l oli see keskmiselt 22 445 eurot 50 senti. Kokku on ettevõtja planeerinud kitsepiima ja juustude müügitulu 2023. a-l 257 466 eurot, 2024. a-l 372 452 eurot, 2025. a-l 374 452 eurot ning 2026. a-l 488 452 eurot, kui 2022. a-l oli keskmine müügitulu 180 226 eurot. 4) tegeleb lisategevusalana heina müügi ja heinakuivatus teenuse pakkumisega, millega ettevõtja planeerib 2023. a-l teenida müügi- ja teenustasudena tulu kokku 59 800 eurot. 2020– 2022. a-l oli heina müügitulu keskmiselt 18 597 eurot. Lisaks teenib ettevõtja tulu turismiteenuselt, liha müügilt ja saab PRIA toetusi. Ettevõtja planeerib 2023. a-l eelnimetatud tulusid 15 300 eurot. 2020–2022. a-l olid ettevõtja muud tulud kokku keskmiselt 24 501 eurot 67 senti. Tootmistegevuseks on ettevõtjal vajalik vara olemas ega vaja suuremahulisi investeeringuid. Ettevõtja ei planeeri saneerimismenetluse kestel tegevuse laiendamist viisil, millega võiks kaasneda seni planeeritust suurem kulubaas. Rahavoogude prognoos on kokkuvõtvalt järgmine: 2023*
329 000
256 786
280 808
Piima ja piimatoodete müük
257 466
184 352
189 308
Muu äritegevust abistav tegevus sh toetused
75 100
67 634
27 082
Kokku müügitulu
329 000
256 786
266 373
Kokku müügitulu Müügitulu tegevusalade lõikes
*prognoos
2.2.2.Ettevõtjal oli lühi- ja pikaajalisi kohustusi 2022. a-l 1 779 338 eurot (sh Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) (laenu)kohustused ligi 1 400 000 eurot). Saneerimiskava koostamise seisuga on kõnealuseid kohustusi 1 799 786 eurot 24 senti. Saneerimiskavaga on hõlmatud 350 eurot ületavad sissenõutavaks muutunud kohustused, st saneerimiskavasse on kaastatud kohustused 234 089 euro 58 sendi ulatuses, millest põhinõuded on 228 607 eurot 79 senti ja kõrvalnõuded 5481 eurot 79 senti. Ettevõtjal oli vara 2022. a-l 1 926 494 euro väärtuses ja 2021. a-l 2 007 554 euro väärtuses. 2022. a-l oli käibevara 2022. a-l 63 461 eurot, materiaalset põhivara (sh hoonestusõigus) 1 773 783 eurot, lisaks tuleb vara hulka arvestada bioloogiline vara 89 250 eurot. Saneerimiskava esitamise seisuga on vara väärtus 1 917 885 eurot 23 senti, st ettevõtja vara ei ole võrreldes 2022. a-ga oluliselt vähenenud. Ettevõtja omakapital oli 2022. a-l 147 156 eurot, 2021. a-l 176 964 eurot. Ettevõtjal oli 2022. a-l kahjum 29 808 eurot, 2021. a-l oli kasum 40 081 eurot. Omakapital saneerimiskava
esitamise seisuga on 118 098 eurot 99 senti. Praegu ületab ettevõtja vara kohustusi, mistõttu ei ole ettevõtja pankroti situatsioonis ega maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-te 1 ja 2 mõttes.
2.2.3.Ettevõtja majanduslike raskuste põhjuseks on kokkuvõttes põhikarja planeeritust aeglasem suurenemine, COVID-19 viiruse leviku tõttu juustutoodete nõudluse ja müügitulu vähenemine ning tootmiskulude suurenemine energia ja sööda prognoosimatu ja kiire hinnatõusu tõttu. Ettevõtja rajas 2017. a-l uue 500 kohalise kitsefarmi, et kitsekarja järk-järgult suurendada. 2020. a-l noorloomade paaritamine ebaõnnestus ning lüpsikari ei kasvanud vastavalt planeeritule. Lisaks on kitsekarjast pidanud välja praakima planeeritust suurema arvu kitsi. Seetõttu jäid tootmismahud planeeritust väiksemaks. Praegu on kitsekarja suuruseks 250 looma ning 2023. a lõpuks 350 looma. Ettevõtja planeerib kitsekarja 500 pealiseks ja tootmismahu suurenemist hiljemalt 2025–2026. a-l. Lisaks kadus COVID-19 viiruse leviku tõttu 2021. a-l otsemüük restoranidele, vähenes jaemüük kauplustes ning ettevõtja pidi hakkama tootma pikema tootmisperioodiga juustu. Tootmiskulud jäid varasemaga samaks, kuid müügitulu ei laekunud sama kiirusega. Tootmiskulusid suurendas aga energia ja loomasööda hinnatõus ning toodete hindu polnud sõlmitud lepingute tõttu võimalik kiirelt muuta. Seetõttu vähenes ettevõtja likviidsus.
2.2.4.Saneerimiskava koostamise seisuga on ettevõtjal käibevara 54 852 eurot 82 senti ja sissenõutavaks muutunud kohustusi 236 419 eurot 55 senti. Praegu ei ole võlausaldajad pankrotihoiatust esitanud ning suurim võlausaldaja MES ei ole laenulepinguid lõpetanud. Kuigi vara ületab kohustusi, on oht, et ettevõtja muutub maksejõuetuks, kui võlausaldajad panevad oma nõuded maksma korraga. Lisaks on ettevõtja vara panditud. Seetõttu ei saa ettevõtja muul viisil kui saneerimismenetluses ajutisi makseraskusi ületada. Ettevõtja saab saneerimisabinõude rakendamisel majanduslikud raskused ületada, taastada kasumilikkuse ning tagada jätkusuutliku majandamise.
Ettevõtja saneerimist puudutatud isikud
Puudutatud isikuteks on kõik võlausaldajad, kelle nõue kujundatakse saneerimiskavaga ümber: MES, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), aktsiaselts Pajo, Osaühing Pro Grupp Invest, Eesti Energia AS, osaühing Farmitek, SIA Citadele Leasing Eesti filiaal, MITTETULUNDUSÜHING SETO KÄSITÜÜ KOGO, AS Dimedium, OÜ VENTILATSIOONIHOOLDUS, AS Alexela, Kotkapesa Puhkekeskus OÜ, Nopri talu FIE, Christeyns Eesti OÜ, OÜ Hansamer Agro, Viking Security AS, Scandagra Eesti Aktsiaselts, Võrumõisa labor OÜ, OÜ Fitlap kaubandus, Jaaniraotu talu FIE, osaühing Siidivennad, Icosagen AS ja Elamusstuudio OÜ. Nende põhinõuded on kokku 228 607 eurot 79 senti. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), SIA Citadele Leasing Eesti filiaal, MITTETULUNDUSÜHING SETO KÄSITÜÜ KOGO, Osaühing Pro Grupp Invest, osaühing Farmitek ja MES esitasid nõude suurusele vastuväited. Saneerimiskavaga ei kaasata võlausaldajaid (sh saneerimisteate saanuid), kelle põhinõue on alla 350 euro ja kelle nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Ka ei mõjuta saneerimine ettevõtja töötajaid – neid ei koondata ning töötasusid ei vähendata.
Pankrotihinnang ettevõtja saneerimismenetluses
Ettevõtjale kuulub hoonestusõigus 36 aastaks asukohas Nõmme, Kimalasõ küla, Misso vald, Võrumaa (väärtus 1 394 220 eurot 9 senti), masinad ja seadmed (väärtus 284 297 eurot 57 senti) ja inventar (väärtus 23 849 eurot 33 senti). Raha on ettevõtjal 4859 eurot 59 senti, nõudeid ja ettemakseid 12 581 eurot 23 senti ning varusid 37 412 eurot. Lisaks on vara hulgas kariloomad väärtusega 89 250 eurot. Kokku on ettevõtjal vara 1 846 469 euro 81 sendi väärtuses. Pankrotimenetluses müüakse varad üldiselt enampakkumisel võimalikult kiiresti. Samas ei ole varade väärtus siis võrdeline raamatupidamisliku väärtusega, vaid hind kujuneb enampakkumisel. Enampakkumisel on ostjate huvi osta kiirmüügihinnaga. Lisaks on ettevõtja vara spetsiifiline. Ettevõtja hoonestusõigus on seotud konkreetse farmi hoonete majandamisega ja ei võimalda otseselt ehitada kinnistule teistsuguseks otstarbeks ehitisi. Seega omandaks spetsiifilist laadi hoonestusõiguse üksnes äriühing, kes tegeleb sarnase valdkonnaga. Samuti on mõistlik kogu vallasvara võõrandada tervikuna. Sellest tulenevalt võiks hoonestusõiguse hinnaks olla 100 000 eurot; masinad, seadmed ja inventar võib tervikvarana raamatupidamislikust väärtusest 10%, s.o 5296 eurot 16 senti; nõuete ja ettemaksude realiseeritavaks mahuks samuti 10%. Mõeldav ei ole aga varude tüki kaupa müük. Pigem saab need realiseerida 5% väärtusega raamatupidamislikust hinnast, s.o 1870 eurot 60 senti. Kariloomade müügihind oleks 1/3 väärtusega, s.o 29 750 eurot. Seega oleks ettevõtja vara väärtus pankrotimenetluses 168 553 eurot. Ettevõtjal on sissenõutavaks muutunud kohustusi 236 419 eurot 55 senti, millest saneerimiskavaga on hõlmatud põhinõuded 228 607 eurot 79 senti ja kõrvalnõuded 5481 eurot 79 senti. Pankroti korral muutuvad kõikide võlausaldajate nõuded sissenõutavaks. Seega lisandub praegustele kohustustele 1 585 969 eurot 28 senti ning kohustuste kogumaht pankrotimenetluses oleks 1 822 388 eurot 83 senti. Pankrotimenetluses rahuldataks esmalt pandiga tagatud ja seejärel pandiga tagamata nõuded. MESil on ettevõtja vastu pandiga tagatud nõudeid kokku 1 477 528 eurot 7 senti (sh 1 062 313 eurot 60 senti on tagatud ühishüpoteegiga (900 000 eurot) kinnistutele asukohas Nõmme, Kimalasõ küla, Misso vald, Võrumaa (katastritunnus: 46801:003:0062), Andri-Peedo, Kimalasõ küla, Misso vald, Võrumaa (katastritunnus: 46801:003:1171 ja 46801:003:1172), Nõmme, Kimalasõ küla, Misso vald, Võrumaa (katastritunnus: 46801:003:0063) ja hoonestusõigusele. Kinnistute väärtus on kokku 400 000 eurot, millele lisandub hoonestusõiguse väärtus 100 000 eurot. Lisaks tagab MESi nõudeid kommertspant (150 000 eurot) ning aktsiaselts Pajo on andnud garantii (200 000 eurot). Kokkuvõttes saaks pankrotimenetluses MESi kui esimese järjekorra võlausaldaja nõuded täidetud 762 435 euro 29 sendi ulatuses, s.t 52% ulatuses. Teise järjekoha võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud 6117 eurot 71 sendi ulatuses, st 0,6% ulatuses. Järelikult ei saaks pankrotimenetluses kõikide võlausaldajate nõuded täidetud. Lisaks tuleb võtta arvesse, et kui pandiga tagatud nõuet täies ulatuses pandi arvel ei rahuldata, läheb seda ületav osa nõudest teise järku. Samuti tuleb arvestada vara müümisel kaasnevate kuludega (asjade säilitamise kulu, halduri tasu jt) ning enampakkumise ajakuluga, millega kaasneb vara hinna vähenemine. Saneerimise läbiviimine on seega praegusel juhul mõistlik ja võlausaldajate jaoks parem lahendus kui ettevõtja pankrot, kuna tuleviku rahavoogudest saadavast kasumist saab tasuda võlausaldajate nõudeid oluliselt
suuremas ulatuses (põhinõuded täies ulatuses) kui pankroti korral. Saneerimismenetluse oht on, et ettevõtja ei suuda toime tulla igapäevasest majandustegevusest tulenevate kohustuste täitmisega, mis võib päädida võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisega.
2.5.Saneerimisabinõude ja võlausaldajate nõuete ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendused Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid: võlasummat vähendatakse (SanS § 22 lg 1 p 3), s.o kõrvalnõue vähendatakse nullini; rahaline nõue täidetakse osamaksetega (SanS § 22 lg 1 p 2) ning kohustuse täitmise tähtaega pikendatakse (SanS § 22 lg 1 p 1). Saneerimiskavaga moodustatakse järgmised võlausaldajate rühmad: 1) esimesse rühma kuulub võlausaldaja (põhinõudega 138 132 eurot 78 senti), kelle nõuded on pandiga tagatud ja kellele tasutakse lisaks põhinõudele ka intressi; 2) teise rühma kuuluvad 22 võlausaldajat (põhinõuetega 90 475 eurot 1 sent), kelle nõuded ei ole pandiga tagatud ning kelle kõrvalnõuded vähendatakse nullini. Rühmitamise tingib asjaolu, et saneerimiskavaga on kaasatud erineva õigusliku seisundiga, s.o pandiga tagatud ja pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. Kuna pandiga tagatud võlausaldaja õigused pankrotimenetluse korral on eelistatumad kui pandiga tagamata võlausaldajal, on saneerimiskavas püütud leida tasakaal, et nõuete rahuldamise tulusus ei kahjustaks pandiga tagatud võlausaldajal huve (ei oleks väiksem kui tagatav pandiõigus) ega koheldaks neid võlausaldajaid, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud, viisil, et saneerimismenetlus tagaks neile paremad väljavaated kui pankrotimenetlus. Saneerimiskava täitmise tähtajaks on 30. september 2030. Esimese rühma võlausaldaja nõuded tasutakse hiljemalt 84 kuu jooksul, teise rühma võlausaldaja nõuded kuni 60 kuu jooksul.
Saneerimismenetluse tagamine
Tagamaks saneerimiskavas võetud kohustuste nõuetekohase täitmise ning võlausaldajate huvide kaitse ja kindlus, määrab ettevõtja saneerimiskava vastuvõtmisel ja kohtu poolt kinnitamisel järgmised tagatised: 1) käsutamise keelumärke tegemine ettevõtjale kuuluva hoonestusõiguse suhtes asukohaga Nõmme, Kimalasõ küla, Misso vald, Võru maakond (registriosa nr 405550) saneerimisnõustaja kirjalikus vormis nõusolekuta (käsutuskeeld hoonestusõiguse suhtes); 2) ettevõtja kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara mistahes kolmandate isikute õigustega ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta (keeld koormata vara); 3) keelata ettevõtjal teha temale kuuluva vallasvaraga käsutustehinguid, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest, sh vallasvara müük ja üürile/rendile andmine, ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta (vallasvara käsutamise keeld); 4) ettevõtja kohustub saneerimismenetluse kestel ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata mitte tagama kolmandate isikute kohustusi garantiiandjana, käendajana solidaarvõlgnikuna või muul sarnasel viisil (kohustuste tagamise keeld); 5) ettevõtja kohustub mitte tegema otsust osakapitali muutmiseks, sh osakapitali suurendamiseks või vähendamiseks ja täiendavate osade väljalaskmiseks, mitte määrama ja
maksma dividende oma osanikele, mitte ostma tagasi enda osasid (või osast osasid) ja mitte maksma oma osanikule juhtimistasusid (v.a turutingimustele vastav töötasu või juhatuse liikme tasu) või tegema muid makseid (kas rahas või muus varas). Ettevõtja juhatus kohustub koheselt informeerima saneerimisnõustajat vastava kohustuse rikkumisest (äriühinguliste tegevuste piiramine); 6) ettevõtja kohustub mitte tegema üle 50 000 euro suuruseid investeeringuid oma põhivarasse ja/või finantsinvesteeringuid ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata; 7) ettevõtja on kohustatud tagama saneerimisnõustaja informeerituse olulistest ettevõtet puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. Ettevõtjal on koos saneerimisnõustajaga kohustus edastada võlausaldajatele ülevaateid saneerimiskava täitmise kohta vähemalt kaks korda aastas peale saneerimiskava jõustumist (aruandluse ja informeerimise kohustus).
Ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist
Ettevõtja on veendunud, et tema majandusliku stabiilsuse taastamine ja makseraskuste ületamine on võimalik. Ettevõtja majandustegevus ei ole seiskunud ja tal on olemas kõik vajalikud vahendid majandustegevuse jätkamiseks, olulisi vältimatuid suuremahulisi lisainvesteeringuid tegevuse säilitamiseks ja jätkamiseks tegemata. Ettevõtja vajab hetkelist abi, et peatada mõneks ajaks tekkinud kohustuste sissenõudmine. Ettevõtja suudab tõenäoliselt jätkata pärast saneerimiskava täitmist oma äritegevust kasumlikult ja jätkusuutlikult. Lisandunud on ka heinakuivatusteenus, millest saab ettevõtja lisatulu. Ettevõtja on seejuures püüdnud vähendada igapäevaseid kulusid, sõlmides senisest madalama elektripaketi. Samuti on käimas aktiivsed läbirääkimised kauba müümiseks välisturule. Ka toetab ettevõtja tegevust
PRIA.
3.Saneerimisnõustaja, arvestades, et võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, toetab saneerimiskava kinnitamist. Saneerimisnõustaja arvates puuduvad vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmise alused SanS § 28 mõttes. Saneerimisteade on saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele edastatud ja see vastab SanS §-s 12 esitatud nõuetele, saneerimiskava projekt on SanS § 20 lg 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud koos üleskutsega seisukoha esitamiseks, saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele ning selle vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid.
3.1.Koos arvamusega esitas saneerimisnõustaja oma tegevuse ja kulutuste aruande, milles palub saneerimiskava kinnitamisel välja mõista saneerimisnõustaja tasu 11 178 eurot 64 senti (sh ajatasu 10 162 eurot 40 senti ja tulemustasu 1016 eurot 24 senti), millele lisandub käibemaks 2235 eurot 73 senti, s.o kokku 13 414 eurot 37 senti ning järelevalve tasu 1/5 saneerimisnõustaja tasust. Aruande kohaselt kulus saneerimisnõustajal seadusest tulenevate ülesannete täitmisele 67 tundi 45 minutit. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja advokaadibüroo vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt osutab saneerimisnõustaja teenuseid tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta) ning saab saneerimiskava vastuvõtmisel ja kinnitamisel tulemustasu 10% ajatasust.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud saneerimiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada. Saneerimisnõustaja tasu taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
5.SanS § 28 lg 1 kohaselt kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega ja tõendid saneerimiskava projekti ning SanS § 20 lg-s 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta. Saneerimisnõustaja esitab SanS § 27 lg 1 järgi kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta. Kohus võib jätta saneerimiskava SanS § 28 lg 5 järgi kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui SanS § 26 alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub SanS § 28 lg 5 p-des 1–11 nimetatud alus. Seega tuleb kohtul vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks kontrollida, kas saneerimisnõustaja on kohtule esitanud SanS § 28 lg-s 1 nimetatud dokumendid ning kas esineb SanS § 28 lg 5 p-des 1–11 nimetatud aluseid.
5.1.Kohus määras 19. juuni 2023. a määrusega saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks 15. august 2023. Saneerimisnõustaja esitas kohtule saneerimiskava 15. augustil 2023, s.o tähtaegselt. Koos saneerimiskavaga esitas saneerimisnõustaja võlausaldajatele saadetud üleskutsed esitada saneerimiskava vastuvõtmise kuupäevaks kirjalikult seisukoht saneerimiskava vastuvõtmise kohta, tõendid võlausaldajatele saneerimiskava projekti ja hääletussedelite kättetoimetamise kohta, hääletusprotokolli koos hääletussedelitega, vara- ja võlanimekirja ning rahavoogude prognoosi. Seega on saneerimisnõustaja kohtule esitanud SanS § 28 lg-s 1 nimetatud dokumendid.
Järgmisena kontrollib kohus, kas esineb SanS § 28 lg 5 p-des 1–11 nimetatud aluseid.
5.2.1.Kohtul puuduvad andmed, et ettevõtja oleks teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud SanS § 11 lg 1 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve või rikkunud saneerimiskava koostamisel saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust (SanS § 28 lg 5 p-d 1 ja 2).
5.2.2.Asja materjalide järgi ei ole saneerimisteate avaldamisel ega edastamisel rikutud SanS §-s 12 sätestatud korda, ühtlasi vastavad saneerimisteated eelnimetatud sättes nimetatud nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 3). Saneerimisnõustaja on 21. juunil 2023 avaldanud saneerimismenetluse algatamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastanud saneerimisteated kõikidele võlausaldajale, kelle nõuet sooviti saneerimiskavaga ümber kujundada. Ka ei ole rikutud saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel või edastamisel SanS § 20 lgs 3 nimetatud nõudeid (SanS § 28 lg 5 p 4). Saneerimisnõustaja on 24. juulil 2023 avaldanud teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadanded ning edastanud saneerimiskava projekti puudutatud isikutele. Ühtlasi vastab teade SanS § 20 lg-s 5 nimetatud nõuetele. Lisaks vastab saneerimiskava SanS §-s 21 sätestatud nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 5) – saneerimiskavast nähtuvad SanS §-s 21 nimetatud andmed.
5.2.3.Kohtu arvates on saneerimiskava vastuvõtmisel järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid. Saneerimiskava vastuvõtmine toimus hääletamise teel koosolekut pidamata (SanS § 24 lg 1) ning võlausaldajate häälte arv oli võrdeline kindlaks tehtud põhinõude suurusega (SanS § 24 lg 2). Kuna saneerimiskava puudutab erineva õigusliku seisundiga isikuid, on saneerimiskavas võlausaldajatest moodustatud kaks eraldi rühma – pandiga tagatud nõuetega
võlausaldajad (üks võlausaldaja nõudega 138 132 eurot 78 senti ) ja pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad (22 võlausaldajat nõuetega 90 475 eurot 1 sent) (SanS § 21 lg 2 p-d 1 ja 2). Hääletamisest võttis osa 18 võlausaldajat, s.o 78,26% kõigist saneerimiskavasse kaasatud võlausaldajatest. Saneerimiskava poolt hääletas esimeses rühmas üks võlausaldaja 138 132, 78 häälega (100% esimese rühma häältest) ning teises rühmas 17 võlausaldajat 72 153,59 häälega (79,75% teise rühma häältest). Saneerimiskava vastu hääletas teise rühma kuulunud võlausaldaja 12 158,03 häälega, hääletamisel ei osalenud neli võlausaldajat 14 005,02 häälega. SanS § 24 lg 4 kohaselt kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Eelmärgitut arvestades on saneerimiskava vastuvõetud. Lisaks on saneerimiskavast nähtuvalt kõiki eraldi rühmadesse kuuluvaid võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Seega ei tuvastanud kohus SanS § 28 lg 5 p-des 6 ja 8 sätestatud aluseid.
5.2.4.SanS § 28 lg 5 p 7 reguleerib vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel võlausaldajate huvide testi järgimise kontrollimist. Kohus leiab, et SanS § 28 lg 5 p 7 järgi kohus peab SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi järgimist kontrollima üksnes siis, kui võlausaldaja on: 1) hääletanud saneerimiskava vastu ja; 2) esitanud SanS § 26 lg 1 p 11 alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Juhul, kui võlausaldaja on üksnes hääletanud saneerimiskava vastu, kuid on jätnud pärast saneerimiskava üle hääletamist kohtule taotluse vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitamata, ei pea kohus omal algatusel võlausaldajate huvide testi järgimist kontrollima. Ka praegusel juhul ei ole saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja (SIA Citadele Leasing Eesti filiaal) kohtule esitanud SanS §-s 26 sätestatud taotlust. Kohus lisab, et võlausaldaja saneerimiskavale vastu hääletamise teade saneerimisnõustajale (dtl 649) ei saa olla SanS § 26 lg 1 mõttes taotlus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Järelikult ei pea kohus käesolevas asjas võlausaldajate huvide testi järgimist kontrollima. Eeltoodule vaatamata kohus märgib, et SIA Citadele Leasing Eesti filiaal ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Saneerimisnõustaja on välja arvutanud protsendid saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja nõude rahuldamise kohta nii saneerimise kui pankroti korral. Kõnealune protsent on tunduvalt suurem ettevõtja saneerimise korral. Võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid, et ta saaks ettevõtja pankroti korral nõude rahuldatud suuremas ulatuses ja kiiremini. Ainuüksi võlausaldaja väited selleks alust ei anna.
5.2.5.Ettevõtja makseraskuste põhjusteks on põhikarja planeeritust aeglasem suurenemine, COVID-19 viiruse leviku tõttu juustutoodete nõudluse ja müügitulu vähenemine ning tootmiskulude suurenemine energia ja sööda prognoosimatu ja kiire hinnatõusu tõttu. Kohtu arvates on ettevõtjal saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamisel korral võimalik tekkinud makseraskused ületada, likviidsus ja kasumlikkus taastada ning jätkusuutlik majandamine tagada. Ettevõtja planeerib kitsekarja suurendamisega omakorda suurendada tootmismahtu ja müügitulu. Kuigi 2020. a-l kitsekarja suurendamine ebaõnnestus, on ettevõtja siiski suutnud praeguseks kitsekarja mõnevõrra suurendada (kui kitsefarmi valmimisel 2017. a suvel oli ettevõtjal ligi 130 kitse, siis praegu on ettevõtjal 250 kitse). Seejuures on ettevõtjal kitsekarja suurendamise ja sellest tingitud tootmismahu suurenemise korral olemas vajalikud vahendid ning täiendavaid investeeringuid tegevuse laienemise korral teha pole vaja. Järelikult ei kaasne kitsekarja suurenemisega täiendavaid suuremaid kulusid.
Ka on möödunud COVID-19 viiruse leviku tõttu ettevõtja müügitulu vähenemist põhjustanud asjaolud. Selle tulemusena saab ettevõtja jälle toota rohkem pehmet juustu (laagerdunud juustu asemele), mille tootmisperiood on kiirem, st müügitulu laekub omakorda kiiremini. Samuti saab jätkuda toodete müük restoranidele ja kauplustele. Lisaks on ettevõtja praeguseks astunud konkreetseid samme muul viisil tegevuskulude vähendamiseks ja müügitulu suurendamiseks. Ettevõtja on tootmistegevusest ülejäänud kitsepiima müümiseks sõlminud 2023. a-l pikaajalise tarnelepingu Nopri Talumeierei OÜ-ga, mille tulemusena on ettevõtjal kindel müügitulu ning ühtlasi vähendab ühele lepingupartnerile müük tegevuskulusid. Lisategevusena pakub ettevõtja heina müügi ja kuivatuse teenust, olles sõlminud 2023. a-l Golden Fields Factory OÜ-ga kuivatusteenuse lepingu. Samuti on ettevõtja sõlminud soodsama elektripaketi elektrienergia tarbimiseks. Seega kohtu arvates SanS § 28 lg 5 p-s 11 nimetatud alust ei esine.
