Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-122540

2-20-122540 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Bigbank AS-ga 01.03.2017 järelmaksulepingu nr 1704745/96TL, mille alusel soetas kostja mobiiltelefoni Asus Zenfone Selfie ZD551KL Dual 32GB White hinnaga 259,36 eurot. Lepinguga lepiti kokku, et intressimääraks on 38,7074%. Kostja rikkus endapoolset kohustust tasuda igakuiselt kokkulepitud makseid. Bigbank OÜ ütles lepingu erakorraliselt üles 19.12.2017 ning loovutas 13.01.2018 nõude hagejale. Hagi esitamise seisuga oli kostja võlgnevus järgmine: 222 eurot põhivõlgnevus, intress 34,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 20.12.2017-22.02.2021 273,09 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus ja intress on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu ülesütlemisest 20.12.2017 kuni 22.02.2021 lepingujärgses määras 38,7074% aastas ehk 0,106% päevas. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,106% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kohus märgib, et iseenesest on lubatud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid ka sel juhul ei tohiks kokkulepitud määr tarbijast laenuvõtja puhul ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas ning sama määr kehtib ka täna. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,106% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 222 eurot seadusjärgses määras on kokku 56,44 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 56,44 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus täiendava viivise välja mõista seadusjärgses määras. Kohus leiab, et täiendava viivise võib hageja taotletud määras välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kokku 312,93 eurot, millest 222 eurot moodustab põhivõlg, 34,49 eurot intressid, 56,44 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja lisaks

2-20-122540 viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 23.02.2021 tasumata põhivõlalt (222 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 125 eurot. Hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud määras, see on põhjendatud ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 240 eurot (2h x 120€/h, km-ta). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepinguliste esindajate eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud (ka tasumäär ja ajakulu). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 365 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 240 eurot (km-ta). Kohus jättis menetluskulud 41% ulatuses hageja kanda ja 59% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 149,65 eurot ja kostja kanda 215,35 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 215,35 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.