Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-4431
Tsiviilasi
A.A. pankrotihaldur Sirje Taela hagi D.D.i, C.C.i ja B.B. vastu müügi- ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise nõudes, tehingu alusel saadu üleandmise nõudes ning tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega Viru Maakohtu 31. märtsi 2022. a määrus
Vaidlustatud kohtulahendid Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
D.D.i ja C.C.i määruskaebus B.B. määruskaebus Määruskaebuse esitajad: D.D. (kostja I), ik: XXXXXXXXXXX C.C. (kostja II), ik: XXXXXXXXXXX lepingulised esindajad: vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg, vandeadvokaat Valeria Arsjuta B.B. (kostja III), ik XXXXXXXXXXX lepingulised esindajad: vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg, vandeadvokaat Valeria Arsjuta Vastustaja: A.A. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
sellisel juhul rahuldatakse eelisjärjekorras võlausaldaja nõue, kelle kasuks kinnisasi oli koormatud, olenevalt nõude suurusest ei pruugi hageja nõude katteks vahendeid jaguda. Kostjate I ja II omandis olevale kinnisasjale on seatud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks, selle kustutamisel võivad kostjad I ja II kinnisasja võõrandada. Kuna keelumärge blokeerib edasiste kannete tegemise, taotleb pankrotihaldur kostjate I ja II omandis olevale kinnistule märkuse AÕS § 63 lg 1 p 4 tähenduses sissekandmist. Sissekantav märkus tagab seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kinnistu omanik peaks kinnistu võõrandama, sest TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav lahend ka üld- või eriõigusjärglase suhtes. Hageja taotles kostja III omandis olevale kinnisasjale eelmärke ja märkuse sissekandmist. Eelmärge on vähem koormav, samas välditakse kinnisasja võõrandamist ja koormamist.
abinõuga ning saab sobivaima hagi tagamise abinõu valida diskretsiooniotsusest lähtuvalt (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 12). Riigikohus on leidnud, et hageja huvide kaitseks võib osutuda otstarbekaks kanda lisaks eelmärkele sisse ka märkus, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p-d 10-11). AÕS § 631 lg 7 järgi kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul. TsMS § 378 lg 1 p 10 võimaldab kinnistusraamatus AÕS § 63 lg 1 p 4 kohase märkuse abil nähtavaks teha, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud kinnistut puudutav kohtuvaidlus. Sellisel hagi tagamise abinõul on üldine seos ka AÕS § 631 lg 2 esimeses lauses ning lg 5 esimeses lauses nimetatud abinõudega (hagi tagamise korras võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ja vastuväite). Sissekantav märkus tagab ka seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kostja II peaks kinnistu võõrandama, sest TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav lahend ka üld- või eriõigusjärglase suhtes. Kokkuvõtvalt märkis maakohus, et hageja taotluse hagi tagamiseks saab rahuldada ja kohane ning eesmärgipärane on seada kinnistusraamatu registriosadesse XXXXXXX ja XXXXXXX eelmärked ja märkused ning hageja poolt taotletule kinnisasja registriossa nr XXXXXXX märkus hageja kasuks vastavalt kohtumääruse resolutsioonis toodule. Maakohus leidis, et kinnisasjadele eelmärgete ja märkuste kinnistusraamatusse kandmine hageja kasuks ei koorma kostjaid põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt. Maakohus selgitas, et hagi tagamise taotlemisel peab hageja arvestama, et kui kohus rahuldab hagi tagamise taotluse, kuid jätab hagi hiljem kohtuotsusega rahuldamata, siis juhul, kui hagi tagamisest tekkis kostjatele kahju, on hageja kohustatud kahju hüvitama (TsMS § 391). Tulenevalt TsMS § 390 lg-st 2 kuulub hagi tagamise määrus viivitamatule täitmisele. Maakohus märkis, et kasutab kohtu kaalutlusõigust ega nõua hagejalt hagi tagamisega kaasneva tagatise tasumist eelkõige seetõttu, et tegemist pole rahalise nõudega hagiga, kuna hageja ei palu kohtult kostjatelt võlgnevuse välja mõistmist, vaid hageja ja kostjate vahel sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
pärast vaidlusaluse tehingu tegemist allesjäänud vara väidetav väärtus. Kinnistu müügi ja pankrotivõlgniku maksejõuetuks muutumise vahel puudub põhjuslik seos.
Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.