Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-4117
Tsiviilasi
M.H. kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. septembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i SEB Pank määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja I): AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Martin Velling Puudutatud isikud:
(Maksu-
ja
Tolliameti
(likvideerimisel;
kaudu;
võlausaldaja
III,
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
on võlgnik kohtu hinnangul täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka PankrS § 175 lg 2 p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Maakohus ei pidanud vajalikuks võlausaldajate ärakuulamist vastavalt PankrS § 175 lg-le 3.
Maakohus suhtles enne määruse tegemist võlgniku ja usaldusisikuga. Võlgnikul puuduvad andmed, et võlausaldaja I oleks avaldanud soovi olla ärakuulatud.
algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Seega lühenes 1. juulist 2022 esitatud maksejõuetusavalduse alusel algatatud menetlustes tähtaeg, mille järgselt saab kohus otsustada füüsilise isiku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on PankrS § 1933 lg-t 1 valesti tõlgendanud. Tegemist on üleminekusättega olukorras, kus FIMS-i kohaselt lüheneb kohustustest vabastamise periood kolme aastani, mis on direktiivist (EL) 2019/1023 tulenev nõue (art 21 lg 1). Käesoleval juhul oli 1. juuliks 2022 PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni vähem kui kolm aastat ja seetõttu tähtaeg ei lühenenud PankrS § § 1933 lg 1 alusel. Selline tõlgendus ei riku isikute võrdset kohtlemist, sest võlgniku suhtes ei toimu pärast 1. juulit 2022 pikema kestvusega menetlust, kui nende isikute suhtes, kes on esitanud avalduse alates 1. juulist 2022 kehtiva regulatsiooni alusel. PankrS § 1933 lg-st 1 ei tulene, et kõigis enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlustes on võimalik menetluse lõpetamine otsustada pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
Asja materjalide kohaselt töötab võlgnik OÜ-s XXXXXXX autoplekksepana. Maksu- ja Tolliameti andmetel on keskmine deklareeritud töötasu riigis sarnasel ametikohal 1372 eurot (tl 176). OÜ XXXXXXX 2021 majandusaasta aruande kohaselt oli ühingul 8 töötajat(taandatud täistööajale), kelle palgakulu oli 99 720 eurot aastas, st keskmiselt 1038, 75 eurot töötaja kohta kuus. OÜ XXXXXXX on 2022 III kvartalis deklareerinud tööjõumakse 10-lt töötajalt 20622,24 eurot (XXXXXXXXXXXXXX-XXXXXXX) ja keskmise brutopalgana 1389 eurot kuus (XXXXXXXXXXXXXX). Seega on tööandja deklareerinud võlgnikule märkimisväärselt väiksema töötasu, kui sel ametikohal makstav töötasu või tema kui tööandja juures keskmiselt makstav töötasu. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel suutma kohtule mõistlikult põhjendada, miks ta on alates tema pankroti väljakuulutamisest olnud nõus sellistel tingimustel töötama ja miks ta ei ole otsinud või soovinud leida paremaid teenimisvõimalusi. Kui võlgnikul on objektiivselt võimalik teenida suuremat töötasu, ei piisa PankrS § 173 lg 1 kohustuse täitmiseks minimaalpalga lähedase tulu saamisest. Kui võlgnik ei suuda selles osas anda kohtule mõistlikke selgitusi, tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS § 173 lg-ga 1 pandud kohustust tegeleda või otsida mõistlikult tulutoovat tegevust. Selle kohustuse süüline rikkumine on aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kui rikkumine kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).
koormavam viis määruse teatavakstegemiseks, mis tagab ka võlausaldajate huvide kaitse ning võimaldab neil tutvuda määruse tekstiga.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Indrek Parrest
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.