Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

jätta läbi vaatamata või rahuldamata sõltumata sellest, kas hagejad võtavad hagi tagasi või mitte. Maakohtu määrus ja põhjendused

ka oma olemuselt ebaõiglane. Kostjal ei olegi võimalik hageja hagiavalduses esitatud nõuet rahuldada, sest kostja ei saa võlgniku pankrotimenetluses kohtuotsusega tunnustatuks loetud nõuet tunnustamata jätta. Hagejate seisukoht

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

seda, kui algatatakse võlgniku pankrotimenetlus. Sellised lahendid kuuluvad sundtäitmisele ning ei puutu asjasse, kas võlgnik vaidles nõudele vastu enne seda, kui võlausaldaja esitas hagi kohtusse (RKTKm 12.12.2018, 2-18-4731, p-d 16.1 ja 16.3). PankrS § 106 lg 2 ei sätesta võimalust avada kohtulahendiga rahuldatud nõude kohta uus sisuline kohtuvaidlus. Vastavalt PankrS § 106 lg-s 2 sätestatule ei ole välistatud hagi esitamine võlgniku vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse (RKTKm 23.02.2023, 2-21-5718, p-d 14 ja 17). Eeltoodust tulenevalt ei panda jõustunud kohtulahendist tulenevat nõuet kaitsmisele, vaid see loetakse PankrS § 103 lg 4 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks. Seejuures ei oma tähtsust, kas kohtulahend tehti hagi õigeksvõtu tõttu ning kas kohus haginõude olemasolu sisuliselt hindas või mitte. Seega ei saa nõuete kaitsmise koosolek kohtulahendist tulenevat nõuet PankrS § 106 lg 2 alusel uuesti läbi vaadata. Järelikult ei saa sellise nõude puhul nõude tunnustamist PankrS § 106 lg 3 alusel uuesti läbi vaadata ka kohus, kuna see tähendaks jõustunud kohtulahendi osas uue sisulise vaidluse avamist. See ei ole aga kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseadusest tuleneva nõuete kaitsmise ja tunnustamise korraga kooskõlas. Hagis esitatud nõuet ei oleks olnud võimalik seega rahuldada. TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eelduseks on see, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult (vt TsMS I komm (2017) § 168, p 3.5). Kuna hagejad esitasid maakohtule perspektiivitu nõude, ei saa ka asuda seisukohale, et kostja oma tegevusega hagejate nõude rahuldas. Seetõttu puudub alus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulude kostja kanda jätmiseks ja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel hagejate kanda jätta. TsMS § 173 lg 4 viimase lause kohaselt kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hagejad on osalenud menetluses ühiselt ning sarnases ulatuses, jätab ringkonnakohus menetluskulud TsMS § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.