lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-7348/13

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-7348/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Volikiri
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2026-01-13
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-08
RAAMLEPINGU nr 2-2/24/1117 MUUTMINE
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2025-11-18
Raamlepingu nr 2-2/24/1117 muutmine
Kaitseressursside Amet · Leping · 2025-11-21
Volikiri Ehituspoed
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2025-09-03
Kiri
Kultuuriministeeriumi · Väljaminev kiri · 2025-01-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 48Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 157 lg 1, 2Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineTMS § 2231 lg 1TMS § 2233 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts ESPAK10077564(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number

2-23-7348

Tsiviilasi

X (X) avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr 027/2012/3162)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Puudutatud isikud: aktsiaselts ESPAK (registrikood 10077564) Tallinna kohtutäitur

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Risto

Sepp

(isikukood

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2023 määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3). Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas X avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2012/3162) (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus aktsiaseltsi ESPAK kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Rahuldada X määruskaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud aktsiaseltsi ESPAK kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 18.05.2023 maakohtule avalduse täiteasjas nr 027/2012/3162 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja palus jätta menetluskulud aktsiaseltsi ESPAK (sissenõudja/puudutatud isik) kanda.
2.Avalduse kohaselt algatati avaldaja suhtes sissenõudja avalduse alusel 28.11.2012 täitemenetlus täiteasjas nr 027/2012/3162. Täitemenetluse algatamise alus oli Harju Maakohtu 30.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-5278, mis jõustus 22.12.2011. Avaldaja esitas 15.12.2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 alusel. Kohtutäitur edastas avalduse sissenõudjale seisukoha saamiseks. Sissenõudja ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega, millest lähtuvalt ei saanud kohtutäitur täitemenetlust lõpetada (TMS § 481 lg 1). Sellest tulenevalt teavitas kohtutäitur 22.12.2022 menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata. TMS § 2231 lg 1 alusel võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. Täitemenetluse aluseks olev kohtumäärus tehti 30.11.2011, määrus jõustus 22.12.2011 ning esitati esimest korda täitmisele 28.11.2012. Seega oli avaldaja poolt täitemenetluse aluseks oleva kohtumääruse täitmisele andmisest möödas enam kui TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10aastane aegumistähtaeg. Eelnevast tulenevalt tuli täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetada.
3.Sissenõudja ja kohtutäitur kohtule avalduse osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2012/3162 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jäid avaldaja kanda, kuid puudutatud isikutel nende puudumisel rahaliselt kindlaksmääramata.
5.Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtus, et 027/2012/3162 täitedokument oli Harju Maakohtu 30.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-5278 (jõustunud 22.12.2011). TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi oli sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algas kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Avaldusest ja täitemenetluse jätkamise teatest nähtus, et täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 28.11.2012. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 28.11.2012 ja nõude täitmine aegus 28.11.2022. Asjas ei toodud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kuivõrd täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegus 28.11.2022, siis tuli täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Täitedokumendist tuleneva nõude osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitemenetluse lõpetamine oli võlgniku huvides, sest võlgnik vabanes sellega täitedokumendist

tuleneva kohustuse täitmisest. Kuivõrd sissenõudjal ja täituril kulud puudusid, jäid menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. Määruskaebus

6.Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
7.Maakohtu määrus ei olnud seaduslik ega põhjendatud menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 172 lg 1. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 rakendamisel põhjendamatult tähelepanuta käesoleva vaidluse tekkimise põhjused. Vaidlus tekkis põhjusel, et sissenõudja ei olnud nõus täitemenetluse lõpetamisega nõude täitmise aegumise tõttu, kuigi sissenõudjal puudusid sisulised argumendid, millega nõude täitmise aegumisele vastu vaielda. Eelnevat kinnitas asjaolu, et sissenõudja ei vastanud avaldaja 18.05.2023 avaldusele. Sissenõudja põhjendamatu ja ebamõistliku käitumise tõttu ei jäänud avaldajal muud üle, kui teostada TMS § 2233 lg-s 1 sätestatud õigust ning pöörduda avaldusega maakohtusse, saavutamaks täitemenetluse lõpetamine. Käesoleva tsiviilasja menetluse ning avaldajale menetluskulude tekkimise põhjustas sissenõudja põhjendamatu ja ebamõistlik käitumine. Kui sissenõudja oleks käitunud ratsionaalselt ning nõustunud täitemenetluse lõpetamisega nõude täitmise aegumise tõttu, oleks puudunud vajadus kohtusse pöörduda ning ei oleks tekkinud menetluskulusid. Samuti ei oleks kohus pidanud kulutama aega ja ressurssi kohtuasja menetlemisele. Taoliste asjaolude valguses ei olnud õiglane TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda, sest sissenõudja põhjustas käesoleva kohtuasja menetluse ning avaldajale menetluskulude tekkimise. Maakohus soodustas menetluskulude võlgniku kanda jätmisega sissenõudjate poolt ebamõistlikku ning ka hea usu põhimõtte vastast õiguste teostamist, s.o sissenõudjate poolt nende õiguste kuritarvitamist. Kohtu seisukoht, et täitedokumendist tuleneva nõude osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitemenetluse lõpetamine oli võlgniku huvides, kuivõrd võlgnik vabanes sellega täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisest, oli vaid osaliselt põhjendatud. Võlgniku huvides oli täitemenetluse lõpetamine kohtuväliselt, et võlgnik ei peaks TMS § 2231 lg 1 alusel esitatava avaldusega kohtusse pöörduma ja täiendavaid kulutusi kandma. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks
9.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Sissenõudja seisukohta ei esitanud.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud sissenõudja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud.
13.TsMS § 172 lg 1 esimest lauset kohaldatakse üldjuhul ühe menetlusosalisega menetluste puhul. Mitme menetlusosalisega menetlustes saab TsMS § 172 lg 1 esimest lauset rakendada

juhul, kui menetluses osaleb nt mitu avaldajat ühiselt sama eesmärgiga. Mitme menetlusosalisega menetlustes on õige menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14).

14.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, tehakse sissenõudja kahjuks. Käesoleval juhul ei nõustunud sissenõudja kohtueelselt täitemenetluse lõpetamisega, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel sissenõudja kanda. Samale järeldusele jõudis ringkonnakohus analoogses asjas nr 2-22-15667 (TlnRnKo 25.04.2023, 2-22-15667, p 10).
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti sissenõudja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus eraldi määrusega (TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2).
16.Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 178 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium