Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

sest

Edasikaebamise kord Määrusele on avaldajal ja sissenõudjal võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Menetlusosaliste seisukohad Kxxxx Vxxxx esitas 09.12.2021 avalduse, milles palus lõpetada täitemenetlus asjas nr 047/2002/625 nõude aegumise tõttu. Sissenõudja ei vastanud kohtutäiturile.

Kohus palus kohtutäiturilt teavet täitmisel oleva nõude ja sissenõudja kohta. Kohtutäitur edastas 20.12.2021 nõude aluseks oleva kohtuotsuse. Täitmisel on riigi kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis, mille võlgnik pidi tasuma Jõgeva Maavalitsuse kontole. Kohus palus 20.12.2021 teavet sissenõudja isiku osas Rahandusministeeriumilt, kuivõrd maavalitsused lõpetasid tegevuse alates 01.01.2018 ja täitmisel on riiginõue (kuulub riigivarasse). Rahandusministeerium teatas 19.01.2022, et Jõgeva Maavalitsuse asemel on kriminaalasjas nr 1-4/1999 sissenõudjaks Rahandusministeerium. Kohus algatas 20.01.2022.a määrusega avalduse alusel hagita menetluse. Puudutatud isik esitas 01.02.2022 vastuse, milles avaldas, et tal ei ole vastuväiteid täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Puudutatud isik selgitas, et varasemalt on Rahandusministeeriumi asemel pöördutud ekslikult Riigi Tugiteenuste Keskuse poole ja kahjuks ei ole kohtutäituri pöördumine puudutatud isikuni jõudnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 lause 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Asja materjalidest nähtuvalt mõistis Jõgeva Maakohus 13.03.2000.a otsusega kriminaalasjas nr 1-4/1999 Kxxxx Vxxxxxxx riigi kasuks välja kahjuhüvitise kohustusega tasuda see Jõgeva Maavalitsuse kontole. Kxxxx Vxxxx pani toime ebaseadusliku metsaraie, millega tekitas õigusvastaselt kahju riigile ja Keskkonnaametile. Kohtuotsus jõustus 23.03.2000. Täiteregistri kohaselt esitas Jõgeva Maavalitsus kohtutäiturile 04.04.2000 täitmisavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Sama paragrahvi lõike 11 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Ülalmärgitud sätetest lähtuvalt algas aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest 23.03.2000 ning nõue pidanuks aeguma 23.03.2020. Aegumine aga katkes 05.04.2000, sest puudutatud isiku õiguseellane esitas täitedokumendi esimest korda kohtutäiturile täitmiseks. Aegumistähtaeg algas uuesti täitmisele esitamisele järgnevast päevast, s.o 05.04.2000 ning nõue aegus 05.04.2020. Asja materjalidest ei nähtu muid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et aegumistähtaeg oli veel mingil põhjusel peatunud või katkenud või et puudutatud isik oleks täitedokumendi andnud täitmiseks muudel aegadel. Seega on aegumistähtaeg käesolevalt möödunud ning esinevad TMS § 2231 lg 1 lauses 1 märgitud

alused täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu. Ka menetlusosalised on seisukohal, et nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse ning lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 047/2002/625 nõude aegumise tõttu. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamine ei vabasta avaldajat TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda üldnormist hagita menetluses, s.o TsMS § 172 lg 1 lausest 1, sest avalduse lahendamine ja rahuldamine on üksnes avaldaja huvides. Eeltoodust tulenevalt on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad puudutatud isikul menetluskulud, siis ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.