lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-6529/24

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-6529/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-6529/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.07.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6529

Kohtuasi

X hagi Y vastu õiguse puudumise tuvastamiseks ja võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. juuli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X 3. septembri 2021. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaie Mandel Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 6. juuli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-6529 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Mõista X-lt Y kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude katteks hüvitis 150 eurot.
4.Mõista X-lt Y kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskulude 150 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 433 lg 1Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale
TsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjed
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 67 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
TsMS § 68 lg 4Tähtaja ennistamise otsustamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 13 lg 1Lepingu muutmine ja lõpetamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse käik

1.X (hageja) esitas hagi Y (kostja) vastu, millega palus tuvastada kostja õiguse puudumise rahalisele nõudele, millel põhineb 11. novembri 2020. a tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetlus tsiviilasjas nr 2-20-13656: 1) kasutuseelise hüvitis 2580 eurot perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 18. september 2020. a eest kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX) kasutamise eest ning sissenõutavaks muutunud viivis kasutuseelise hüvitiselt 65.71 eurot; 2) kasutuseelise hüvitis 300 eurot kuus alates 19. septembrist 2020. a kuni kinnisasja vabastamiseni, kuid mitte kauem kui 18. veebruarini 2021; 3) edasiulatuv viivis kasutuseelise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 4) menetluskulud 800 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 5) nõuete kogusumma 28. aprilli 2021. a seisuga on 5794.40 eurot. Hageja palus hagi tagamise korras peatada kuni käesoleva tsiviilasja lõpliku lahendini sundtäitmine tsiviilasjas nr 2-20-13656 tagaseljaotsuse alusel algatatud täiteasjas nr 027/2020/2160, vältimaks kostja alusetu rikastumise jätkumist asja lahendamise jooksul. Hageja palus lükata edasi hagi tagamise määruse kostjale kätte toimetamist kuni määrus on täidetud. Hageja nõudis kostjalt tagasi alusetu rikastumisega saadud hüved täitemenetluses nr 027/2020/2160. Nimetatud hüvedeks on kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus X-lt konfiskeeritud rahasummad koos kohtutäituri tasude ja võimalike muude kõrvalkuludega 30. aprilli 2021. a seisuga 184.19 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi Harju Maakohus 11. novembril 2020. a tagaseljaotsuse Y hagis X vastu kasutuseelise hüvitise ja viivise saamiseks tsiviilasjas nr 2-20-13656. Hageja sai tagaseljaotsusest teada 20. novembril 2020. a, kui kohtutäitur edastas e-maili teel hagejale täitmisteate. Mõned päevad hiljem sai hageja ka tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-20-13656 tingis asjaolu, et hageja võttis kogemata e-toimikus dokumendi vastu seda avamata ning kuna poolte vahel oli käsil ka teine kohtuasi, ei saanud aru, et tegu oli täiendava hagiga.
3.8. jaanuaril 2021. a asus kohtutäitur tagaseljaotsust täitma arestides hageja pangakontod, töötasu, võimaliku haigushüvitise Sotsiaalkindlustusametis, tulumaksutagastuse Maksu- ja Tolliametis, seades keelumärke hageja sõiduautole, osaühingute osakutele ja kinnisvarale. Kohtutäiturile on 30. aprilli 2021. a seisuga laekunud 184.19 eurot.
4.Hageja leidis, et kuna tagaseljaotsuse tegemisel lähtuti ainult kostja poolt hagis esitatud väidetest eeldusega, et vastamata jätmisel on teine pool need omaks võtnud, ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täitmist kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud. Ei ole tõendatud nõude aluseks olevad asjaolud. Lisaks läheb kasutuseelise nõue vastuollu hea usu põhimõttega. Hageja hinnangul on tegu kohustusega, mille abil kostja alusetult rikastub ning tagaseljaotsuse alusel makstu kuulub alusetu rikastumise sätete alusel tagastamisele. Kostja seisukoht
5.Kostja leidis, et hageja soovib käesolevas asjas esitatud nõuete rahuldamise tulemusena saavutada olukorra, kus kostjal puudub õigus jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-202

