Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude kohtule esitatud vastuses õigeks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja tunnistab lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 034/20207810 nõudes 2240 eurot ning täiteasjas nr xxxx nõudes 1200 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul nähtub kohtu hinnangul kohtu ette toodud asjaoludest, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuivõrd kostja ei ole andnud omapoolset nõusolekut ja/või teavitanud täiteasju nr xxxx ja xxxx menetlevat kohtutäiturit nõuete tasaarvestusega rahuldamise kohta. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot ja hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi on 3h ulatuses tunnitasumääraga 120 eurot/h, millele lisandub käibemaks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 432 eurot (sh km) selgelt põhjendamatu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus ei olnud sisuliselt keerukas. Tõendite maht oli tavapärane. Asja menetleti kirjalikus menetluses. Kostja võttis hagi õigeks. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut, asja olemust, advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda ning võttes arvesse, et hagejale osutas õigusabi jurist, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda võlgnikule õigusabi osutanud lepingulise mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta, käibemaks lisandub). Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka osaliselt õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 744 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.