Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-4160
Kohtuasi
T.Y avaldus Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi ajutise halduri nimetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
T.Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlausaldaja T.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Võlgnik Nõmme Haridusja Rahvamajaselts (registrikood 80364733), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta T.Y määruskaebusega esitatud tõend vastu võtmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2025 määrus osas, milles maakohus mõistis T.Y Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi kasuks välja menetluskulud 2202,10 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi menetluskulude kindlaksmääramise taotlus nimetatud summat ületavas osas rahuldamata. Muus osas jätta Harju Maakohtu 20.06.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
T.Y menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi määruskaebemenetluse kulud jätta 90% ulatuses T.Y kanda ning 10% ulatuses Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi enda kanda.
5.Määrata kindlaks Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi menetluskulude rahaline suurus määruskaebemenetluses ja mõista T.Y-lt Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi kasuks välja menetluskulude hüvitis 938,79 eurot.
6.Määruskaebemenetluses hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb T.Y tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.1.Jätta rahuldamata T.Y avaldus Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi ajutise halduri nimetamiseks.
7.2.Lõpetada tsiviilasja 2-25-4160 menetlus.
7.3.Menetluskulud maakohtus jätta T.Y kanda.
7.4.T.Y menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi määruskaebemenetluse kulud jätta 90% ulatuses T.Y kanda ning 10% ulatuses Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi enda kanda.
7.5.Mõista T.Y-lt välja menetluskulud kokku 3140,89 eurot (= 2202,10 + 938,79) Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi kasuks.
7.6.Hüvitatavate menetluskulude summalt 938,79 eurot tuleb T.Y-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.7.Käesoleva määruse jõustumisel tagastada T.Y Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 17.04.2025 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 3000 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.T.Y (võlausaldaja) esitas 17.03.2025 Harju Maakohtule avalduse Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
1.1.Pankrotiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-8672 võlausaldajalt C.F kasuks välja põhivõlg 15 080,96 eurot ja viivised. Tegemist oli käendajate võlausaldaja ja C.F omavahelistest õigussuhetest tuleneva vaidlusega, kus mõlemad käendasid võlgniku ja TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (laenuandja) vahel sõlmitud laenulepingust nr L02-1105/15T tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohtu lahendiga on mõistetud võlausaldajalt kui käendajalt osa võlgniku kohustusest välja, mistõttu on võlausaldajal tekkinud temalt välja mõistetud summade ulatuses tagasinõue võlgniku vastu. Võlausaldaja on täitnud Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2024 otsuse, kandes 13.12.2024 seisuga kaaskäendajale C.F üle temale langenud põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivised ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud kogusummas 20 650,72 eurot. Sellest hetkest muutus võlausaldaja tagasinõue võlgniku vastu sissenõutavaks.
1.2.Võlausaldaja lepinguline esindaja edastas 20.01.2025 võlgnikule pankrotihoiatuse. Selleks hetkeks oli võlgnevus tasumata enam kui 30 päeva. Võlausaldaja palus tasuda võla
2-25-4160 hiljemalt 31.01.2025, s.o 10 päeva jooksul alates pankrotihoiatuse edastamisest, kuid seda tulemusteta. Võlgniku seisukoht
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlgnikul on sellele põhjendatud vastuväited. Võlausaldajal ei ole enda nõude kohta võlgniku vastu jõustunud kohtulahendit ega vahekohtu otsust. Tsiviilasjas nr 2-22-8672 tehtud lahend ei ole pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 5 tähenduses lahend võlausaldaja nõude ega selle nõude sissenõutavuse kohta, sest võlgnik polnud selles asjas menetlusosaline ja lahendil ei ole tema suhtes õiguslikku toimet. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlgnikule oleks laenuandja laenu välja maksnud. Kui võlgnik ei ole laenu saanud, siis ei saa käendaja esitada ka tagasinõuet. Samuti esineb tema pahausksus nii laenuandja nimel kui ka iseendana tegutsedes. Võlausaldaja ise laenuandja esindajana otsustas, kellelt (kas võlgnikult või milliselt käendajalt eraldi või käendajatelt solidaarselt) ta kohustuste täitmist nõuab. Arvestades laenuandja esindajana valitud täitmise nõudmise viisi on võlausaldaja avaldanud ühtlasi kas käendajana võlgniku vastu nõudest loobumise tahet või on sellise nõude esitamine vähemalt pahauskne. Võlausaldajal puudub võlgniku vastu nõue teisele käendajale tasutud viiviste osas. Võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 20.06.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jäid võlausaldaja kanda ning maakohus mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 2897,50 eurot.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse viitega Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2024 otsusele tsiviilasjas nr 2-22-8672 ning nõudis võlgnikult kohustuse täitmist. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 21.01.2025. Maakohtu hinnangul vaidleb võlgnik nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (PankrS § 15 lg 3 p 1 ja 4).
