lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-2463/20

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-2463/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1470
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 221 lg 1, 11Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 16Täitemenetluse jätkamine pärast võlgniku surmaTMS § 2231TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-2463/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.09.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-4074/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.02.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-2463

Kohtuasi

X hagi Swedbank Liising Aktsiaseltsi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Kadõševitš Kostja Swedbank Liising Aktsiaselts 10434248), lepinguline esindaja KR

Menetluse liik

vastu

(registrikood

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda määruskaebuse ja määruskaebuse vastuse lisadena esitatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Harju Maakohtu 20.09.2022 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta X kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

2-22-2463

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses on X 15.02.2022 hagi Swedbank Liising Aktsiaseltsi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagis esitatud asjaolude kohaselt mõisteti Y-lt Harju Maakohtu 23.09.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59498 Swedbank Liising AS-i kasuks välja 12 670,38 eurot. Y suri 01.05.2020 ning 13.07.2021 pärimistunnistuse alusel läks tema vara üle X-le. Kohtutäitur Elin Vilippus lõpetas võlgniku surma tõttu täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/7960 ning algatas uue täitemenetluse nr 022/2021/5883 sama kohtuotsuse alusel hageja kui pärija suhtes. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2021/5883 tuleb tunnistada lubamatuks, sest kohtutäitur poleks tohtinud uut täitemenetlust alustada, vaid oleks pidanud vana jätkama. 24.03.2022 menetlusdokumendis tugineb hageja uue nõude alusena sellele, et nõude täitmine on aegunud.
2.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja leiab, et hageja on valinud vale õiguskaitsevahendi, sest hageja pole esile toonud asjaolusid, mis võiksid olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hageja oleks pidanud vaidlustama täitemenetluse alustamist, esitades kaebuse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse seaduse (TMS) § 217 alusel. Isegi kui surnud isiku suhtes täitemenetlus lõpetatakse, ei ole kuidagi takistatud selle uuesti alustamine pärija suhtes. Ainuüksi täiteasja vale number ei muuda sundtäimist lubamatuks. Täitmisel olev nõue pole ka aegunud, sest aegumine peatus võlgnikuga maksegraafikute sõlmimise ajaks. Nõude aegumine oli peatunud perioodil 28.08.2013 kuni Y surmani 01.05.2020. Lisaks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis 20.09.2022 määrusega hagi läbivaatamata ja tühistas maakohtu 18.02.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/5883. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
4.Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja esiletoodud asjaolud, isegi kui eeldada nende paikapidavust, ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks.
5.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja tugineb sellele, et kohtutäituril polnud alust võlgniku surma tõttu täitemenetlust lõpetada, vaid ta oleks pidanud seda jätkama. Hageja leiab, et kuna esimene täitemenetlus lõpetati ebaõigesti, siis tuleb lugeda täitedokumendist tulenevad kohustused täidetuks. Kohus asus seisukohale, et nimetatud asjaolu ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks, sest tegemist pole materiaalõigusliku vastuväitega nõude olemasolu kohta, vaid vastuväitega formaalse rikkumise kohta täitemenetluses. Olukorras, kus võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1 alusel (Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Hageja etteheited formaalsete puuduste kohta täitemenetluse algatamisel ei puuduta täitmisele võetud nõude täidetavust, olemasolu ega kehtivust TMS § 221 lg 1 tähenduses, vaid kohtutäituri tegevust täitemenetluse

2-22-2463 alustamisel/jätkamisel. TMS § 217 võimaldab esitada kaebuse ka kohtutäituri otsusele täitemenetluse alustamisel.

6.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole kohane õiguskaitsevahend ka olukorras, kus hageja leiab, et nõude täitmine on aegunud. Sellisel juhul tuleb hagejal esitada TMS § 2231 kohane avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse saab esitada kas kohtutäiturile või otse kohtule. Kohus lahendab avaldust TsMS § 475 lg 1 p 153 alusel hagita menetluses. Seega on nõude täitmise aegumise avalduse lahendamiseks ette nähtud eraldi menetluskord, kus kohtul tuleb rakendada uurimispõhimõtet. Seega ei pea kohus põhjendatuks lahendada nõude täitmise aegumise küsimust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Kui hageja soovib, on tal võimalik oma õigusi kaitsta avalduse esitamise kaudu TMS § 2231 alusel. Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8.Maakohus ei arvestanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tõendeid hinnates oleks pidanud hagiavalduse läbi vaatama sisuliselt ja selle rahuldama.
9.Hageja tugines sellele, et kohtutäituril polnud alust võlgniku surma tõttu täitemenetlust lõpetada, vaid ta oleks pidanud seda jätkama. Kuivõrd esimene täitemenetlus lõpetati ebaõigesti, siis tuleb lugeda täitedokumendist tulenevad kohustused täidetuks. Maakohus, asudes seisukohale, et nimetatud asjaolu ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks, sest tegemist pole materiaalõigusliku vastuväitega nõude olemasolu kohta, vaid vastuväitega formaalse rikkumise kohta täitemenetluses, tuvastas, et täitemenetluses olid formaalsed rikkumised.
10.Maakohus tuvastas kostja 11.04.2022 vastuse ja sellele lisatud tõendite alusel, et võlgnikuga sõlmiti täitemenetluses esimene sissenõutava rahasumma tasumise maksegraafik 28.08.2013, seejärel järgnevad kokkulepped 12.03.2014, 27.01.2015, 04.09.2015, 07.03.2016, 27.01.2017, 14.08.2017, 27.06.2018, 27.05.2019, 18.10.2019. Vaatamata sellele maakohus ei arvestanud sellega, et võlgnik on täitnud osaliselt enne surma oma rahalised kohustused kostja ees täitemenetluse raames. Esitatud dokumentidest on näha, et võlgnevuse summa on muutunud vähemaks võlgniku poolt laekunud summade võrra. Kostja esitatud 18.10.2019 maksegraafikust nähtuvalt on võlgnetava summa suurus 18.10.2019 seisuga 7804,39 eurot. Maakohus ei analüüsinud antud tõendit.
11.Käesoleva menetluse eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ja kostja alusetu rikastumise vältimine hageja arvelt. Menetluse edasine käik
12.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-2463

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi läbi vaatamata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada.
16.Hageja esitas TMS § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et kohtutäitur oleks pidanud hageja kui võlgniku pärija suhtes täitemenetlust jätkama TMS § 16 järgi, mitte algatama uut täitemenetlust. Täiendavalt leiab hageja, et nõude täitmine on aegunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellistel asjaoludel ei ole kohane õiguskaitsevahend hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et võimalike kohtutäituri poolsete formaalsete rikkumiste korral täitemenetluse algatamisel tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevuse/otsuse peale TMS § 217 lg 1 alusel ning täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tuleb esitada TMS § 2231 kohane avaldus kas kohtutäiturile või kohtule.
17.Hageja esitas määruskaebuses uued asjaolud ja kaebuse lisana uued tõendid ning vastuseks hageja uutele väidetele esitas ka kostja uue tõendi. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Siiski võtab kohus TsMS § 238 lg 1 järgi vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja on määruskaebusega esitanud uued asjaolud ja tõendid eesmärgiga vaidlustada täitemenetluses esitatud kostja nõude suurust. TMS § 221 lg 11 järgi võib võlgnik muu dokumendi kui kohtulahendi sundtäitmise puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Praegusel juhul on aga täitedokumendiks kohtulahend, mis tähendab, et määruskaebuses esitatud uued väited täitmisele esitatud nõude osas ei ole asjakohased. Seetõttu ei ole määruskaebemenetluses esitatud tõendid asjakohased ja nende vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub. Kuna tõendid on esitatud digitaalselt, siis neid menetlusosalistele ei tagastata.
18.Eeltoodule tuginedes jättis maakohus põhjendatult hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Puudub alus muuta maakohtu määratud muude menetluskulude jaotust. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-22-2463 (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja