Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-17-02 Otsuse kuupäev Tartu, 6. märts 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi AS Hansa Liising Eesti avaldus OÜ SwedTrade pankroti väljakuulutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/1328/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ SwedTrade kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. veebruar 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
H. Jõks, A. Kull, J. Luik Kohtunik J. Luige eriarvamus Ma ei nõustu kolleegiumi seisukohaga, et OÜ SwedTrade kassatsioonkaebus tuleb rahuldada, kuna AS Hansa Liisingu pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge. Leian, et ringkonnakohus ei ole võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamisel pankrotiseadust vääralt kohaldanud. Samuti ei ole kohus rikkunud protsessiõiguse norme. PankrS § 141 p-st 1 ja § 11 lg 2 p-st 1 tulenevalt peab kohus pankrotiavalduse jätma rahuldamata, kui see põhineb nõudel, mis pole selge. PankrS § 11 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta nõuet selgeks, kui võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotiavaldusele esitatud vastuväidest väärib kõigepealt kontrollimist võlgniku väide, et temalt veoautode seadusvastase äravõtmisega tekitas võlausaldaja talle kahju saamata jäänud tuluna. Selle väite põhjendatuse hindamisel on kohtud minu veendumuse kohaselt õigesti kasutanud lähenemisviisi, mis väljendub küsimuses: "Kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue esitatuna hagimenetluses kuuluks rahuldamisele või võiks see võlgniku vastuväited arvestades jääda ka rahuldamata?" Linnakohus tuvastas, et OÜ-l SwedTrade ei ole rahvusvahelise autoveo tegevusluba, veolubasid ega ka rahvusvahelise autoveo litsentsikaarti. Seda asjaolu ei ole võlgnik oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Kuna võlgnikul puudus õigus rahvusvahelisi autokaubavedusid teostada, polnud tal ekspedeerimis- ja rahvusvaheliste autovedude lepingut võimalik täita õiguslikke eeltingimuste puudumise tõttu ning tal jäi tulu saamata tema enda süül. Sel põhjusel ja kooskõlas õiguse üldise eesmärgiga ei pidanud linnakohus ja ringkonnakohus minu arvates õigesti võlgniku kahjuks saamata jäänud tulu, mida ta lootis teenida seadusevastasel viisil. Võlgnikult autovedude lepingu täitmiseks tehniliste eelduste äravõtmine ei muuda võlausaldaja nõuet ebaselgeks. Võlgnikul võlausaldajaga tasaarvestuse tegemiseks nõue puudumisel, ei olene võlausaldaja nõude selgus ka sellest, kas 5. oktoobriks 2000. a olid autode rendilepingud lõpetatud ning kas autode äravõtmine vastas lepingu tingimustele. J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.