5.2.6.Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et SanS § 28 lg 5 p-des 1–11 sätestatud aluseid saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning vastuvõetud saneerimiskava tuleb kinnitada. Kohus märgib, et saneerimiskava osana tuleb ühtlasi kinnitada järgmised ettevõtja kohustused saneerimismenetluse tagatistena: ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata keelata käsutada hoonestusõigust ja vallasvara, koormata täiendavalt vara, tagada kohustusi, piirata kavas nimetatud äriühingulisi tegevusi, mitte tegema üle 50 000 euro suuruseid investeeringuid oma põhivarasse ning tagama saneerimisnõustaja informeerituse. Kohus selgitab, et eelnimetatu rikkumist võib kohus käsitleda tehinguna, mis SanS § 41 lg 1 mõttes kahjustab võlausaldajate huve ning mille alusel võib saneerimismenetlus lõppeda. SanS § 45 lg 5 järgi on kohtu kinnitatud saneerimiskava täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
6.Kohus selgitab, et SanS § 50 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja. Selleks esitab saneerimisnõustaja saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtja majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla (SanS § 50 lg 2). Samuti teatab saneerimisnõustaja ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule (SanS § 50 lg 3). Ettevõtja annab seejuures saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel (SanS § 50 lg 5).
7.Kohus lisab, et tühistab SanS § 51 lg 1 järgi saneerimiskava: 1) kui ettevõtja on pärast saneerimiskava kinnitamist tunnistatud süüdi pankroti- või täitemenetluse kuriteos; 2) kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 3) kui saneerimiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et ettevõtja ei suuda saneerimiskavaga võetud kohustusi täita; 4) saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ei maksta tasu järelevalve teostamise eest; 5) saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ettevõtja ei osuta saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna saneerimisnõustajale teavet, mida viimane vajab järelevalve teostamiseks; 6) ettevõtja avalduse alusel; 7) kui kuulutatakse välja ettevõtja pankrot.
8.Saneerimisnõustaja palub saneerimiskava kinnitamisel välja mõista tasu 11 178 eurot 64 senti (sh ajatasu 10 162 eurot 40 senti ja tulemustasu 1016 eurot 24 senti), millele lisandub käibemaks 2235 eurot 73 senti, s.o kokku 13 414 eurot 37 senti ning järelevalve tasu 1/5 saneerimisnõustaja tasust. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt ettevõtja kohustub tasuma advokaadibüroole ülesande täitmiseks osutatud teenuste
eest 150 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks 20% ning saneerimiskava vastuvõtmisel ja kinnitamisel tulemustasu, mis on 10% tasumisele kuuluvast ajatasust. Saneerimisnõustaja on osutanud ettevõtjale teenuseid ülesannete täitmisel 67 tunni 45 minuti ulatuses. Ettevõtja on kohtu määratud tähtajaks (26. juuniks 2023) kandnud deposiidina saneerimisnõustaja tasu katteks 7500 eurot (dtl 204). Kohus kuulas ettevõtja ära saneerimisnõustaja tasu osas 8. septembril 2023 telefoni teel. Ettevõtjal ei olnud vastuväiteid saneerimisnõustaja tasule, kuna etteheited ülesannete täitmise osas puuduvad.
8.1.SanS § 18 lg 2 järgi on saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse mh saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul. Justiitsministri 23. jaanuari 2009. a määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (kord) § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Siiski ei ole kohus selle kokkuleppega korra § 2 teise lause ja § 3 järgi seotud, kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve. Sellisel juhul määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse korra § 4 ja 5 või 6 alusel. Kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 87). Seega peab kohus esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Saneerimisnõustajale tasu määramisel tuleb mh hinnata, kas nõustaja väidetud teenuse osutamise peale kulutatud aeg võis ka tegelikult selleks kuluda ja oli mõistlikult vajalik (korra § 4 lg-d 1, 3, 4) ning millist tasu võiks nõustaja kvalifikatsiooniga spetsialist sarnastel alustel tunnitasuna teenida. Kohtu arvates kahjustab praeguses asjas ettevõtja ja saneerimisnõustaja tasu kokkulepe võlausaldajate huve ning on ebamõistlikult suur. Kohus möönab, et saneerimiskava oli tulemuslik, kuid arvestades ettevõtja võlausaldajate arvu ja võlgade suurust, samuti saneerimiskava alusel nõuete rahuldamise ulatust, ei olnud käesolev saneerimisasi keskmisest keerukam ega mahukam, mis tingiks kokkulepitud tasu suuruse põhjendatuse. Saneerimisnõustaja ei ole ka esile toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata ettevõtja saneerimise erilisest keerukusest või mahukusest. Samuti ei saa pidada põhjendatuks ja mõistlikult vajalikuks kasutada kõrgepalgalisi juriste nõustaja poolt märgitud mahus (tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta)) saneerimisteadete ja saneerimiskava edastamisel, saneerimiskava lisade komplekteerimisel jmt toimingute puhul, kuna eelnimetatud ja muud sarnased tegevused ei nõua üldjuhul õigusteadmiste ja kõrghariduse olemasolu. Kohtu arvates tuleb seda saneerimisnõustaja tasu määramisel arvesse võtta. Kohus nõustub, et aega võib kuluda ka menetlusdokumentidega tutvumisele ja andmete analüüsimisele, kuid seda tuleb pidada osaks vastava menetlusdokumendi koostamisele (nt ettevõtja majandusliku olukorraga tutvumist, maksevõime analüüsimist tuleb pidada osaks saneerimiskava koostamisest). Lisaks kattub saneerimiskava suures osas saneerimisavalduses tooduga, mistõttu ei saanud saneerimisnõustajal kuluda kava koostamisele peale aruandes näidatud ulatuses.
Hinnates saneerimisnõustaja tasu aruandes nimetatud toiminguid, arvestades, et tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus ja võttes eelmärgitut arvesse, leiab kohus, et saneerimisnõustaja töö oli vajalik ja põhjendatud 57 tunni ulatuses. Arvestades tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta), määrab kohus saneerimisnõustaja tasuks 8550 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 10 260 eurot. Kohus märgib, et kõnealune tasu suurus (8550 eurot (käibemaksuta)) on vastavuses korra §-s 5 sätestatud piirmääradega. Korra § 5 reguleerib saneerimisnõustaja tasu piirmäärasid, mille kohaselt kui saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma, mis saneerimiskava alusel rahuldatakse, on vahemikus 127 821–319 560 eurot, on saneerimisnõustaja tasu piirmääradeks 3,5–4% saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast. Käesolevas saneerimisasjas rahuldatakse saneerimiskavaga nõudeid 228 607 euro 79 sendi ulatuses. Korra § 5 lg 2 järgi oleks seega saneerimisnõustaja tasu alammäär 8001 eurot 27 senti ja ülemmäär 9144 eurot 31 senti (korras märgitud piirmäära suurused on käibemaksuta). Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohta tehtud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab SanS § 18 lg-s 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat (praegusel juhul 7500 eurot).
8.2.SanS § 18 lg 31 järgi võib kohus põhjendatud juhul määrata saneerimisnõustajale tulemustasu eduka saneerimiskava eest, kui saneerimiskava täitmine on edukalt lõppenud. Põhimõtteliselt on tulemustasu maksmine eduka saneerimiskava eest võimalik (Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 87). Siiski ei ole kohtu arvates õigustatud see, et tulemustasu mõista välja juba kava kinnitamisel, s.o siis, kui kava täitmise edukus, mille eest tulemustasu makstakse, ei ole veel selgunud. Tulemustasu hindamise aluseks ja kava edukuse mõõtmise kriteeriumiks ei saa olla üksnes kava vastuvõtmine võlausaldajate poolt või selle kinnitamine. See on kohtu arvates saneerimisnõustaja põhitöö ja -eesmärk, mille eest ta saab põhitasu (praegusel juhul ajatasu). Tulemustasu maksmine võib olla õigustatud näiteks siis, kui kava edukus on tagatud ka keerulistes tingimustes. Seetõttu tuleb tulemustasu suurus ja väljamaksmine otsustada vastavalt saneerimiskava täitmise edukusele. Tulemustasu saneerimiskava edukuse eest saab välja mõista üksnes menetluse lõpus, st pärast kava täitmise tähtaja möödumist, ja juhul, kui kava edukalt täideti. SanS § 50 lg 6 kohaselt määrab kohus järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse kindlaks kord aastas saneerimisnõustaja taotlusel. Saneerimisnõustaja peab taotluses märkima, milliseid ülesandeid ta järelevalvet teostades täidab ja kuidas on taotletav tasu nende ülesannetega kooskõlas. See tähendab, et kohus ei saa praeguses menetlusetapis (saneerimiskava kinnitamisel) etteulatuvalt määrata kindlaks järelevalve tasu. Kõnealune tasu määratakse kindlaks perioodiliselt ja kooskõlas järelevalve sisuga. Eelmärgitut arvestades jätab kohus praegusel juhul saneerimisnõustaja taotlused tulemustasu ja järelevalve tasu määramiseks läbi vaatamata. Saneerimisnõustaja saab esitada uue taotluse järelevalve tasu määramiseks perioodiliselt järelevalve teostamise käigus ja tulemustasu määramiseks eduka saneerimismenetluse lõpetamise korral.
9.Kohus jätab menetluskulud ettevõtja kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad nende endi kanda (SanS § 41 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.