Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ülejäänud osas ei ole käesolev määrus vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik

panga ees tagatud võlgniku kinnisvaraga summas 1 300 000 eurot. Kui võlgnik peaks läbi hüpoteegi täitma võlausaldaja kohustused panga ees, läheks nõudeõigus üle võlgnikule ning tekiks tasaarvestuse situatsioon. Seetõttu puudusid alused ajutise halduri nimetamiseks. Puudutatud isik oli nõus tasuma avaldajale laenujäägi 1 766 700 eurot kui hüpoteek kustutatakse, pooleliolevad vaidlused lõpetatakse ja pooltevahelised lepingulised suhted loetakse lõppenuks. Maakohtu määrus

ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks andma hinnangut mistahes muudele asjaoludele ega analüüsima laenusuhtest väljapoole jäävaid õigussuhteid. Kohus sai hinnata ülesütlemist laenulepingu p 4.1.1 järgi (teabe esitamata jätmine). Selle kohaselt oli laenuandjal õigus laenuleping üles öelda, kui laenusaaja jätab esitamata talle teadaolevad lepingu täitmist mõjutavad andmed või ei esita lepingus ettenähtud informatsiooni. Puudutatud isik ei esitanud avaldajale informatsiooni tema poolt 19.04.2022 ja 20.04.2022 tehtud tehingute kohta, kuigi oli selleks kohustatud laenulepingu p 3.2 (d) järgi. Võlgniku vara koormamine hüpoteekide ja kasutusvaldusega, mille sisu oli võlausaldajale teadmata, kujutas endast sellist sündmust, mille tõttu „võib halveneda laenusaaja võime lepingut nõuetekohaselt täita“ ning mis andis võlausaldajale piisava aluse lepingu ülesütlemiseks p 4.1.3 järgi. Ka võlgniku selgitused laenulepingu konteksti kohta ei saanud takistada ajutise halduri määramist. Menetluse edasine käik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.