3.1.1.Võlausaldaja leiab, et tema nõue võlgniku vastu on sissenõutavaks muutunud. Oma nõude tõendamiseks on võlausaldaja esitanud Tartu Ringkonnakohtu lahendi tsiviilasjas 2-228672. Võlausaldaja esitas eelistungi toimumise päevale (s.o. 21.05.2025) eelneval päeval (s.o 20.05.2025 kell 16:59) oma nõude tõendamiseks kohtule ka laenuandja konto väljavõtte, võlgniku konto väljavõtte, pildi laenulepingust nr L02-1105/15T, pildi laenulepingust nr L021105/15T, pildi laenulepingust nr L02-1105/15T, pildi laenulepingust nr L02-1105/15T, käenduslepingu laenuandja ja võlausaldaja vahel, käenduslepingu laenuandja ja C.F vahel, laenulepingu laenuandja ja võlgniku vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Võlausaldaja esindaja on käesolevas menetluses jätnud selle sätte kahetsusväärselt tähelepanuta, kuna tõendid ei olnud esitatud nii, et kohtul ja ka vastaspoolel oleks jäänud piisav aeg esitatud tõenditega tutvumiseks. Võlausaldaja esindaja on tõendite esitamisel rikkunud seega ka TsMS § 329 lg 2 viimases lauses sätestatut. TsMS § 238 lg 5 alusel otsustas maakohus jätta võlausaldaja 20.05.2025 esitatud tõendid arvestamata. Tõendite hilisem esitamine võlausaldaja poolt süvendas maakohtu veendumust, et käesolev vaidlus ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses.
2-25-4160
3.1.2.Pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks PankrS § 10 lg 1 mõttes ei piisa ainuüksi nõude märkimisest, vaid võlausaldaja peab pankrotiavalduse esitamisel tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue. Pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue (nt RKTKo nr 3-2-1-17-02, p 10). Maakohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul vaidlus käendajate ja põhivõlgniku vahel lahendamisele pankrotimenetluses. Tartu Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-22-8672 puudutab käendajaid, kuid selles menetluses ei osalenud põhivõlgnik. Seega peaks kohus kõigepealt tuvastama selle, kas võlausaldajal võiks olla nõue võlgniku vastu. Pankrotiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt võlausaldajal selget nõuet võlgniku vastu ei ole. Pankrotihoiatuses on võlausaldaja tuginenud üksnes Tartu Ringkonnakohtu lahendile, muid asjaolusid esile ei ole toodud. Seega puudus maakohtu hinnangul pankrotihoiatuses ja ka pankrotiavalduses maksejõuetuse põhistus PankrS § 10 lg 2 p 1 tähenduses.
3.2.PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja, s.o võlausaldaja. Võlgnikule on õigusabiteenust osutatud kokku 12,5 tunni ulatuses. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on maakohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Võlgnikule osutatud õigusabi keskmise tunnihinnaga 231,80 eurot (sh käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Seega on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja tasu kokku 2897,50 eurot (sh käibemaks). Määruskaebus
4.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule teises kohtukoosseisus.
4.1.Määruskaebuse kohaselt on võlausaldaja nõue selge ja võlgnik ei ole sellele esitanud põhjendatud vastuväiteid. Võlausaldaja tagasinõue võlgniku vastu tuleneb sellest, et võlausaldaja on pandud käendajana vastutama põhivõlgniku kohustuse eest. See asjaolu on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-22-8672 jõustunud kohtulahendiga ja selle üle ei saa olla vaidlust. Samuti ei ole vaidlust, et võlausaldaja on käendajana summad kaaskäendajale maksnud. Maakohtu määrusest ei nähtu, milles seisneb võlausaldaja nõude ebaselgus või tõendamatus. Laenuraha liikumist laenuandjalt võlgnikule tõendab kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-22-8672. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus käesolevas asjas ringkonnakohtu lahendit sisuliselt hinnanud ehk ei ole käsitlenud seda lahendit ka tõendina. Maakohus ei ole väljendanud ega põhjendanud, et ringkonnakohtu lahend ei ole nõude tõendamiseks piisav.
4.2.Avaldaja edastas kohtule 20.05.2025 kirjaga täiendavalt kõik olemasolevad tõendid laenurahade väljamaksmise kinnituseks, mh pangakontode väljavõtted laenurahade väljamaksmise kohta (ja osaliselt tagasimaksmiste kohta), kassaorderid sularahalaenude kättesaamise kohta (juhatuse liikme C.F allkirjadega laenurahade kättesaamise kohta), laenulepingute lisad koos maksegraafikutega, milles võlgniku juhatuse liige C.F on iseenesest kinnitanud nii laenurahade saamist kui konkreetseid laenujääke. Need tõendid olid esitatud enne kohtu korraldatavat eelistungit, et kummutada igasugune kahtlus laenurahade liikumise kohta. Eelistungil on kohus avaldaja esitatud tõendid vastu võtnud ja andnud võlgnikule eraldi tähtaja tõendite osas seisukoha esitamiseks, millist võimalust on võlgnik kasutanud 12.06.2025. Sealjuures rõhutas kohtunik, et kohtul on hagita menetluses uurimiskohustus. Seetõttu on üllatav maakohtu määruses tõendite arvestamata jätmine, kuivõrd need olid kohtu hinnangul esitatud hilinenult.
2-25-4160
4.3.Menetluskulude võlausaldaja kanda jätmine on ebaõiglane, kuna võlgnik on saanud laenu, kuid ei soovi alluda käendaja tagasinõudele. Maakohus ei andnud võlausaldajale võimalust esitada vastuväiteid võlgniku menetluskuludele. Võlgniku lepingulise esindaja kulu ei saa pidada tervikuna põhjendatuks, kuna asjas toimus vaid üks eelistung ja võlgnik on esitanud kahel korral vastuväited. Menetlusosaliste seisukohad
5.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada osaliselt võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab võlgniku menetluskulude suuruseks maakohtus 2202,10 eurot. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Kohus jätab PankrS § 15 lg 3 järgi võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1), samuti kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud (p 4). Selleks peab kohus hindama pankrotiavalduses esitatud väidete põhistatust ja peab hindama võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et praegusel juhul ei olnud võlausaldaja nõue selge ega tõendatud ja maakohtul oli alus jätta ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel nimetamata. Kolleegium järgib selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid.
10.Samas on maakohus toiminud vastuoluliselt, kui jättis arvestamata võlausaldaja 20.05.2025 tõendid, kuivõrd need olid vaidlustatud määruse kohaselt esitatud hilinenult. 21.05.2025 istungi protokollist nähtub, et kuigi maakohus ei otsustanud võlausaldaja 20.05.2025 esitatud tõendite vastuvõtmist selgesõnaliselt, uuriti selle istungi käigus osaliselt neid tõendeid ning maakohus andis võlgnikule ka tähtaja tõendite osas seisukoha esitamiseks. Seetõttu on üllatav maakohtu seisukoht määruses, et tõendeid ei saa nende hilise esitamise tõttu siiski asja lahendamisel arvestada. Seetõttu tuleb maakohtu vastavad põhjendused jätta vaidlustatud määrusest välja.
11.Küll aga ei ole võlausaldaja esitatud asjaolusid ja tõendeid (sh 20.05.2026 esitatuid) arvestades võimalik pidada võlausaldaja nõuet selgeks. Võlausaldaja pankrotiavalduse ja määruskaebuse kohaselt on ta käendajana täitnud osaliselt võlgniku kohustuse laenuandja ees. VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud
2-25-4160 ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest.
11.1.Kuivõrd võlausaldaja väitel on talle üle läinud osaliselt laenuandja nõue võlgniku vastu, tuli võlausaldajal tuua esile ja tõendada asjaolusid, mis on laenuandaja nõude eelduseks võlgniku vastu. Võlausaldaja on piirdunud asjaolude kirjelduses väidetega, et ta on Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2024 otsuse alusel tasunud teisele kaaskäendajale põhivõla 15 080,96 eurot, millele lisandusid viivised ja sissenõudmiskulud, kokku 20 650,72 eurot. Seda, millal, millises summas ja millise tähtajaga laenuleping võlgniku ja laenuandja vahel sõlmiti, ei ole võlausaldaja esile toonud. Ühtlasi pole võlausaldaja esitanud ühtegi asjaolu selle kohta, millal ja kuidas anti laenusumma võlgnikule üle, kas ja kui palju oli võlgnik laenu tagastanud, millal jäi võlgnik laenuandjale võlgu, millal muutus laenuandja nõue võlgniku suhtes sissenõutavaks. Pankrotiavaldusele lisatud ainsad tõendid on Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2024 otsus, võlausaldaja maksekorraldus kohtuotsuse täitmise kohta ja pankrotihoiatus. Puudub vaidlus, et Tartu Ringkonnakohtu otsus ei ole tehtud võlgniku suhtes, mistõttu sellel vahetu õigusjõud võlgniku ja võlausaldaja vahel puudub. Võlausaldaja tugineb küll ringkonnakohtu otsusele tõendina, kuid ei ole seejuures toonud esile asjaolusid, mida nimetatud otsus tõendab.
11.2.Võlausaldaja esitas 20.05.2025 uued tõendid, mis on üles loetletud vaidlustatud määruses. Samas ei toonud võlausaldaja esile ühtegi asjaolu, mille tõendamiseks need tõendid on esitatud. Kohus ei pea ise tõenditest võlausaldaja nõude aluseks olevaid asjaolusid otsima ja tuletama. Sellele vaatamata märgib ringkonnakohus, et esitatud tõenditest ei ole ka ilmselgelt tuvastatav, millises summas lõpuks võlgnikule laenu anti, kuivõrd esitatud on nii allkirjastamata laenuleping kui ka selle mitu lisa. Samuti on esitatud arvelduskonto väljavõtted, mille järgi on osaliselt laenu tagastatud, kuid jääb arusaamatuks, kuidas kujuneb neid summasid arvestades võlausaldaja pankrotiavalduses märgitud nõudesumma. Võlausaldajat esindas menetluses vandeadvokaat, mistõttu pidi võlausaldajale olema selge, et pankrotiavalduse esitamiseks tuleb esile tuua kõik laenuandja ja võlgniku laenusuhte aluseks olevad asjaolud ning neid tõendada. Üksnes sellest, et võlausaldaja on võlgniku kohustuse laenuandja ees osaliselt täitnud, ei piisa tema nõude pankrotiseaduse tähenduses selgeks lugemiseks, kuivõrd põhivõlgnikul on õigus esitada nõudele mh vastuväited, mis tal olid laenuandja vastu. Võlgnik ongi praeguses menetluses väitnud, et laenusumma väljamaksmine on tõendamata. Võlausaldaja 20.05.2025 esitatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldusi, millises summas võlausaldaja hinnangul laenu anti ja millises ulatuses see välja maksti. Ilma enda nõude aluseks olevaid asjaolusid esitamata ei saa pidada võlausaldaja nõuet selgeks.
12.Kuivõrd ajutine haldur tuli jätta nimetamata PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel, ei hinda ringkonnakohus menetlusökonoomiast lähtudes menetlusosaliste väiteid ja tõendeid seoses võlgniku maksejõuetuse põhistamisega, mistõttu ei võta ringkonnakohus vastu võlausaldaja määruskaebusega esitatud võlgniku majandusaasta aruannet. Kuna dokumentaalne tõend, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle füüsiliselt tagastamiseks, kuid see tuleb kõrvaldada asja materjalidest (digitaalsest toimikust). Ringkonnakohus selgitab lisaks, et võlgniku maksejõuetuse oleks kohus tuvastanud alles pärast ajutise halduri nimetamist võlgniku pankroti välja kuulutamist otsustades (PankrS § 31 lg 1).
13.Määruse peale ei saa ajutise halduri nimetamata jätmise osas määruskaebust esitada (PankrS § 15 lg 5 koosmõjus § 5 lg-ga 2).
2-25-4160 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Võlausaldaja vaidlustab maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kuivõrd maakohus ei nimetanud võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, ei ole alust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks (PankrS § 15 lg 6).
15.Võlausaldaja juhib õigesti tähelepanu, et maakohus ei võimaldanud tal esitada seisukohta võlgniku menetluskulude nimekirjale. Tegemist on menetlusõiguse normi rikkumisega (TsMS § 176 lg 8). Samas sai võlausaldaja esitada enda vastuväited menetluskulude nimekirja osas määruskaebuses, mistõttu saab ringkonnakohus neid väiteid ise hinnata. Võlausaldaja hinnangul ei ole 2897,50 euro suurune lepingulise esindaja kulu põhjendatud ega vajalik, kuna asjas toimus üks eelistung ja võlgnik esitas vastuväiteid kahel korral. Võlgniku 12.06.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt tegi võlgniku lepinguline esindaja käesolevas asjas järgmised toimingud: pankrotiavalduse ja lisadega tutvumine 1,25 tundi; vastuse koostamine pankrotiavaldusele 3,5 tundi, istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine 2 tundi; võlausaldaja 20.05.2025 tõenditega tutvumine, analüüs, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 6,25 tundi. Ringkonnakohus nõustub, et 13 tundi praeguses tsiviilasjas, kus võlausaldaja ei olnud esitanud isegi enda nõude aluseks olevad asjaolusid, ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks võlausaldaja väidetele vastamiseks. Võlgniku lepingulisel esindajal on kulunud võlausaldaja 20.05.2025 esitatud tõenditele seisukoha esitamisele peaaegu sama palju aega (6,25 tundi) kui kõigi teiste toimingute tegemiseks (6,75 tundi). Võlausaldaja 20.05.2025 esitatud tõenditest oli mahukas võlgniku arvelduskonto väljavõte ca 10 aasta kohta, mida aga võlgnik ei pidanud seejuures üksikasjalikult läbi töötama. Võlgniku 12.06.2025 seisukohast sellist põhjalikku analüüsi ka ei nähtu. Võlgniku 12.06.2025 seisukohas on suuremas osas kirjeldatud võlgniku arvamust, mis võis olla võlausaldaja motiiv pankrotiavalduse esitamiseks. Nimetatu ei ole aga asjakohane kontekstis, mille jaoks maakohus tähtaja andis, st tõenditele seisukoha esitamiseks. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, mis tuleb võlausaldajal võlgnikule hüvitada, 20.05.2025 tõenditega tutvumise ja analüüsi ning 12.06.2025 seisukoha esitamise eest 3 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise eest 0,25 tundi ehk kokku 3,25 tundi. Muus osas saab võlgniku lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks, arvestades menetlustoimingute sisu ja mahtu ning kohtuistungi kestust. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasule 231,80 eurot koos käibemaksuga ei ole võlausaldaja vastuväiteid esitanud ning kolleegium nõustub maakohtuga, et seda tunnihinda saab pidada mõistlikuks. Seega vähendab ringkonnakohus võlgnikule hüvitatavaid menetluskulusid 3 tunni ehk 695,40 euro võrra (= 3 x 231,80), mistõttu tuleb võlausaldajalt mõista võlgniku kasuks välja maakohtu menetluses 2202,10 eurot (= 2897,50 – 695,40).
16.Arvestades, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt vaid menetluskulude kindlaksmääramise osas, mis moodustas määruskaebemenetlusest väikese osa ning TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel võlausaldaja määruskaebemenetluse kulud tema enda kanda ja võlgniku määruskaebemenetluse kulud 90% ulatuses võlausaldaja kanda ning 10% ulatuses võlgniku enda kanda.
17.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses võlgniku kantud menetluskulude rahalise suuruse.
2-25-4160
17.1.Võlgnik esitas 08.06.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus tema lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumisele, vastuse koostamisele 4,25 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind on 231,80 eurot koos käibemaksuga. Võlausaldaja võlgniku menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
17.2.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 4,50 tunni ulatuses. Kahe kandega menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks, mida vastaspool peaks hüvitama, ei saa pidada 30 minutit, mistõttu vähendab ringkonnakohus seda kirjet 0,25 tunni võrra. Muus osas on toimingud ja nende maht kooskõlas asja materjalidega. Vandeadvokaadi tunnitasu 231,80 eurot ei ületa keskmist õigusabi hinda ning on käesolevas asjas põhjendatud. Võlgnik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega määrab ringkonnakohus võlgniku menetluskulud kindlaks summas 1043,10 eurot (= 231,8 x 4,5) ja vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista menetluskulud 938,79 eurot (= 1043,10 x 90%). Võlgniku taotlusel tuleb võlausaldajalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
18.PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude, sh menetluskulude, kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse, kuid sättest ei tulene õigust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale. Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13 p-s 11 selgitanud, et PankrS § 150 lg 5 reguleerib nende määruste peale edasikaebamist, kus jaotatakse pankrotimenetluse kulud. Menetluskulude kindlaksmääramist reguleerib TsMS § 178 lg 2, mille kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohtu hinnangul esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse vaid menetluskulude kindlaksmääramise osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.