13656 rahuldatud nõude sundtäitmiseks. Hageja nõuab, et kohus asuks tuvastama uuesti asjaolusid ja ümber hindama tõendeid, mida on kohus teinud juba tsiviilasja nr 2-20-13656 menetlemisel ja kus lõpplahend on jõustunud. Kostja taotles, et kohus lõpetaks asjas menetluse otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Maakohtu määrus

6.Harju Maakohus lõpetas 6. juuli 2021. a määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-21-6529, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 90 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 13 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Maakohtu hinnangul on kohtule esitatud hagiavalduse eesmärgiks saavutada olukord, et kostjal puuduks võimalus tsiviilasjas nr 2-20-13656 jõustunud kohtulahendit sundtäita. Maakohus leidis, et esitatud hagiavalduse läbi vaatamine eeldaks, et kohus asuks uuesti tuvastama asjaolusid ja hindama tõendeid, mida kohus on juba tsiviilasja nr 2-20-13656 raames teinud. Maakohus järeldas, et kohus ei saa käesolevas menetluses hageja poolt esitatud hagiavaldust sisuliselt hakata läbi vaatama, kuivõrd samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud tsiviilasjas nr 2-20-13656 tagaseljaotsus. Maakohus selgitas, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Käesoleval juhul oli Harju Maakohus teinud 11. novembril 2020. a tagaseljaotsuse, seega leidis kohus, et hagi oli õiguslikult põhjendatud. Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a tagaseljaotsusele esitatud kaja jättis maakohus rahuldamata. Asjaolu, et kostja ei esitanud hagile vastuväiteid tähtaegselt, ei tähenda, et hagejal oleks õigus uue tsiviilasjaga alustada kohtuvaidlust samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle. Lisaks märkis maakohus, et hageja ei saa kostjalt nõuda ka alusetu rikastumisega saadud hüve täitemenetluses nr 027/2020/2160, kuivõrd täitemenetlus on alustatud õiguspäraselt. Maakohus lõpetas käesolevas tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
8.Maakohus jättis kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on 90 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt tasuda viivist VÕS § 13 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Määruskaebus
9.Hageja esitas 3. septembril Harju Maakohtu 6. juuli 2021. a määruse peale määruskaebuse.
10.Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et on võimalikud ka lahendid, mis ei välista samas asjas uuesti kohtusse pöördumist. Üheks selliseks lahendiks on tagaseljaotsus, mille tegemisel ei kontrollita faktiliste asjaolude paikapidavust. Tsiviilasjas nr 2-20-13656 tehtud Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a otsuses on välja toodud ainult resolutsioon, kuid lahendist ei nähtu, et asjaolusid või asjaolude paikapidavust oleks üldse kontrollitud.
11.TsMS § 428 lg 1 p 2 välistab kohtusse pöördumise samadel alustel ja vaidluses sama eseme üle sisuline lahend. Käesoleval juhul ei ole tegemist sama nõudega, kuna Y nõue oli suunatud raha saamisele (kasutuseelis), kuid X nõue on esitatud eesmärgiga tagastada see õigus, mille kostja on saanud ilma sisulise lahendita, s.o tagaseljaotsusega.
12.Hageja märkis, et õiguspärane ei saa olla olukord, kus isikul pole võimalik pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole, kui tema suhtes teostatakse sundtäitmist täitedokumendi alusel, mille sisulist põhjendatust ei ole keegi kontrollinud. Kostjal oli võimalik TsMS § 407 lg 1 alusel taotleda ka sisulise lahendi tegemist, kus kohus oleks kontrollinud ka kostja hagi aluseks olevate asjaolude tõendatust, kuid kostja nõustus tagaseljaotsuse tegemisega ja võttis sellega riski, et hageja nõudel tuleb vaidlus lahendada eraldi menetluses. Menetluse edasine käik
13.Harju Maakohus jättis 7. septembri 2021. a määrusega hageja 3. septembri 2021. a määruskaebuse menetlusse võtmata, sest hageja esitas määruskaebuse pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.
14.Hageja esitas Harju maakohtu 7. septembri 2021. a määruse peale määruskaebuse ja palus ennistada menetlustähtaeg. Hageja selgitas, et võttis 16. augustil 2021. a e-toimikus vastu Harju Maakohtu 6. juuli 2021. a määruse menetluse lõpetamise kohta, mille järgselt sai ta e-toimiku kaudu e-kirja, mille kohaselt oli edasikaebamistähtajaks 3. september 2021. a. Seega informeeris kohus ise hagejat valesti. Hageja on tegutsenud arusaama järgi, et kui kohus millestki informeerib, siis võib/saab eeldada, et see informatsioon on tõene. Seega palub hageja menetlustähtaeg ennistada ja vastavalt 03.09.2021 esitatud määruskaebusele menetlust jätkata. Vastavalt Harju Maakohtu 30. septembri 2021. a käiguta jätmise määrusele tasus hageja 17. oktoobril 2021. a kautsjoni ja selgitas, et taotleb menetlustähtaja ennistamist ning vastavalt 3. septembril 2021. a esitatud määruskaebusele menetluse jätkamist.
15.Harju Maakohus rahuldas 3. novembri 2021. a määrusega hageja 27. septembri 2021. a taotluse tähtaja ennistamiseks ja ennistas hageja määruskaebuse esitamise tähtaja Harju Maakohtu 6. juuli 2021. a määrusele, tagastas hagejale kautsjoni 200 eurot ning andis kostjale tähtaja hageja 3. septembri 2021. a määruskaebusele seisukoha esitamiseks. Maakohus selgitas, et määruskaebuse esitamise viimane tähtpäev oli 31. augustil 2021. a, kuid avaliku e-toimiku eksitavat teadet tuleb lugeda TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks. Kuivõrd hageja esitas ennistamise taotluse tähtaegselt, ennistas maakohus määruskaebuse esitamise tähtaja. Kostja seisukoht
16.Esmalt esitas kostja vastuväite Harju Maakohtu 3. novembri 2021. a määrusele, millega maakohus rahuldas hageja määruskaebuse ennistamise taotluse. Kostja märkis, et avaliku etoimiku kaudu saadetud automaatteates tähtaja määramise kohta on selgitatud, et teavitus on informatiivne ega ole õiguslikult siduv.
17.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja jäi enda seisukoha juurde, et tsiviilasjas nr 2-20-13656 on tehtud jõustunud lahend, mis ei anna alust samas asjas uuesti kohtusse pöörduda. Muuhulgas juhtis kostja tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2021. a määrusele, millega ringkonnakohus muutis tsiviilasjas nr 2-20-13656 maakohtu põhjendusi ning jättis resolutsiooni muutmata. Nimetatud kohtumääruses kontrollis ringkonnakohus faktilisi asjaolusid ja andis nendele hinnangu.
18.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks 180 eurot. Kostja palus mõlema poole menetluskulud jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 koosmõjus §-ga 659. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt ei ole lubatud asja menetlemine olukorras, kus samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagi aluseks olevatel asjaoludel on hageja nõue poolte jaoks siduvalt lahendatud, mistõttu on põhjendatud menetluse lõpetamine otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
21.Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja tuvastada kostja õiguse puudumine rahalisele nõudele, millel põhineb tsiviilasjas nr 2-20-13656 tehtud 11. novembri 2020. a tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetlus. Hageja tugines asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitatud nõue ei ole põhjendatud ning maakohus ei ole tagaseljaotsust tehes asja sisuliselt lahendanud, muuhulgas ei tuvastanud maakohus faktilisi asjaolusid. Sellega seoses on hageja esile toonud vastuväited tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitatud kasutuseelise hüvitise väljamõistmise nõudele. Tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitas Y X vastu kasutuseelise hüvitise väljamõistmise nõude summas 2580 eurot perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 18. september 2020. a eest kinnisasja aadressil XXX (registriosa nr XXXXXX, kinnisasi) kasutamise eest ning sissenõutavaks muutunud viivise kasutuseelise hüvitiselt 65.71 eurot, lisaks palus Y mõista X-lt Y kasuks välja kasutuseelise hüvitise 300 eurot kuus alates 19. septembrist 2020. a kuni kinnisasja vabastamiseni, kuid mitte kauem kui 18. veebruarini 2021. a. Y palus X-lt välja mõista edasiulatuva viivise kasutuseelise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; mõista kostjalt välja menetluskulud 800 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tsiviilasjas nr 2-20-13656 menetletud hagiavalduse kohaselt oli kinnisasi, mille ühe osa kasutamise eest Y soovis kasutuseelise hüvitist saada, Y ainuomandis ning see oli tema kodu. X kasutas kinnisasjal paiknevas elamus asuvat 1-toalist korterit, kuigi tal ei olnud õiguslikku alust korteri kasutamiseks.
22.Eelnevast nähtub, et hageja tugineb praeguses asjas esitatud nõude alusena samadele asjaoludele, millele tugines Y tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitatud hagiavalduses. Kuigi tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitas Y kasutuseelise hüvitise väljamõistmise nõude ning käesolevas menetluses esitas hageja tuvastusnõude, peaks kohus ka praeguse asja lahendamiseks kontrollima, kas Y-l oli X vastu nõue kasutuseelise saamiseks perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 18. september 2020. a eest ning edasiulatuvalt alates 19. septembrist 2020. a kuni kinnisasja vabastamiseni, kuid mitte kauem kui 18. veebruarini 2021. a, lisaks kasutuseeliselt arvestatud viivisenõue. See tähendab, et kohus peaks käesolevas asjas kontrollima samu eeldusi, mida kohtud kontrollisid tsiviilasjas nr 2-20-13656. Kuivõrd praeguses tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitatud nõudeid põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogum), on tegemist sama nõudega samal alusel (vt nt Riigikohtu 19. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9016, p 10).
23.Kolleegium selgitab, et erinevalt hageja määruskaebuses esitatud väitest, lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse otsust tegemata ka siis, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud tagaseljaotsus. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kolleegium selgitab, et tagaseljaotsus tähendabki otsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Tagaseljaotsuse eesmärgiks on võimaldada hageja rikutud õiguste kaitset juhul, kui kostja takistab hagi menetlemist, jättes hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastamata. Seega, jättes kohtu määratud tähtajaks hagile tsiviilasjas nr 2-20-13656 vastamata, võttis X riski, et kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustik võimaldab tagaseljaotsuse peale esitada kaja, mida Kohtute Infosüsteemi kohaselt on hageja 7. detsembril 2020. a ka teinud. Harju Maakohus jättis
26.jaanuari 2021. a määrusega X avalduse menetluse taastamiseks rahuldamata. Ka Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. märtsi 2021. a määrusega Harju Maakohtu 26. jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruse põhjendusi. Muuhulgas tuvastas Tallinna Ringkonnakohus 30. märtsi 2021. a määruses, et kuivõrd tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused on täidetud ja hagi on õiguslikult põhjendatud, on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Seega ilmneb, et hageja oli tsiviilasjas nr 2-20-13656 kasutanud edasikaebevõimalusi, kuid lõpptulemusena jõustus Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a tagaseljaotsus 16. aprillil 2021. a, mis on hagejale TsMS § 457 lg 1 alusel siduv.
25.Eelnevat arvestades lõpetas maakohus õigesti TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse otsust tegemata ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.
26.Kuigi hageja vaidlustas maakohtu määruse tervikuna, ei ole ta menetluskulude vaidlustamiseks argumente esitanud. Seega ei ole põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust ega kindlaksmääratud menetluskulude hüvitist muuta.
27.Kostja esitas 15. novembril 2021. a vastuväite Harju Maakohtu 3. novembri 2021. a määrusele, millega maakohus rahuldas hageja määruskaebuse ennistamise taotluse. Kolleegium selgitab, et kuivõrd TsMS § 68 lg 4 mõtteks on lahendada tähtaja ennistamise korral tähtaja ennistamise küsimus lõplikult, ei saa sellele määruskaebemenetluses vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-14, p 18).

Menetluskulud

28.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja menetluskuluks on määruskaebemenetluses esindajakulu 180 eurot (ei sisalda käibemaksu). Esindaja ajakulu oli 1 tund 30 minutit (tutvumine kohtu 3. novembri 2021. a määrusega ja suhtlus kliendiga seisukoha esitamise teemal 15 minutit ning kostja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 1 tund 15 minutit) ja esindaja tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja lepinguline esindaja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ning kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu arvestades asja mahtu ja keerukust TsMS § 175 lg 1 mõttes tervikuna põhjendatud ja vajalik. Arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu määra 100 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 150 eurot (100 eurot x 1.5 h). Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

29.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 433 lg 1, TsMS § 696 lg 1). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 I lause). Menetluskulude kindlaksmääramise peale ei saa käesoleval juhul edasi kaevata (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja