Muud › Muud hagiasjad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 sätestab hagi läbivaatamata jätmise alused. TsMS § 409 lg 1 p 1 sätestab, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. TsMS § 412 lg 1 p 3 tulenevalt kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Tulenevalt TsMS § 422 lg 1 ja 2 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liiklustakistus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungi ajast ja toimumise kohast teadlik. Kohtukutse on kätte toimetatud kooskõlas TsMS § 318 lg 2 sätestatud nõuetega. Hageja seaduslik esindaja ei ole kohtule istungile ilmumata jätmist põhistanud ega taotlenud ka istungi edasilükkamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel (RLS § 15 lg 1 p 5 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata). Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.