Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare
Kohtuasi
Rein Kilgi (Kilk) hagi Raamatuvägi OÜ, Tarmo Teevälja (Teeväli) ja Jaano-Martin Otsa (Ots) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, isiklike õiguste rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest edasiseks hoidumiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Kilgi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Rein Kilk, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostjad Raamatuvägi OÜ, Tarmo Teeväli ja Jaano-Martin Ots, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-15-18661 tehtud Harju Maakohtu 29. aprilli 2020. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a määrus osas, milles ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 29. aprilli 2020. a määruse muutmata (st osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude 11. detsembri 2015. a hagiavalduse taotluse p 2.4, 6. jaanuari 2016. a täiendatud hagiavalduse taotluse p-de 2.7, 2.9, 2.10, 2.12, 2.14, 2.15, 2.18, 2.21, 2.23, 2.25, 2.31, 2.32, 2.34, 2.36, 2.40, 2.43, 2.50, 2.73, p 2.30 esimese lause, p 2.42 teise ja kolmanda lause, 2.44 esimese lause ja p 2.48 esimese lause, p 2.60 esimese ja teise lause, p 2.66 esimese lause, p 2.76 esimese lause, p 2.77 esimese ja teise lause ning 29. augusti 2016. a täiendatud hagiavalduse taotluse p-de 4.11 ja 4.17 osas), samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
1.Rein Kilk (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Raamatuvägi OÜ (kostja I), Tarmo Teevälja (kostja II) ja Jaano-Martin Otsa (kostja III) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, isiklike õiguste rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest edasiseks hoidumiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus hagiavalduse taotluse p-s 2.4 kohustada kostjaid ümber lükkama mh järgmise kostjate II ja III kirjutatud ning kostja I avaldatud raamatus „Kaval Kilk ja kaksteist kolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus“ sisalduva faktiväite: „Eesti Energia ostis Weroli katlamaja tuginedes Weroli bilansis kajastatud väärtusele.“ Hageja täiendas 6. jaanuari 2016. a menetlusdokumendiga ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet ning palus kohustada kostjaid ümber lükkama mh järgmised faktiväited: - 2.7 „Notar Peeter Tehverit karistati kriminaalkorras Pindi Kinnisvara AS-ga seotud tehingute eest.“ - 2.10 „Nurmus Grupp kantis lambad Eesti Lambakasvatuse Tõukeskusele.“ - 2.12 „Põltsamaa EDE osteti selleks, et see PRIA toetuste jaoks abikõlbulikuks vuntsida ning kui saadud toetused käes, kadusid firmast ka seadmed ja kinnisvara, tühi kest nimetati ümber, vormistati Sillamäele ning purjetas Aivar Tõnissoni juhtimisel pankrotti.“ - 2.14 „Tegevus lõpetati koguni nii äkitselt, et töös olev verine lihamass jäeti masinatesse ning läks seal roiskuma. Nii muutusid seadmed üleöö kasutuskõlbmatuks.“ - 2.15 „Pankrotivara müümist raskendas riknenud lihamass masinates, kinnistutel lasuvad hüpoteegid ning ühe kõrvalhoone rendileping.“ - 2.18 „Weroli tehaste juhtkond on toime pannud rapsikoogi kõrvaldamise.“ - 2.21 „Andres Linnas on öelnud, et läbirääkimisi leivatehase müügiks peeti samaaegselt ka temaga ning ettevalmistused tehinguks olid kaubamärkide ning kinnistute tulevasest pankrotipesast väljakantimise näol tehtud.“ - 2.23 „Pere AS tegeles varade kantimise ning vastutuse vältimise ettevalmistamisega.“ - 2.25 „AS Pere tegeles pankrotihoiatuste ja -avalduste manipuleerimisega.“ - 2.30 „Kohus leidis, et Parisalu on süüdi, kuna ta ei informeerinud ettevõtte nõukogu vajadusest viia väikekaubalift ohutusnõuetega vastavusse. [---] Kohvikus Zum Zum toimunud ränk tööõnnetus oli põhjuseks, miks Parisalu ja Kilgi teed läksid lahku.“ - 2.31 „Juba üle aasta enne pankrotti kanditi Pere Restoranidest vara välja.“ - 2.32 „Weroli näol erastati edukas riigiettevõte ning Weroli erastamisel täideti sellega kaasnenud investeeringukohust ilma reaalselt raha sisse panemata – puhtalt paberil tekitatud nõuetega.“ - 2.34 „Biodiesel AS leppetrahvinõuet kasutati nii Weroli aktsiakapitali suurendamiseks kui ka Werolist raha väljavõtmiseks.“ - 2.36 „Pere Leiva nõude alusel algatas kohus kriminaalmenetluse endiste juhtide Erki Aaviku ja Henn Ruubeli vastu.“ - 2.40 „Seadme toodangu muudab eriti konkurentsivõimetuks asjaolu, et see on mõeldud tegema biodiislit mitte toorainest, vaid valmis rapsiõlist ja ka näiteks kasutatud fritüürõlist.“ - 2.42 „[---] Vahe korvamiseks ostis seadmete tootja Cimbria SKET GmbH Kilgi firmalt Industrial Technology Investments (ITI) kasutuskõlbmatu biodiisli tootmise seadme. Seadme näol oli tegemist väiketalusse või kodumajapidamisse sobiva konteinerseadmega.“ - 2.43 „Seadme sakslastele müümise hind oli tugevalt üle hinnatud, tegelikult oli sel vanaraua väärtus, kuid tehingutega firmalt A&O AS Pärnu Kaubasadama kaudu näidati seadme hinda Industrial Technology Investments (ITI) Cimbriale väljamüümise hetkel 1,8 miljoni eurosena.“ - 2.44 „Muidu Elikante omanduses olnud ITI maandus selle tehingu tegemise ajaks Meelis Virro omandisse. Kilk korraldas seadme transpordi Pärnu Laevatehase territooriumilt Saksamaale, kust see
2(9)
2-15-18661 toodi ilma igasuguse remondi või hoolduseta Eestisse tagasi ning viidi osana soetatud uuest sisseseadest Werolisse.“ - 2.48 „Enne pankrotti kadus Werolist 4 miljonit eurot. [---]“ - 2.50 „Rapsikoogi varastamise ja omastamise kriminaalasja oli kaasatud Aivar Kokk.“ - 2.60 „Lisandunud 15,5 hektarit maad ostis Pärnu Sadam Pärnu linnalt hinnaga 20 miljonit krooni, mis oli umbes viiendik selle maa tegelikust turuväärtusest. Sadamale kujunes ruutmeetri hinnaks seega 129 krooni, tegelik turuhind võis sellel hetkel olla aga 700-750 kr/m2. [---]“ - 2.66 „Seoses Teevälja ahistamisega ning vajadusega asjad temalt ära võtta, loodi 2004. aastal Zelluloos OÜ, endisesse Zelluloosi Spordiklubi OÜ-sse koondati võlad ning ettevõte suunati Aivar Tõnissonile vaikseks väljasuretamiseks. [---]“ - 2.73 „Tartu mnt 80s kinnistu oli kelmuskatse objektiks“. - 2.76 „Elikante tütarfirmad Aamiker ja Hardstop on saanud PRIA-lt eurotoetusi tuurakasvatuse rajamiseks Palamuse lambafarmi juurde. [---]“ - 2.77 „Viimase eest pidi projekti järgi ostetama välismaalt tõulambaid. Reaalselt aga lambaid ei toodud, selle summa eest omandati vaid seemendustehnoloogia alast oskusteavet. [---]“ Hageja täiendas 29. augusti 2016. a menetlusdokumendiga ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet ning palus kohustada kostjaid ümber lükkama mh järgmised faktiväited: - 4.11 „Kinnistul oli H.H.Luige välja ostmisel hotelli laienduseks detailplaneering.“ - 4.17 „Põltsamaa EDE-st kadus 4,8 miljonit lihatööstuse seadmetele ja 3,1 miljonit hoone ehituseks saadud euroraha.“
2.Harju Maakohus jättis 29. aprilli 2020. a määrusega läbi vaatamata hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude 11. detsembri 2015. a hagiavalduse taotluse p 2.4, 6. jaanuari 2016. a täiendatud hagiavalduse taotluse p-de 2.7, 2.9, 2.10, 2.12, 2.14, 2.15, 2.18, 2.21, 2.23, 2.25, 2.31, 2.32, 2.34, 2.36, 2.40, 2.43, 2.44, 2.50, 2.73, p 2.30 esimese ja kolmanda lause, p 2.42 teise ja kolmanda lause, p 2.48 esimese lause, p 2.60 esimese ja teise lause, p 2.66 esimese lause, p 2.76 esimese lause, p 2.77 esimese ja teise lause ning 29. augusti 2016. a täiendatud hagiavalduse