Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. detsember 2022, Jõhvi
Kohtuasja number
2-21-18985
Kohtuasi
N. S. hagi A. P. vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
507 eurot
Kohtuistung
17.08.2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N. S. (isikukood xxx), lepinguline esindaja: H. P. (e-post: xxx) Kostja: A. P. (isikukood xxx, elukoht: xxx), lepinguline esindaja: A. V. (e-post: xxx)
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
vigastusi sõiduki ukseklaasi tõstuk ja aknaliist. Sõiduki remondi maksumuseks oli 507.11 eurot. Kostja süüd tõendab Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna 20.05.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244019,006218, millega A.P. mõisteti süüdi väärteos KarS § 262 lg 1 alusel ja karistati rahatrahviga. Kahju suurust tõendavad K OÜ 03.12.2019 ja 11.12.2019 remondiarved kokku summas 507.11 eurot. Remondiarvete maksmist tõendab OÜ D. tõend, mille kohaselt tasuti arve N. S. eest äriühingu võlakohustuse arvel. Hageja nõuab: 1) Välja mõista A. P.lt N. S. kasuks kahjutasu 507.11 eurot. 2) Mõista A. P.lt N. S. kasuks välja viivis VÕS § 113 sätestatud suuruses alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
vähemalt tehingud seotud osapooltega: osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks (punkt 5) ja tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise või mahakandmise või laenust loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused (punkt 7). Raamatupidamistoimkonna juhendi 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ järgi tuleb väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes avalikustada informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta vähemalt järgmiste tehinguliikide lõikes: (a) kaupade ja teenuste ost-müük, (b) põhivara ost-müük; (c) laenude andmine ja saamine (d) garantii või tagatise andmine ja saamine (e) muud tehingud (punkt 20). D. OÜ 2019. aasta majandusaasta aruandest ilmneb, et tehinguid juhatuse liikmega tehtud ei ole, samuti puudub võlgnevus juhatuse liikme ees. Seega ei ole hagejale kahju tekkinud. Kostja tegevus seisnes selles, et ta koputas sõiduki ukseklaasile tavapärase tugevusega, eesmärgiga anda endast märku. Selline tegevus ei tekita tavapäraselt sõidukile, sealhulgas ukseklaasi tõstukile ega klaasiliistule mingit kahju. Kostjal puudus ka tahtlus kahjustada sõidukit. Pärast esimest koputamist kaassõitja ukseklaas avati ja suleti ning pärast teist koputamist kaassõitja ukseklaas avati uuesti ja jälle suleti. Selle ukse klaasitõstuk oli töökorras. Kostja soovib tõendada enda süü ja põhjusliku seose puudumist väärteoasjas nr 2440,19,006218 kogutud tõenditega, sh sündmuse videosalvestusega ja tunnistaja Marek Järve selgitusega (vt lisa 2). Väärteomenetluse tõendite puudumisel soovib kostja tõendada süü ja põhjusliku seose puudumist enda selgitustega või vande all antud ütlustega. Hageja esitatud tõenditest ei ilmne, et parandati kaassõitja poolse esiukse klaasitõstukit. Kahju tõenditena esitatud arve nr 4362 ei ole üldse seotud ukse klaasitõstukiga ning arvelt nr 4380 ei ilmne, millise ukse klaasitõstukit parandati. Sõiduki tehnilise passi andmete järgi oli sõiduk kohandatud kaubikuks ning sõiduki vastutav kasutaja ei olnud hageja vaid oli teine isik. Hageja esitatud tehnilise passi tõendist, ilmneb, et tegemist oli kaubikuga, N1G kategooria sõidukiga. Sõiduk oli ümber ehitatud ning sellelt oli eemaldatud tagumised istmed (punkt S1 Istekohti koos juhiga 2). Kaupade veol võis juhtuda, et mõni veos võis lõhkuda uksi. Kostja käitus 2.12.2019 valesti pargitud sõiduki juhile märkust tehes üldise käibekohustuse raames ning oma tööülesannetest tuleneva hoolsusega. Sõiduk oli pargitud väljaspool parkimisala jalakäijate vöötrajale, teenistujate sissepääsu kõrvale (vt lisa 1, videosalvestus, M. J. selgitus kohtule). Liiklusseaduse (LS) § 14 kohustab iga liiklejat järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik. Sõiduki parkimine on keelatud jalakäijate vöötrajal või parkimisala juures selleks tähistamata kohas. Igal jalakäijal on õigus teha märkus juhile ja paluda tal lahkuda jalakäijate rajalt parkimiskohta. Kui juht ei pööra tähelepanu, on tavapärane, et talle antakse märku, sealhulgas sõidukile koputamisega. Kostja oli antud olukorras jalakäija ning lisaks Pargi keskuse haldusjuht, kelle ülesandeks oli hoone sissepääsude takistuseta kasutamine. Kostja käitus sündmuskohal tavapärase käibekohustusega ja ei ületanud selle piire. Tõsi sõiduki juhiga sõneledes tõstis häält nagu vastaspoolgi. Kuid sellisest käitumisest ei teki kahju sõidukile. Kostjal puudus ka tahtlus rikkuda avalikku korda või kahjustada sõidukit. Kostja ei nõustu hagejaga, et väärteomenetluses KarS § 262 ja KorS § 55 lg 2 alusel tehtud väärteootsus tõendab kostja süüd. KorS § 55 lg 2 sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kostjale heideti ette, et ta solvas ja hirmutas sõidukis olijaid, kuid see ei tõenda kostja süüd sõidukile kahju tekitamisel. Eeltoodud sätete kaitseeesmärk ei ole hagejal varalise kahju ärahoidmine.
veel tüüblid ja lisatarvikud. Arvest ei selgu nimetatud remonditööde seos ukseklaasi tõstemehhanismiga; 2) 11.12.2019 arve nr 4380, kust nähtub, et D. OÜ on taas nii töö tellija kui arve saaja. Sõidukil Mercedes G-klass reg.nr.XXX teostati plekitöö-vahetus ja kuluna on sinna märgitud veel klaasitõstuk, tüüblid, lisatarvikud. Arvest ei selgu nimetatud remonditööde (va klaasitõstuk hinnaga 75,36 eurot) seos ukseklaasi tõstemehhanismiga. Hageja väidete kohaselt teostas remondi K OÜ, kuid remondiarvete esitajaks ja saajaks on D. OÜ ; 3) OÜ D. blanketil olev tõend, kus hageja kinnitab, et D. OÜ võlgnes hagejale detsembris 2019 ükstuhat (1000) eurot ja selle eest tasus ettevõte hageja eest sõiduki XXX autoakende remondi. Kohus ei pea sellist hageja enda poolt koostatud tõendit usaldusväärseks. Muid tõendeid hageja oma väidete kinnitamiseks kohtule ei ole esitatud. 4) Kohtule on esitatud maksekorraldus, millest nähtub, et D. OÜ tasus OÜ-le K arvete nr 4380 ja 4362 alusel 507,11 eurot. 5) Kohtule on esitatud K OÜ vastus kohtunõudele, milles K OÜ märkis, et Sõiduki XXX esindaja pöördus K OÜ poole esiukse klaasitõstuki (parem) diagnostika teostamiseks. Diagnostika näitas, et mainitud seadme töötab ebakorrektselt. Klient tellis esiukse klaasitõstuki vahetuse. Maakohus on seisukohal, et kahju olemasolu hagejal summas kokku 507,11 eurot ei leidnud veenvalt tõendamist.
Hageja ei ole kostja menetluskuludele seisukohta esitanud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.