Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Kohtujurist
Keith Tammela
Määruse tegemise aeg ja koht
30. mai 2022.a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-6783
Tsiviilasi
J S avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik J S, isikukood XXX, elukoht XXX Võlgniku lepinguline esindaja Danil Lipatov, e-post [email protected] Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo, OÜ Sentire MK, büroo asukoht Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, epost: [email protected]
Menetlustoiming
J Se pankroti väljakuulutamine
esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile J Se tuludeklaratsioon.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
Asjaolud 05.05.2022.a esitas J S Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 09.05.2022.a määrusega nimetas kohus J Se ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 26.05.2022.a esitas ajutine pankrotihaldur aruande.
Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku J Sel kohustused kokku mitte vähem kui 19936,25 eurot ning vara kokku 173,8 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest saab J S
Sotsiaalkindlustusametist pensioni 578,92 eurot netos kuus. Sissetuleku 578,92 eurot juures saab pankrotimenetluse ajal arestida 69,07 eurot kuus. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks sissenõutavaks muutunud kohustusi nõuetekohaselt tasuda. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. PankrS § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida võlgnik on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on J Se maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Pankrotiseaduse mõistes on J. S maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Ajutine haldur ei tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid ega tagasinõutavat vara. Kohtumääruse põhjendus
seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022 aastal on kuupalga alammääraks 654 eurot. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 10 tunni eest (pooltunde 20 x 33 eurot) 660 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasust 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80, hüvitada riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 784,80 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ Sentire M.K.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.