taotluse p-de 4.11 ja 4.17 osas. Osalise läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg-st 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-test 1 ja 4 tulenevalt nõuda nende faktiväidete ümberlükkamist, mis ei puuduta hagejat. Hageja saab hagi esitada üksnes enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei saa omistada endale õigust vaidlustada faktiväiteid, mis võivad puudutada temaga seotud füüsilisi või juriidilisi isikuid. Avaldatud väited võivad hagejale mitte meeldida või olla objektiivselt valed, kuid hageja ei saa vaidlustada faktiväiteid, mis teda ei puuduta. Hagejat ei puuduta 11. detsembri 2015. a hagiavalduse taotluse p-s 2.4 esitatud väide. Samuti ei puuduta hagejat 6. jaanuari 2016. a täiendatud hagiavalduse taotluse p-des 2.7, 2.9, 2.10, 2.12, 2.14, 2.15, 2.18, 2.21, 2.23, 2.25, 2.31, 2.32, 2.36, 2.43, 2.44, 2.50, 2.73, p 2.30 esimeses ja kolmandas lauses, p 2.42 teises ja kolmandas lauses, p 2.48 esimeses lauses, p 2.60 esimeses ja teises lauses, p 2.66 esimeses lauses, p 2.76 esimeses lauses ning p 2.77 esimeses ja teises lauses esitatud väited. Lisaks ei puuduta hagejat 29. augusti 2016. a täiendatud hagiavalduse taotluse p-des 4.11 ja 4.17 esitatud väited. Eelviidatud väidete osas ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Samuti ei ole eelviidatud väidete osas hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude eelviidatud osas läbi vaatamata.
3(9)
2-15-18661
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega hagi jäeti läbi vaatamata.
4.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. veebruari 2021. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude 6. jaanuari 2016 täiendatud hagiavalduse taotluse p 2.30 kolmanda lause ja p 2.44 teise lause osas, ning saatis asja selles osas tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus muutis vastavalt maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Hageja määruskaebus rahuldati osaliselt. Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jäeti ulatuses, milles määruskaebus jäi rahuldamata, hageja kanda. Ringkonnakohus määras, et osas, milles määruskaebus rahuldati, määrab menetluskulude jaotuse kindlaks maakohus edasise menetluse käigus. Ringkonnakohus nõustus osaliselt hageja väitega, et maakohus on valesti kohaldanud TsMS § 3 lg-t 1 ja § 423 lg 2 p 1 ja 2. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kohtusse pöördunud oma isiklike õiguste kaitseks ning mh tuginenud VÕS § 1047 lg-le 4. Maakohtul tuli kontrollida, kas väited, mille ümberlükkamist hageja kostjatelt soovib, on seostatavad tema isikuga määral, mis võimaldaks jaatada võimalust, et nendega võib olla rikutud tema isiklikke õigusi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja 6. jaanuari 2016. a täiendatud hagiavalduse taotluse p 2.30 kolmanda ja p 2.44 teise lause kohaselt soovis hageja, et kostjad lükkaks ümber järgmised, hageja isikuga piisavalt seostatavad väited: „Kohvikus Zum Zum toimunud ränk tööõnnetus oli põhjuseks, miks Parisalu ja Kilgi teed läksid lahku“; „Kilk korraldas seadme transpordi Pärnu Laevatehase territooriumilt Saksamaale, kust see toodi ilma igasuguse remondi või hoolduseta Eestisse tagasi ning viidi osana soetatud uuest sisseseadest Werolisse“. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagiavaldus eelnimetatud väidetega seotud nõuete osas TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes perspektiivitu, nagu maakohus ekslikult järeldas. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb vastavas osas tühistada ja määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta järeldus, et eelnimetatud lausetes esitatud väited hagejat ei puuduta. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Maakohtu järeldused, et ülejäänud väited, mille osas hagi jäeti läbi vaatamata, hagejat ei puuduta, on õiged. Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et kuna kogu raamat on tervikuna suunatud tema maine kahjustamisele, tulnuks hagi menetlemist ka eelnimetatud nõuete osas jätkata. Faktiväite ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Ajaleheartikkel tervikuna või mõni selle lõik võib sisaldada palju erinevat informatsiooni. Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-11-04, p 15). Õige on määruskaebuse väide, et VÕS § 1047 lg-d 1 ja 4 ei nõua, et nende alusel vaidlustatavad ebaõiged faktiväited peaksid sisaldama hageja nime. Kohtupraktikas on tunnustatud ka nn kaudsete faktiväidete instituuti, mille puhul VÕS § 1047 lg 4 on rakendatav. Hagiavaldusest ja selle täiendamise taotlustest ei nähtu aga, et hageja nõuaks nendes esile toodud konkreetsetest väidetest järelduvate ebaõigete asjaolude ümberlükkamist. 4(9)
2-15-18661 Maakohtu lõppjäreldust ei muuda vääraks ka määruskaebuse väide selle kohta, et kohus oleks pidanud lähtuma VÕS § 1047 lg 1 teisest alternatiivist, mille kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma, ning VÕS § 1047 lg-st 2, mille kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hageja ei ole hagiavalduses ega selle täiendustes kordagi esile toonud, et ebaõiged faktiväited, mille ümberlükkamist ta kostjatelt soovib, on temale kui ettevõtjale majanduslikult kahjulikud asjaolud või kujutavad endast tema majandus- või kutsetegevusse sekkumist. Hagiavalduse 28. augusti 2016. a täiendustest nähtuvalt on hageja küll väitnud seda, et raamatuga on kostjad tekitanud lisaks temale kahju ka äriühingutele (vt selle p 32), kuid hagimaterjalides läbivalt tuginenud siiski väitele, et teotatud on tema au. Ka määruskaebuses ei ole esile toodud, milles hageja nimetatud väidetest järelduv majanduslikult kahjulik asjaolu seisneb või kuidas väidete esitamine sekkub hageja majandus- ja kutsetegevusse. Tuginemine pelgalt sellele, et mõned kostjate esitatud väited hõlmavad hageja tegutsemist erinevate ühingute ja asutuste juhtimisvõi ametiorganites, ei ole piisav selleks, et jaatada hageja käsitlust temale majanduslikult kahjulike asjaolude avaldamisest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu määrus osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja määruskaebuse maakohtu määruse resolutsiooni p 1 peale, ja maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, milles ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, ning saata asi tühistatud osas menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ja mõista kostjatelt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis. Määruskaebuse kohaselt on läbi vaatamata jäetud ebaõiged faktiväited hagejaga otseselt seotud. Ringkonnakohus on sisuliselt nõustunud maakohtu käsitlusega, et hagi saab jätta läbi vaatamata kõigi nende faktiväidete osas, mis ei viita otseselt hagejale. Seejuures ei ole ringkonnakohus pööranud tähelepanu sellele, et tegemist on siiski olnud hageja isiku ja tegevuse kohta käivate väidetega, mis on selgelt suunatud hageja isiku vastu ja tema au teotamisele. Au teotamine ja isiklike õiguste rikkumine võib tuleneda ka sellistest väidetest, mis ei maini isikut otseselt ja käivad tema isiku või tegevuste kohta üksnes kaudselt. Lisaks hagi esemeks olevate väidete suunatusele hageja tegevusele tuleb neid vaadata ka kontekstis, milleks on konkreetselt ja otseselt hageja laimamisele ja tema maine kahjustamisele suunatud raamat. Pea eranditult kõik faktid, sündmused ja lood, mis raamatus sisalduvad, ongi