Muud › Muud hagiasjad

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Käesolevas tsiviilasja on kohus peatanud 31.10.2002 määrusega menetluse kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni § 213 lg 1 p 1 järgi, kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni 26.09.2002 surnud hageja Salme Erik suhtes. Kohus on 26.05.2005 teinud xxx esindajale xxx järelepäringu õigusjärgluse küsimuse lahendamise osas, andes esindajale aega 10 päeva seisukoha esitamiseks menetluse jätkumise osas. Esindaja ei ole kohtule seisukohta esitanud. 14.03.2008 kirjaga on kohus teinud järelepäringu xxx esindajale õigusjärgluse küsimuse lahendamise osas. Kohus kohustas esindajat nimetatud küsimuses vastuse andma hiljemalt 10 päeva jooksul arvates kirja kättesaamisest. Nimetatud kirja on xxx isiklikult kätte saanud 26.03.2008. Hageja esindaja ei ole käesoleva ajani kohtule seisukohta avaldanud õigusjärgluse küsimuse lahendamise osas. Kohus leiab, et 6 aastat on olnud piisavalt pikk aeg esindaja poolt xxx õigusjärglase kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et on ära langenud asjaolu, mis on tinginud menetluse peatamise, kuna nimetatud tsiviilasjas ei ole kindlaks tehtud õigusjärglus, mistõttu uuendab kohus käesolevas asjas menetluse TsMS § 361 lg 1 järgi. xxx õigussubjektsus lõppes eeltoodust lähtudes 26.09.2002. Pärast seda kuupäeva ei saa xxx enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks ei materiaalõiguse järgi ega ka tsiviilprotsessis. Kuna ei ole kindlaks tehtud hageja xxx pärijate ringi ja puudub õigusjärglus, ei saa xxx olla pärast surma tsiviilprotsessis hagejaks ning ei ole võimalik, et poolte vahel on vaidlus TsMS § 1 mõistes. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Vastavalt TsMS § 205 lg lg-le 1 on tsiviilkohtumenetluse poolteks hageja ja kostja. Pooleks saab tsiviilkohtumenetluses olla vastavalt TsMS § 201 lg-le 1 ja 2 üksnes isik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 7 lg-le 2 algab inimese kui füüsilise isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Käesolevas asjas on hagi esitanud isik, kes on surnud peale hagiavalduse menetlusse võtmist ning kelle suhtes ei ole kindlaks tehtud õigusjärglust. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel puudub eraõigusest tulenev kohtuasi, kuna hagejal puudub nii tsiviilprotsessiõigusvõime kui teovõime, ning seega ei ole kohus pädev tsiviilasja hagimenetluses läbi vaatama. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbivaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.