Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-35108

Tsiviilasi

KN, A T, J T ja A Z hagi A T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: KN (ik xxx, aadress xxx); Hageja: A T (ik xxx, aadress xxx); Hageja: J T (seaduslik esindaja A Z), ik xxx, aadress xxx); Hageja: A Z (ik xxx, aadress xxx); Hagejate esindaja: Tamara Vologžanina OÜ Professionalgrupp reg kood xxx Post: xxx Kostja: A T (ik xxx, aadress xxx). Kostja A T esindaja: adv K Vilippus

esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalejad

03.06.2008 Kostja A T esindaja: adv K Vilippus

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata KN, A T, J T ja A Z hagi A T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Kohus tuvastas: 22.11.2006.a. esitasid hagejad Harju Maakohtule Kentmanni Kohtumajale hagi eelpool nimetatud nõudes ja 28.11.2006.a. parandatud hagiavalduse. 03.06.2008.a. toimunud istungile hagejate esindaja ei ilmunud. Hagejate esindaja on kohtule saatnud taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna peab viibima kell 9.00 teisel kohtuistungil.

Edasilükkamise taotluses käesolevas tsiviilasjas hagejate esindaja arvamus et vaevalt kell 9.00 algav istung nimetatud tsiviilasjas määratud istungiajaks so kella 10.00-ks lõpeb. Istungile ilmunud kostja esindaja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja pole põhjendanud seaduslikke takistusi istungile mitteilmumiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 409 lg 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Riigikohtu lahend märgib, et TsMS 422 ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Eelnimetatud seisukohast lähtuvalt kohaldades eelmärgitut hagejate esindaja osas, kohus on seisukohal, et mõjuvat põhjust hagejate esindaja ei ole kohtule esitanud, taotlus on esitatud oletuslikult, tõenditega põhjendamata. Kuna hagejate esindajal kohtule esitamata mõjuv põhjus lg 1 mõttes, puudub kohtul alus istungi edasilükkamiseks. Lisaks eeltoodule kohus juhindub ka , mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Käesolevas tsiviilasjas on kohtuistungiaeg määratud märtsis 2008, millest lähtuvalt oli hagejate esindajal kohtu arvates piisav aeg istungi edasilükkamise taotluse ja põhistuste esitamiseks. Hagejate esindaja on esitanud taotluse 30.05.2008 so reedesel päeval. Istungi toimumise aeg 03.06.2008 so teisipäeval. Eelmärgitud taotlust istungi edasilükkamiseks ja uue istungiaja määramiseks ei saanud kohus rahuldada, kuna hagejate esindaja lähtuvalt kohaselt ei ole kohtule mitte ilmumisest õigel ajal teatanud so mõistliku aja jooksul, selleks et kostja esindajal oleks võimalik aegsasti enda seisukoht kujundada. Lähtuvalt eeltoodust ja kohale ilmunud kostja esindaja taotlusest ning juhinduvalt lg 1 p 1 kohus jätab hagejate esindaja 30.05.2008 taotluse rahuldamata ja esitatud hagi läbi vaatamata. Hagejad istungi ajast ja kohast teadlikud, kutsed käes ning lähtuvalt Riigikohtu lahendist lepingulise esindaja kohtuistungilt puudumine ei ole poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks lg 1 tähenduses. Samuti sätestab kohtuistungile kutsutud menetlusosalisele, kes ei saa kohtusse ilmuda, nõude, et ta peab sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Hagejad eelnõutut järginud ei ole, ega ole kohtule mitteilmumisest nõuetekohaselt teatanud. Riigikohtu lahendis -07 märgitud, et tulenevalt lg 1 p 3 peab kohus, juhul kui hageja asja arutamiseks kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest, ja kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist, hindama, kas hageja istungile ilmumata jätmise põhjust saab hageja põhjendust arvestades mõjuvaks lugeda. Hagejad istungile ilmumata ega ole esitanud ilmumata jätmise põhjendust ja seega kohus ei saa ka hinnangut anda asjaolule, kas hagejate istungile ilmumata jätmise põhjust saab hagejate põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et lg 1 kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Kohus võib vastavalt asjaoludele lugeda mõjuvaks põhjuseks hageja kohtuistungile ilmumata jätmiseks ka samal ajal toimuva teise istungi, millest hageja peab osa võtma, kui hageja on sellest esimesel võimalusel kohtule teatanud ja oma istungile ilmumise võimatust põhistanud. Lähtuvalt eeltoodud lahendi seisukohtadest, kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejatel puudub mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kuna hagejad ei ole teatanud, et hagejad peavad osa võtma samal ajal toimuvast teisest kohtuistungist.