olemuslikult suunatud hageja au teotamisele ning tema eraviisilise, avaliku ja majandusliku tegevuse ründamisele ja kahtluse alla seadmisele. Sellises kontekstis ei saa öelda, et raamatus hagejaga seostuvatel ja tema tegevust puudutavatel faktiväidetel ei olegi hagejaga mingit seost ja tal puudub õiguslik alus ja võimalus neid vaidlustada. Ringkonnakohus ei ole vaidluse ja ebaõigete faktiväidete kasutamise konteksti arvestanud. Selline käsitlus on ekslik ega arvesta seda, mida mõistlik isik raamatut lugedes aru saab. Kohtud on sisustanud vääralt VÕS § 1047 lg-id 1 ja 4. Need sätted ei nõua, et nende alusel vaidlustatavad ebaõiged faktiväited peaksid sisaldama hageja nime või olema lausekonstruktsioonilt otseselt seostatud kannatanud isikuga. Samuti ei nõua nimetatud sätted, et vaidlustatud ebaõiged faktiväited peaksid käima otseselt ja üksnes hageja kohta, mitte aga nt tema äriliste või ühiskondlike tegevuste kohta. Isiku tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine hõlmab ka isiku majandustegevust ehk tema tegutsemist erinevate ühingute ja asutuste juhtimis- või ametiorganites. Paljud läbi vaatamata jäetud valeväited hõlmasid just sellist hageja 5(9)
2-15-18661 tegutsemist. Lausete ja lõikude grammatilisest ülesehitusest võib ka tuleneda, et väited sisalduvad lausetes, mis ei maini ega käsitle kannatanud isikut otseselt, vaid esitavad väiteid kannatanu või tema tegevuse kohta teda mainimata. Praeguses asjas on hageja äriühinguid puudutavad faktiväited hagejat isiklikult puudutavad ja ründavad just nimelt põhjusel, et kogu raamatu ülesehitus tugineb hageja isiklikule ründamisele, mõeldes välja lugusid ja esitades ebaõigeid faktiväiteid peamiselt tema ärialase, mitte aga isikliku tegevuse kohta (kuigi raamatus esineb ka seda). Vastupidine tähendaks hageja jaoks seda, et hagema peaksid mitmed isikud, mis praeguseks pole enam võimalik, kuna paljud ettevõtted enam ei tegutse, ja hageja jääks õiguskaitseta. Juba raamatu pealkiri ja kontekst koosmõjus viitavad üheselt, et kõikide lugude, esitatud faktide, väidete ja hinnangute ühine eesmärk on hageja diskrimineerimine ja laimamine. Kohtud on ekslikult jätnud tähelepanuta VÕS § 1047 lg 2, mille kohaselt on õigusvastane lisaks au teotavale ka majanduslikult kahjulik ebaõige sisu. Nagu ringkonnakohus möönab, on hageja nii hagiavalduses, selle täienduses kui ka muudes kohtuasja menetlusdokumentides läbivalt ja järjekindlalt selgitanud, kuidas kostjate avaldatud laimav raamat ja selles esitatud valeväited on kahjustanud hageja ja tema äriühingute äritegevust ning ärilist mainet. Asjakohatud on ringkonnakohtu väited, et hageja oleks pidanud põhistama või tõendama endale ja tema äriühingutele tekitatud majanduslikku kahju. Majanduslikult kahjuliku ebaõige asjaolu tõendamiseks piisab põhistamisest, et väide käib ettevõtja majandus- ja kutsetegevuse kohta, väide on ebaõige ning selline väide kutsub tavapäraselt esile isiku usaldusväärsuse vähenemise olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas. Ei saa olla mõistlikku kahtlust, et hageja ja temaga seotud äriühingute kohta raamatus esitatud väited, mis on jäetud läbi vaatamata, põhjustavad mõistlikus isikus (äripartnerites või klientides) tavapäraselt usaldusväärsuse vähenemist. Nimetatud väidete hulgas on mitmeid tõsiseid süüdistusi hageja ja temaga seotud ettevõtete aadressil, sh tema süüdistamist kelmuskatses (p 2.73), kantimises (p-d 2.10, 2.21, 2.23, 2.31, 2.48), eurotoetuste pettustes (p-d 2.12, 4.17), verise lihamassi jätmises masinatesse roiskuma (p-d 2.5, 2.66), nõuete ja väärtuste fabritseerimises (p-d 2.32, 2.43, 2.60) ning ärilises suutmatuses (p-d 2.40, 2.42). Sellised süüdistused hageja ja tema ettevõtete aadressil kutsuvad tavapäraselt mõistliku inimese silmis esile selliselt käituva isiku usaldusväärsuse vähenemise. Kohtud ei ole võtnud arvesse, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub mõistlikult võttes faktiväide. Kohtud ei arvestanud võimalike kaudsete faktiväidete instituudi kohaldumise ega au teotavate faktiväidetega, mis siiski põhjendavad hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Hageja on toonud iga vaidlustatud faktiväite juures välja kas faktiväites eneses otseselt sisalduva valeväite või esitatud väitest järelduva valeväite (vt hagiavalduse p-d 28–30, 6. jaanuari 2016. a hagiavalduse täienduse p-d 4–255, hageja 29. augusti 2016. a menetlusdokumendi lk-d 26–54). Esimese astme kohus pole menetluses veel lõplikult tuvastanud vaidluse all olevaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid, millest viimaste puhul võiks osa läbi vaatamata jäetud faktiväidetest olla ka nende väärtushinnangute aluseks ja põhjenduseks. Hageja hagi pole läbi vaatamata jäetud faktiväidete osas õiguslikult perspektiivitu. Kuna kohtud on sisustanud vääralt materiaalõiguse norme (VÕS § 1047), on hagi jäetud ekslikult osaliselt läbi vaatamata. Võimalik on tuvastada hagis esitatud faktiväidete ebaõigsus või õigusvastasus. Lisaks võivad vaidlustatud faktiväited olla aluseks ebakohastele väärtushinnangutele. Kõike seda tuleb hagimenetluses välja selgitada. Vaidluse korral (nt kas tegu on otseste või kaudsete faktiväidetega ning kas nendest mõistlikult järeldub hagejat solvav või majanduslikult kahjustav faktiväide või on need hoopis ebakohaste väärtushinnangute aluseks) tuleb alati eelistada hagi menetlemist, kuna vastupidine riivab hageja põhiseaduslikku kohtusse pöördumise põhiõigust.
6(9)
2-15-18661 Määruskaebuse lahendamisel on ka põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks ja õiguse edasiarendamiseks VÕS § 1047 lg-te 1 ja 4 kohaldamispraktika osas. Riigikohus saaks täpsustada kohtupraktikat osas, millistele nõuetele ja eeldustele peavad faktiväited vastama selleks, et isik saaks neid VÕS § 1047 alusel vaidlustada. Eelkõige, kas faktiväited peavad sisaldama otsest viidet isikule, nt tema nimele või saavad vaidlustatavateks väideteks olla isiku majandus- ja kutsetegevuse kohta käivad väited või isikuga seotud ettevõtete kohta käivad väited. Samuti saaks Riigikohus selgitada, kas sellisel kontekstil, nagu käimasolevas vaidluses, kus vaidlustatud faktiväited sisalduvad tervenisti hageja vastu ja tema laimamiseks avaldatud raamatus, on mingi mõju faktiväidete seotusele hageja isikuga.
8.Kostjad II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et TsMS § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb tühistada maakohtu määrus ja ringkonnakohtu määrus osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata (st osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude
11.detsembri 2015. a hagiavalduse taotluse p 2.4, 6. jaanuari 2016. a täiendatud hagiavalduse taotluse p-de 2.7, 2.9, 2.10, 2.12, 2.14, 2.15, 2.18, 2.21, 2.23, 2.25, 2.31, 2.32, 2.34, 2.36, 2.40, 2.43, 2.50, 2.73, p 2.30 esimese lause, p 2.42 teise ja kolmanda lause, p 2.44 esimese lause, p 2.48 esimese lause, p 2.60 esimese ja teise lause, p 2.66 esimese lause, p 2.76 esimese lause, p 2.77 esimese ja teise lause ning 29. augusti 2016. a täiendatud hagiavalduse taotluse p-de 4.11 ja 4.17 osas), samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud praeguses asjas vaidlusaluste faktiväidete osas hagi läbi vaatamata jättes kohtulahendi põhjendamise kohustust, kuna pole põhjendanud oma järeldust, et vaidlusalused faktiväited ei puuduta hagejat.
10.1.Maakohus põhjendas vaidlusaluste faktiväidete osas hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel sellega, et need faktiväited ei puuduta hagejat, mistõttu ta ei saa TsMS § 3 lg-st 1 ja VÕS § 1047 lg-test 1 ja 4 tulenevalt nõuda nende ümberlükkamist, sh ei ole hagejal õigust vaidlustada faktiväiteid, mis võivad puudutada temaga seotud füüsilisi või juriidilisi isikuid. Samas ei põhjendanud maakohus oma seisukohta, et need väited ei puuduta hagejat. Maakohus isegi ei käsitlenud neid väiteid eraldi. Ringkonnakohus tuvastas nende väidete seast, mille osas maakohus oli jätnud hagi läbi vaatamata, kaks väidet (mõlemad sisaldasid hageja nime), mille osas ta maakohtu määruse tühistas. Muus osas leidis ringkonnakohus, et maakohtu järeldused, et vaidlusalused väited hagejat ei puuduta, on õiged. Ka ringkonnakohus ei analüüsinud igat väidet eraldi. Seega on põhjendatud hageja väide, et kohtud jätsid hagi läbi vaatamata kõikide väidete osas, mis ei sisalda hageja nime. Samas ei ole kohtud põhjendanud, miks need väited hagejat ei puuduta.
10.2.Lisaks on ringkonnakohus rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust sellega, et ei ole mitmele hageja väitele sisuliselt vastanud. Nii et ole ringkonnakohus sisuliselt vastanud hageja väitele, et kuna kogu raamat on tervikuna suunatud hageja maine kahjustamisele, tulnuks hagi menetlemist jätkata ka vaidlusaluste valeväidete osas. Ringkonnakohus vastas sellele hageja väitele viitega Riigikohtu 11. veebruaril 2004 asjas nr 3-2-1-11-04 tehtud otsuse p-le 15. Selles lahendis väljendatud seisukoha järgi peab faktiväite ümberlükkamise nõue olema konkreetne ning ajaleheartikkel tervikuna või mõni selle lõik võib sisaldada palju erinevat informatsiooni. Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu. Nõude ebaselguse korral peab kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada ning 7(9)
2-15-18661 selgitama, mida hageja ise peab au teotavateks faktiväideteks ja väärtushinnanguteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb. Kolleegium leiab, et eelnimetatud Riigikohtu seisukoht pole praeguse asja puhul asjakohane, sest hageja ei taotlegi abstraktselt raamatus või selle lõigus avaldatu ümberlükkamist, vaid ta on toonud välja konkreetsed väited, mida ta peab ebaõigeks ja mille ümberlükkamist ta kostjatelt nõuab. Seega ei ole ringkonnakohus hageja väitele sisuliselt vastanud.
10.3.Ringkonnakohus ei ole sisuliselt vastanud ka hageja väitele, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks ei ole vajalik, et ebaõiged faktiväited sisaldaksid hageja nime. Ringkonnakohus viitas vastuseks hageja sellele väitele, et kohtupraktikas on tunnustatud ka võimalust nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel kaudsete faktiväidete ümberlükkamist, aga praegusel juhul ei nähtu, et hageja nõuaks vaidlusalustest väidetest järelduvate ebaõigete asjaolude ümberlükkamist. See ringkonnakohtu vastus ei ole aga asjakohane, sest hageja ei väitnudki, et hagis ja selle täiendamise taotlustes välja toodud väidetest, mille ümberlükkamist ta taotleb, tuleneksid mingid kaudsed väited hageja kohta. Osa väidetest, mille ümberlükkamist hageja taotleb, võivad juba iseenesest olla kolleegiumi hinnangul kaudsed faktiväited, kuna need ei olnud raamatus täpselt samal kujul kirjas, nagu hageja nende ümberlükkamist taotleb. Hageja väitele, et tal on õigus nõuda ka selliste väidete ümberlükkamist, mis tema nime ei sisalda, aga rikuvad sellegipoolest tema õigusi, ei ole ringkonnakohus sisuliselt vastanud.
11.Hageja tugineb ka sellele, et kohtud on tõlgendanud VÕS § 1047 lg-t 4 liiga kitsalt. VÕS § 1047 lg 4 järgi võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kolleegium leiab, et kohtud on iseenesest õigesti lähtunud sellest, et hageja saab esitada hagi üksnes enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nii sätestab TsMS § 3 lg 1, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega peaksid ebaõiged andmed, mille ümberlükkamist hageja taotleb, seostuma hageja õiguste või huviga. Eelkõige on see nii juhul, kui need andmed teotavad hageja au või nende avaldamine sekkub hageja majandus- või kutsetegevusse. Kuna aga VÕS § 1047 lg 4 kohaldamine ei eelda ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust, on isikul õigus nõuda selliste andmete ümberlükkamist ka muudel juhtudel, kui need käivad tema kohta (vt ka nt Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 25; 17. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-15, p 12). Praegusel juhul võib nõustuda hageja väitega, et kohtud jätsid hagi läbi vaatamata kõigi nende vaidlusaluste väidete osas, mis ei sisalda hageja nime. Samas ei hinnanud kohtud seda, kas vaatamata hageja nime puudumisele konkreetses väites võiksid need siiski käia hageja kohta. Seega on kohtud tõlgendanud VÕS § 1047 lg-t 4 liiga kitsalt. Riigikohus on rõhutanud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Kolleegium leiab, et ka praegusel juhul oleks kohtud pidanud vaidlusaluseid väiteid hindama, võttes arvesse nende avaldamise konteksti ja tuvastades, kuidas mõistlik lugeja neist väidetest aru saab. Mh tuleb arvestada sellega, et kõik vaidlusalused faktiväited esitati raamatus, mis rääkis hagejast ja tema tegevusest, ning mitmed vaidlusalused väited sisaldavad viiteid äriühingutele, mida avalikkus (ja kindlasti raamatu keskmine mõistlik lugeja) võib seostada hagejaga. Kolleegium nõustub hagejaga, et isiku tegevuse kohta valeandmete avaldamine hõlmab ka isiku majandustegevust ehk 8(9)
2-15-18661 tema tegutsemist erinevate ühingute ja asutuste juhtimisorganites, samuti ainu- või suuromanikuna. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et Riigikohtu praktikast tulenevalt on õigus nõuda ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ka juhul, kui need iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja on nendega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt nt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Hageja tugineb hagis lisaks faktiväidete ebaõigsusele (kohati alternatiivselt) ka sellele, et raamatus esitatakse tema kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Kui vaidlusaluste faktiväidetega põhjendatakse osaliselt raamatus hageja kohta esitatud väärtushinnanguid, on hagejal õigus nõuda nende ümberlükkamist sõltumata sellest, kas need sisaldavad otsesõnu tema enda või talle kuuluva äriühingu nime.
12.Eeltoodut arvesse võttes tuleb kohtute lahendid hagi läbi vaatamata jätmise osas tühistada ja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Asja läbivaatamisel tuleb kohtul hinnata iga vaidlusalust väidet eraldi, tegemaks kindlaks, kas väide käib hageja kohta või võiks hageja õigusi rikkuda. Hageja kohustus on seejuures esitada põhjendused, miks võivad konkreetsed väited rikkuda tema õigusi. Seejuures tuleb arvestada juba eespool viidatud asjaolusid – konteksti, väidete seost hagejaga, kas nende väidetega põhjendatakse hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt käesoleva lahendi p 11). Väidete osas, mille kohta maakohus leiab, et need käivad hageja kohta või et nendega põhjendatakse hageja au teotavat väärtushinnangut (need seostuvad hageja õiguste ja huvidega – TsMS § 3), tuleb kohtul menetlust jätkata ja asi sisuliselt lahendada.
13.Määruskaebuse väited selle kohta, et vaidlusaluste väidete avaldamine on õigusvastane seetõttu, et see on käsitatav hageja majandus- või kutsetegevusse sekkumisena tema tegevuse kohta valeandmete avaldamisega (VÕS § 1047 lg 1) või talle majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamisena (VÕS § 1047 lg 2), ei ole määruskaebuse lahendamisel määravad. VÕS § 1047 lg-st 4 tulenev ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue ei eelda, et ebaõigete andmete avaldamine oleks õigusvastane.
14.Kuna kohtute määrused hagi läbi vaatamata jätmise osas tühistatakse ja asi saadetakse tühistatud osas tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb tühistada ka kohtute määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulud jaotatakse hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.