lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-15802/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 10.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-21-15802/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1, 2Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15802

Tsiviilasi

GelvoraSergel OÜ hagi M. M. põhivõla 4597 euro 12 sendi, intressi, viivise ja lepingu haldustasu saamiseks

Tsiviilasja hind

7859 eurot 48 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: GelvoraSergel OÜ (registrikood 14550827, asukoht Roseni 7, Tallinn) lepinguline esindaja Riho Siil Kostja: M. M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista M. M. OÜ kasuks välja võlgnevus 5628 eurot 4597 eurot 12 senti, intress 462 eurot 15 senti, lepingu haldustasu hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis eurot 86 senti).

13 senti (põhivõlg 6 eurot,

3.Mõista M. M. OÜ kasuks välja lisanduv viivis põhivõlalt (4597 eurolt 12 sendilt) alates 9. oktoobrist 2021 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskuludest 24% GelvoraSergel OÜ ja 76% M. M. .

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
5.Mõista M. M. OÜ kasuks välja menetluskulud 361 eurot.
6.Mõista M. M. OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (361 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD

1.GelvoraSergel OÜ (hageja) esitas 8. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule hagi M. M. ) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja tasumata laenu põhiosa 4597 eurot 12 senti, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intressi 462 eurot 15 senti, lepingu haldustasu 6 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1690 eurot 9 senti ja viivise tasumata põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni määraga 24 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 10. septembril 2019 Bigbank AS-ga tarbijakrediidilepingu xxxxxxx-xx-xxxxxxxxx oli 5000 eurot. Kokku lepiti intressimäär tagastamata krediidisummalt 24,90% aastas. Lepingu p 6.1 kohaselt on viivisemääraks seadusega sätestatud maksimaalne viivisemäär. Praegusel juhul on intressimäärana kokku lepitud 24,9% aastas, kuid viviisemäära vähendab hageja Riigikohtu praktikale tuginedes kolmkordse seadusjärgse määrani ehk 24% aastas. Kuna kostja ei tausnud makseid tähtaegselt, ütles Bigbank lepingu üles 3. aprillil 2020. Bigbank AS loovutas 7. aprillil.2020 lepingust xxxxxxx-xx-xxxxxxxx nõude hagejale.
3.Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 11. novembril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (25. novembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressinõue ja lepingu haldustasu nõue. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete rahuldamist.
6.Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhinõude tagastamata osalt määras 24% aastas.

7.Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe sisu ja kehtivust. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
8.Kohus on seisukohal, et kostja ja Bigbank AS vaheline leping laenulimiidi kasutamiseks on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõistes. Esialgne võlausaldaja Bigbank AS tegutseb professionaalse laenuandjana ning annab laenu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, mis annab alust eeldada lepingu sõlmimist tüüptingimustel. Samuti on hagile lisatud esialgse võlausaldaja „Tarbijakrediidilepingu üldtingimused“, mis viitab sellele, et lepingutingimused ei olnud poolte vahel eelnevalt eraldi läbi räägitud, leping sõlmiti tüüptingimustel, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Seega on tüüptingimustel sõlmitud ka kokkulepped viivise ja intressi kohaldamiseks. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.Nii hagiavaldus kui ka hageja lepingutingimused on viivisemäära suhtes ebaselged ja mitmeti mõistetavad. Hagiavalduses leiab hageja „Käesoleval juhul on lepingus kokku lepitud intressimäär tagastamata krediidisummalt 24,90 % aastas, mille hageja vähendab Riigikohtu poolt nõutud viivise määrani 24,0 % aastas“. Hageja viitab ka lepingu p-le 6.1 (dtl 12), mille kohaselt tuleb maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Eelnevale tuginedes leiab hageja, et tal õigus nõuda kostjalt viivist määras 24% aastas (s.o kolmekordses seadusjärgse viivise määras). Kohus hageja järeldusega ei nõustu. Kohtu hinnangul puudub poolte vahel viivisekokkulepe kolmekordse seadusjärgsele viivisemäära osas. Hageja on hagis viidanud lepingu p-le 6.1, mille kohaselt „Krediidisumma, lepinguhaldustasu, sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelike päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast.“ Sellisest viivisekokkuleppe sõnastusest nähtub kohtu hinnangul, et pooled on lepingu p-s 6.1 kokku leppinud seadusjärgse viivisemäära kohaldamises. Seadusest ei tulene otseselt, et seadusega sätestatud maksimaalne viivisemäär oleks kolmekordne VÕS § 113 lg 1 viivisemäär. Ainsaks viivisemääraks, mis on seaduses üheselt ja konkreetselt sätestatud, on VÕS § 113 lg 1 nimetatud seadusjärgne viivisemäär, milliseks vaidlusalusel perioodil on 8% aastas. Seega on ka seadusega sätestatud maksimaalne

määr vaidlusalusel perioodil 8% aastas. Seega ei ole hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas õiguslikult põhjendatud.

10.Lepingu p-s 6 nimetatud seaduses sätestatud viivise „seadusega sätestatud maksimaalmäära“ ei saa sisustada ka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause abil, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Sellisele tõlgendusele on laenuandja tuginenud ka tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (dtl 16-17). Teabelehe p 3 nähtub, et „Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud - viivis võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas.“ Kui pooled oleksid kokku leppinud, et viivise määr on intressimääraga võrdselt 24,9% aastas, saaks hageja ikkagi nõuda viivist üksnes seadusjärgses määras. Kohus nõustub hageja põhjendustega, mille kohaselt oleks 24,9% viivisemäärana ebamõistlikult kõrge ja seeläbi tühine. Kohus ei hakka nimetatud põhjendusi siinkohal üle kordama. Kohus leiab, et ka viivisenõudest osalise loobumisega nõudes viivist 24,9% asemel 24% aastas ei saaks muuta tühist tüüptingimust kehtivaks. Tühine tüüptingimus on tühine algusest peale ning seda ei saa anda tõlgendamise ega hilisema käitumisega kehtivaks. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär 0,00% alates 1. juulist 2019 kuni 1. juulini 2020. Seega oli seadusjärgne viivise määr sellel perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Arvestades kostja osalisi tasumisi hagejale, tuleb viivist arvestada järgnevalt: • • •
4.aprillist 2020 kuni 8. juunini 2020 summalt 4957 eurot 12 senti, seadusjärgne viivis 71 eurot 51 senti;
9.juunist 2020 kuni 6. juulini 2020 summalt 4797 eurot 12 senti, seadusjärgne viivis 29 eurot 36 senti;
7.juulist 2020 kuni hagi esitamiseni 8. oktoobril 2021 summalt 4597 eurot 12 senti, seadusjärgne viivis 461 eurot 99 senti.

Kokku viivis seadusjärgses määras 562 eurot 86 senti (71,51 + 29,36 + 461,99). Viivise arvestusel kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Ka hageja edasiulatuva viivisenõue alates 9. oktoobrist 2021 kuni nõude täitmiseni tuleb rahuldada osaliselt. Ka edasiulatuv viivis tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgses viivisemääras.

12.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa 4597 eurot 12 senti, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intressi 462 eurot 15 senti, lepingu haldustasu 6 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 562 eurot 86 senti, kokku 5628 eurot 13 senti. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata põhinõudelt alates 9. oktoobrist 2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 1128 eurot 4 senti (1690,9 – 562,86) ning vähendab edasiulatuva viivise nõuet.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
14.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 7859 eurot 48 senti, kohus rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 5995 eurot 90 senti, s.o ca 76% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 475 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 361 eurot (0,76 x 475). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (361 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja