Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid kompromissileping / võlatunnistus nr xxxx, 12.12.2018.a., (tl 4). Hageja omas võlgniku vastu nõuet Krediidipank sihtlaen nr. xxxx, 14.07.2015, mille alusel kostja võlgnes hagejale 7683,96 eurot ja viivised summas 3965,07 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping /võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 2061,51 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 9587,52 eurot (7683,96 eurot + 1903,56 eurot). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 300 eurot, millest 30 eurot arvestati lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 270 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv 7413,96 eurot ja 1903,56 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.07.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja palub lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjalt välja kompromissisummas sisaldunud viivised 1903,56 eurot ning viivised põhinõudelt (7413,96 eurot) summas 2882,55 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 7413,96 eurolt alates kompromissisumma sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, s.o 26.07.2019, kuni hagi esitamiseni

03.05.2021. Lisaks soovib hageja välja mõista kostjalt hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt (7413,96 eurot) alates 4.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas. Hageja palub välja mõista kostjalt VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 35 eurot, kuna kostjale on saadetud kolm võlateatist (tl 8-10). Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskulud, tasutud riigilõivu 650 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (tl 14-15). Hageja taotles TsMS § 177 lg 2 kohaselt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja täiendavalt lisab, et hageja ei ole nõus viiviste vähendamise või loobumisega. 25.05.2021 tegi hageja kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub kostja kompromissisumma 9317,52 eurot, viivised 2882,55 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja menetluskulud 1⁄2 määras 535 eurot, kõik kokku 12770,07 eurot. Nimetatud summat on võimalik tasuda igakuiste osamaksetega graafiku järgi kolme aasta jooksul, s.t igakuiste osamaksete suurus on 354,72 eurot. Kostja ei ole hageja kompromissettepanekule midagi vastanud. Kostja põhjendused Kostja tunnistab, et on võtnud laenu 2015 aastal Krediidipank Finantsilt AS summas 7683,96 eurot, mis loovutatud koos viivitusintressidega PlusPlus Capital AS-le, mida viimane antud menetluses nõuab. PlusPlus Capital AS on sõlminud kostjaga kompromissileping/võlatunnistuse nr xxxx 12.12.2018 (edaspidi võlatunnistus). Kahjuks ei suutnud kostja võlatunnistust täita ning kokkulepitud maksed jäid tasumata. Kostja oli võtnud selleks ajaks uusi laene erinevatelt laenuandjatelt, kes olid kaevanud ta kohtusse ning kostjalt olid põhinõuded koos kõrvalnõuetega välja mõistetud ligi 10000 eurot Nõuded on täitmisel kolme erineva kohtutäituri juures. Enamus nõuetest on täitmata. Kostja finantsiline olukord väga keeruline. Kostjal on töökoht, mis ei ole just väga kõrgelt tasustatud ja kasvatab üksi alaealist kooliskäivat last. Kostja teeb sellises finantsmajanduslikuks olukorras ettepaneku hagejale – loobuda kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni viivisest summas 1623,66 eurot ning viivistest kuni põhivõla tasumiseni. Kohtukulude väljamõistmisel palub kostja arvestada tema finantsmajanduslikku olukorda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõude Krediidipank Finants AS-i ning nõue tulenes kostja ja Krediidipank Finants AS vahel 14.07.2015 sõlmitud sihtlaenulepingust nr xxxx, mille alusel kostja ja PlusPlus Capital AS vahel sõlmiti 12.12.2018 kompromissileping/võlatunnistus nr xxxx. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul võttis kostja endale 12.12.2018 kokkuleppega kohustuse tasuda hagejale 9587,52 eurot. Kostja tasus üksnes 300 eurot, millest 30 eurot on hageja arvestanud lepingu ps 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 270 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Edaspidi kostja kohustusi ei täinud, mistõttu muutus kogu kostja

võlgnetav summa kooskõlas lepingu p-dega 3.1 ja 3.3 koheselt sissenõutavaks pärast kahe osamakse kuupäeva möödumist, s.o 26.07.2019. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista 25.07.2019 kokkuleppes nimetatud põhivõlgnevus 7413,96 eurot ja enne 25.07.2019 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 1903,56 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist 12.12.2019 lepingu p-s 3.2 sätestatud määras 0,06% päevas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 26.07.2019-3.05.2021 viivist põhivõlgnevuselt 7413,96 eurot viivisemääraga 0,06% päevas, mis on kokku 2882,55 eurot ( www.viivisekalkulaator.ee). TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 7413,96 eurot määraga 0,06% päevas alates 26.07.2019 kuni kohtulahendi tegemiseni summas 3207,28 eurot (2882,55+324,73). Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lg-s 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on nõue suurem kui 1000 eurot ning hageja on kohtule esitatud andmete kohaselt enne hagiga kohtusse pöördumist saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja, millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta, s.o kokku 35 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 600 eurot ja kulutused õigusabile 420 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu, õiguslikku keerukust ja asjas esitatud menetlusdokumente, on hageja poolt märgitud õigusabi ajakulu 1,5 tundi põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 800 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 150 eurot). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (800 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.