Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-20-140624
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2022, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
OÜ Aktiva Finants hagi J. Š.i vastu võla nõudes
Hagihind
861, 99 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
M. A. (Julianuse Inkasso OÜ, epost: [email protected])
Kostja:
J. Š. (IK xxx, xxx; registrijärgne xxx)
Kostja seaduslik esindaja (eestkostja):
Kohila Vallavalitsus [email protected])
Kostja esindaja (riigi õigusabi korras):
Vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin, epost: [email protected])
(e-post:
Jätta OÜ Aktiva Finants hagi J. Š.i vastu rahuldamata.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.
Kostjale on kohtuvälises menetluses korduvalt saadetud meeldetuletusi, vaatamata millele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 p 2 sätestatut. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulu on kokku 40 eurot.
Haginõude aluseks olevat lepingut hageja isegi ei kirjelda. Märgitust tulenevalt ei ole teada, millal ja kellega ning millises vormis väidetav leping sõlmiti. Teada ei ole, millal kostjale hooldusraviteenust osutati. Teada ei ole, millise konkreetse teenuse ning millise tariifi või hinnakirja järgi kostjale väidetavalt arve on esitatud. Paljasõnaline ja tõendamata on väide, et kostja on võtnud lepingus kohustuse tasuda teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Hageja esile toodud hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Hagiavalduse p 2.1 kohaselt on haginõude aluseks SA Raplamaa Haigla arve nr LD0740060 kogusummas 602,89 eurot. Arvest ei nähtu ja ei ole võimalik aru saada, millise hooldusravi perioodi eest arve on esitatud. Arve sellisel kujul ei ole vähimalgi määral kontrollitav. Esitatud arvega LD0740060 ei ole kostja võlakohustust võimalik tõendada, sest nn arvele on tehtud märge 602,89 euro tasumise kohta 2017. 11.06 09:38:42.
Kostja väitetav võlakohustus summas 602,99 eurot on täidetud / tasutud 06.11.2017.a Järelikult 07.11.2017 kui võidetavalt nõue loovutati hagejale, puudus loovutajal nõue kostja vastu, sest väidetav kostja kohustus oli selleks ajaks täidetud. Hageja ei ole esitanud ei väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks kostja kohustuse enne nõude omandamist ise täitnud;
Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping VÕS § 619 mõttes ning teatud ulatuses on võimalik kohaldada käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (Riigikohtu 26.09.2019.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-1366/20) Tervishoiuteenuse osutaja nõue võib olla käsitatav ka käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja mõistliku tasu maksmise nõudena VÕS § 1023 lg 1 ja 2 alusel. Kus soodustatu kiidab asjaajamise heaks või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja 2) (Riigikohtu 13.06.2018.a lahend tsiviilasjas nr 2-15-123028/39) 12.2 Kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse (sh hooldusteenuse) osutamise alustamisega ning ka käsunduslepingu regulatsioon ei sätesta lepingu kohustuslikku vorminõuet, võis pooltevaheline (st haigla ja patsiendi vaheline) leping olla sõlmitud suuliselt. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et hageja ei peaks tõendama võlasuhte olemasolu (lepinguliste suhete olemasolu), lepingutingimusi, millised olid poolte lepingust tulenevad kohustused ja kostja väidetavalt täitmata kohustuse suurus. Ainuüksi arve esitamisest kostjale tasumise kohustust ei teki, seega ei saa arve esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja midagi tasuma. Kohus on eeltoodule juhtinud hageja tähelepanu 05.11.2021.a. saadetud nõudekirjas, millega kohus andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja esindaja sai kohtu kirja kätte 08.11.2021.a (kinnitus AET-is), kuid sellele ei reageerinud. 12.3 Hagiavaldusele lisatud SA Raplamaa Haigla 26.06.2017.a. arve nr LD 0740060 kohaselt tuleb patsiendil tasuda hooldusravi eest 602,89 eurot. Samal arvel on märge tasumise kohta: tasutud 06.11.2017.a. pangaülekandega 602,89. Seega märgib kostja õigesti, et kui hagiavalduse kohaselt loovutas SA Raplamaa Haigla väidetava nõude 07.11.2017.a OÜ-le Aktiva Finants, ei saanud 07.11.2017.a seisuga SA-l Raplamaa Haigla olla enam nõuet kostja vastu mida loovutada ega OÜ-l Aktiva Finants omandada. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et oleks väidetava nõude omandajana tasunud ise arve SA-le Raplamaa Haigla.
Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul nõude aegumistähtaega hakata lugema alates arve tasumise tähtajast (järgnevast päevast, TsÜS § 135 lg 1) ehk alates 27.06.2017.a. kuna arve tasumise tähtaeg oli 26.06.2017.a Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 04.11.2020.a ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja saabumist (27.06.2020). Kohus nõudis eespool viidatud kirjas hagejalt seisukohta ka kostja esitatud aegumise vastuväitele, kuid hageja seda ei teinud. Seega tuleb kohtu hinnangul jätta hagi rahuldamata, kuna nõue on aegunud.
Menetluskulude jaotus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.